Liidetud kohtuasjad C-5/06 ja C-23/06–C-36/06

Zuckerfabrik Jülich AG, endine Jülich AG

versus

Hauptzollamt Aachen

ja

Saint Louis Sucre SNC jt

versus

Directeur général des douanes et droits indirects

ja

Receveur principal des douanes et droits indirects de Gennevilliers

(eelotsusetaotlused, mille on esitanud Finanzgericht Düsseldorf ja Tribunal de grande instance de Nanterre)

„Suhkur — Toodangumaksud — Kvoodisüsteemi kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad — Eksporditava ülejäägi arvutamine — Keskmise kahjumi arvutamine”

Kohtujurist E. Sharpstoni ettepanek, esitatud 14. juunil 2007   I - 3234

Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 8. mai 2008   I - 3264

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Suhkur

   (Nõukogu määrus nr  1260/2001, artikli 15 lõike 1 punktid b ja c)

2. Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Suhkur

   (Nõukogu määrus nr 1260/2001, artikli 15 lõike 1 punkt d; komisjoni määrused nr 1837/2002, nr 1762/2003 ja nr 1775/2004)

1.  Määruse nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta artikli 15 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb eksporditava ülejäägi arvutamisel tarbimisest lahutada kõik selle artikli kohaldamisalasse kuuluvate eksporditud toodete kogused, olenemata sellest, kas nendega seoses maksti tegelikult toetusi või mitte.

   Kuna eksporditav ülejääk kujutab endast vahet A- ja B-kvootide alusel toodetud ühenduse toodangu ja ühendusesisese tarbimise vahel, siis ei ole sellega hõlmatud eksporditud toodete kogused olenemata sellest, kas nendega seoses on makstud eksporditoetusi või mitte. Ühendusesiseseks tarbimiseks müüdavatena määruse nr 1260/2001 artikli 15 lõike 1 punkti b tähenduses ei saa käsitada eksporditud toodete koguseid.

   Eksporditav ülejääk hõlmab neid toodete koguseid, mille müügiks on ette nähtud ühenduse toetusmeetmed.

   Lisaks sellele, kui arvata ilma toetusteta eksporditud kogused ühendusesisese tarbimise hulka, siis hinnataks viimast üle. Sellest tulenevalt alahinnataks eksporditavat ülejääki. Lisaks sellele oleks oht, et jääb saavutamata tarbimist ületava ühenduse toodangu müügikulude isefinantseerimise süsteemi eesmärk, mis seisneb õiglasel ja tõhusal viisil selle tagamises, et tootjad kannavad need kulud ise tervikuna.

   (vt punktid 37–39, 44, 45, 68 ja resolutiivosa)

2.  Määruse nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta artikli 15 lõike 1 punkti d tuleb tõlgendada nii, et kõiki selle artikli kohaldamisalasse kuuluvate eksporditud toodete koguseid, olenemata sellest, kas nendega seoses maksti tegelikult toetusi või mitte, tuleb võtta arvesse tõenäolise keskmise kahjumi arvutamisel toote tonni kohta.

   Nimelt hinnatakse üle tõenäolist kogukahjumit, mis saadakse eksporditava ülejäägi korrutamisel keskmise kahjumiga, kui teatud toodet on võimalik käsitada eksporditava ülejäägi arvutamisel eksporditud tootena, kuid seda ei võeta vastavalt arvesse keskmise kahjumi arvutamisel, mille matemaatiline nimetaja on kõnealusel turustusaastal täidetavate ekspordikohustuste kogutonnimäär. Jättes kõrvale ilmselgelt teoreetilise hüpoteesi, et toetusi maksti kõigi eksporditud kogustega seoses, läheb komisjoni rakendatud säte, mis jätab ekspordikohustuste kindlaksmääramisel arvestamata ilma toetusteta eksporditud kogused — kuivõrd see tingib tegelikkuses kogukahjumi a priori kindlaksmääramise suuremas summas kui toetustega seonduvate kulude summa — kaugemale sellest, mis on vajalik määruse nr 1260/2001 eesmärgi saavutamiseks ja eelkõige selle tagamisest, et tarbimist ületava ühenduse toodangu müügikulusid finantseeritaks isefinantseerimise põhimõtte kohaselt õiglaselt.

   Sellest tuleneb, et keskmise kahjumi suhkrutonni kohta arvutamise meetod, mis võtab arvesse ainuüksi neid eksporditud tooteid, millega seoses oli tegelikult toetusi makstud, ei ole kooskõlas määruse nr 1260/2001 artikliga 15. Seetõttu on kehtetud seda meetodit kohaldavad määrused nr 1762/2003 ja nr 1775/2004, millega määratakse kindlaks turustusaastal 2002/2003 ja turustusaastal 2003/2004 kehtivad toodangumaksud suhkrusektoris. Seevastu mis puudutab määrust nr 1837/2002 turustusaasta 2001/2002 kohta, siis ei avastatud selle analüüsil selliseid elemente, mis võiksid mõjutada selle kehtivust, sest keskmine kahjum arvutati töödeldud toodete kujul eksporditud suhkru kõikide koguste alusel, olenemata sellest, kas nendega seoses oli tegelikult toetusi makstud või mitte.

   (vt punktid 53, 54, 60, 61, 63–66, 68 ja resolutiivosa)