Kohtuasi T-60/05

Union française de l’express (UFEX) jt

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

„Konkurents — Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine — Rahvusvaheline kullerpostiturg — Kaebuse rahuldamata jätmise otsus — Kaebuse rahuldamata jätmise otsuse tühistamine ühenduste kohtus — Uus arutamine ja kaebuse uuesti rahuldamata jätmine — Riigi osalusega äriühing”

Esimese Astme Kohtu otsus (teine koda), 12. september 2007   II - 3404

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Tühistamishagi – Põhjendatud huvi

   (EÜ artikli 230 neljas lõik)

2. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaebuste läbivaatamine – Komisjoni poolt prioriteetide kindlaksmääramine

3. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaebuste läbivaatamine – Riigiabi ja valitseva seisundi kuritarvitamist käsitlev kaebus

   (EÜ artiklid 82, 87 ja 88)

4. Konkurents – Haldusmenetlus – Rikkumise lõppemise tuvastamine komisjoni poolt

5. Konkurents – Turgu valitsev seisund – Kuritarvitamine – Risttoetuste andmine seadusliku monopoliga ettevõtja poolt oma tütarettevõtjale, kes tegutseb konkurentsile avatud turul

   (EÜ artikkel 82)

6. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaebuste läbivaatamine – Ühenduse ja siseriiklike ametiasutuste jagatud pädevusse kuuluv kaebus – Komisjoni kohustus teha otsus rikkumise olemasolu kohta – Puudumine

   (EÜ artikkel 82; komisjoni määrus nr 773/2004; komisjoni teadaanne 2004/C 101/04)

7. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaebuste läbivaatamine – Juhtumi uurimisega seotud ühenduse huvi arvestamine

   (EÜ artiklid 81 ja 82)

8. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Komisjoni keeldumine vaadata läbi kaebus, millega taotletakse tegutsemist EÜ artikli 86 lõike 3 alusel – Väljajätmine

   (EÜ artikli 3 punkt g, EÜ artiklid 10 ja 86; nõukogu määrus nr 17 ja nr 1/2003; komisjoni määrus nr 2842/98 ja nr 773/2004)

1.  Sellise hageja, kes esitas tühistamishagi komisjoni otsuse peale, millega jäeti rahuldamata tema kaebus valitseva seisundi võimaliku kuritarvitamise kohta, põhjendatud huvi saaks eitada üksnes erakorraliste asjaolude esinemisel ja seda eelkõige siis, kui kindlustundega võib tõdeda, et komisjon ei saa vastu võtta otsust, milles tuvastatakse asjaomasele valitsevas seisundis olevale ettevõtjale süüks arvatav rikkumine. See on nii juhul, kui on tehtud kindlaks, et haldusmenetluse ülemäärane kestus piirab tegelikult uurimisega hõlmatud ettevõtja kaitsevõimalusi.

   (vt punktid 54–58)

2.  Konkurentsieeskirjade rikkumist käsitlevate kaebuste osas võib komisjon, kui ta otsustab omistada erineva tähtsuse talle esitatud kaebustele, mitte üksnes määrata järjekorra, milles kaebusi uuritakse, vaid samuti jätta kaebuse rahuldamata, kui puudub piisav ühenduse huvi asja uurimise jätkamiseks. Kuigi komisjon võib selles vallas oma kaalutlusõiguse kasutamisel väidetava asutamislepinguvastase tegevuse kohta esitatud kaebuse menetlemise lõpetada ühenduse huvi puudumise tõttu, ei saa seda teha ainult sel põhjusel, et tegevus on lõppenud, kontrollimata, ega konkurentsivastane mõju ei jätku, ja vajaduse korral uurimata, ega väidetavate konkurentsirikkumiste raskus või nende mõju jätkumine ei olnud selline, et kaebuse suhtes tekiks ühenduse huvi. Kui konkurentsi puudutav mõju jätkub, siis on komisjonil kohustus kontrollida, kas väidetud rikkumiste raskus või nende mõju jätkumine tekitab kaebuse suhtes ühenduse huvi, mis tähendab eelkõige, et ta peab iga juhtumi korral arvesse võtma kaebuse esemeks olnud rikkumiste kestust ja tähtsust ning nende mõju konkurentsiolukorrale ühenduses. Kui konkurentsivastane mõju ei jätku, jääb komisjonile kohustus võtta arvesse väidetud rikkumiste kestust ja raskust.

   Kui komisjon uurib ühenduse huvi asja uurimise jätkamiseks, ei ole komisjonil kohustust hinnata väidetud rikkumise raskust, kestust ja mõju jätkumist kindlas järjekorras.

   Komisjoni eksimus, mille järgi ta ei pidanud end ühenduse huvi hindamisel kohustatuks võtma arvesse väidetud rikkumiste raskust ja kestust, ei ole kaebuse rahuldamata jätmise otsuse õiguspärasuse osas tulemuslik, kui sellel eksimusel ei olnud määravat mõju selle resolutiivosale. See on nii juhul, kui komisjon leiab, et puudub piisav ühenduse huvi kaebuse menetlemise jätkamiseks, kui ta on pärast puhtalt hea halduse huvides, kuid siiski tegelikult analüüsinud rikkumiste raskust ja kestust.

   (vt punktid 65, 69, 70, 73, 74 ja 78)

3.  Mis puudutab abi ja väidetavalt turgu valitseva seisundi kuritarvitamist käsitlevat kaebust, siis komisjon võib neid kaebuse kahte osa uurida eraldi. Lisaks see, et komisjon algatas riigiabi kohta menetluse ja teostas seal põhjalikuma uurimise, ei välista võimalust jätta ühenduse huvi puudumise tõttu rahuldamata kaebuse see osa, mis käsitleb turgu valitseva seisundi kuritarvitamist vastavalt sellele kohaldatavatele kriteeriumidele. Kuigi komisjonil on ühisturuga abi võimaliku kokkusobimatuse tuvastamise ainupädevuse kasutamisel kohustus esialgse uurimise lõppedes otsustada, kas asjaomane riiklik meede kujutab endast EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses „abi” või mitte, või siis otsustada, et kuigi meede kujutab endast abi, on ta siiski ühisturuga kokkusobiv, või siis algatada EÜ artikli 88 lõikes 2 esitatud menetlus, on komisjonil seevastu turgu valitseva seisundi kuritarvitamist käsitleva kaebuse suhtes, mille osas tal ei ole ainupädevusest, kaalutlusõigus oma prioriteetide kindlaksmääramisel ning tal ei ole kohustust võtta seisukoht rikkumise võimaliku olemasolu kohta.

   (vt punktid 106 ja 107)

4.  Kui on tõendatud, et enam ei ole majanduslikku põhjendust võimaliku valitseva seisundi kuritarvitamise jätkamiseks, võib komisjon põhimõtteliselt leida, et väidetud rikkumine on lõppenud, kui puuduvad piisavad andmed vastupidise kohta. See on nii juhul, kui ei ole mingit majanduslikku põhjust, et turgu valitsevas seisundis ettevõtja teeks oma tütarettevõtjale, kes tegutseb konkurentsile avatud turul, allahindlust tema võrgule juurdepääsul, kui see ettevõtja peab samadel tingimustel juurdepääsu võimaldama ka konkurentidele.

   (vt punkt 109)

5.  Ainuüksi asjaoluga, et äriühingule antakse ainuõigus, et tagada selle ettevõtja poolt üldist majandushuvi esindavate teenuste pakkumine, ei ole veel vastuolus see, kui see ettevõtja saab talle reserveeritud tegevusest kasumit, ega takista seda, et see ettevõtja laiendaks oma tegevust reserveerimata valdkondadesse. Osaluse omandamine ettevõtjas (ja analoogia alusel risttoetuste andmine) võib tekitada probleeme ühenduse konkurentsieeskirjade alusel, kui monopoli omava ettevõtja kasutatud vahendid pärinevad ülemäärastest või diskrimineerivatest hindadest või muust rikkuvast praktikast reserveeritud turul.

   Kohtupraktikast ei tulene siiski, et risttoetuste andmine oleks sellisena turgu valitseva seisundi kuritarvitamine, sõltumata reserveeritud sektoris ja konkurentsile avatud sektoris teostatud poliitikast. Seadusliku monopoliga ettevõtja poolt oma tütarettevõtjale, kes tegutseb konkurentsile avatud turul, oma teenuste pakkumisel allahindluse tegemine ei kujuta tingimata endast rikkumist konkurentide suhtes, eriti kui tütarettevõtja kasutas neid toetusi, et saada eriti suurt kasumit ja maksta kõrgeid dividende. Asjaolu, et äriühing saab eriti suurt kasumit, ei mõjuta klienti teenusepakkuja valikul.

   (vt punktid 113–116)

6.  Kui komisjonil ja siseriiklikel ametiasutustel on jagatud pädevus kaebuse uurimisel, siis ei ole komisjonil kohustust uurimist läbi viia või teha lõplik otsus väidetud rikkumise olemasolu kohta. Sellest tuleneb, et siseriiklike ametiasutuste või kohtute subjektiivne seisukoht, et komisjon on paremas olukorras kaebuse menetlemiseks, ei kohusta komisjoni kaebuse menetlemist jätkama, nagu kuuluks see tema ainupädevusse. Kui hageja ei ole sellega rahul, kuidas siseriiklikud konkurentsiametid või kohtud tema õigustega arvestasid, peab ta ise tegema vajalikud sammud nendes kohtutes või uurima talle pakutud siseriiklikke õiguskaitsevahendeid.

   Kui komisjon tegi koostööd siseriikliku ametiasutusega, ei loo selline koostöö siiski komisjoni ainupädevust ega enneta komisjoni otsust juhtumi ühenduse huvi olemasolu kohta. Komisjonil ei ole kohustust juhtumit esmajärjekorras käsitleda, kui siseriiklik kohus on selle menetlemise peatanud kuni komisjoni otsuse tegemiseni. Kui komisjonil ja siseriiklikel konkurentsiametitel on jagatud pädevus, ei saa turu ühenduse ulatus kohustada komisjoni järeldama, et rikkumine on teatud raskusega või et esineb ühenduse huvi kindla juhtumi suhtes.

   (vt punktid 152, 153, 155, 156 ja 158)

7.  Hinnates ühenduse huvi juhtumi käsitlemise jätkamise suhtes, peab komisjon arvesse võtma juhtumi asjaolusid, eeskätt faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis on talle kaebuses esitatud. Ta peab eelkõige kaaluma väidetud rikkumise tähtsust ühisturu toimimisele, selle olemasolu tuvastamise tõenäosust ja vajalike uurimismeetmete ulatust, et ta saaks parimatel tingimustel täita oma ülesannet järgida EÜ artiklite 81 ja 82 täitmist.

   Seega on rikkumist tuvastava otsuse vastuvõtmiseks vajaliku rikkumise olemasolu õiguslikult piisava tõendamise raskus üks asjaolu, mida võib ühenduse huvi hindamisel arvesse võtta.

   (vt punktid 178 ja 179)

8.  EÜ artikli 86 lõike 3 sõnastusest ja terve selle artikli ülesehitusest ilmneb, et komisjon ei ole nende sätete kohaselt kohustatud algatama menetlust, kuna üksikisikud ei saa nõuda, et komisjon väljendaks oma seisukohta teatud kindlal kujul. Komisjoni otsus jätta kaebuse alusel meetmed EÜ artikli 86 lõike 3 kohaselt võtmata ei ole seega vaidlustatav akt, mille peale võib esitada tühistamishagi.

   Seega ei anna ei asjaolu, et selline kaebus esitati asjassepuutumatul õiguslikul alusel, ega ka võimalik komisjoni viga selles osas – nagu kaebuse menetlemine määruse nr 17 raames, samas kui see määrus, nagu ka määrused nr 1/2003, nr 2842/98 ja nr 773/2004 ei ole seoses EÜ artikliga 86 kohaldatavad, isegi kui komisjon leidis, et ta peab neid kohaldama – ega ka kaebuses ja komisjoni otsuses tehtud viide sellistele sätetele nagu EÜ artikli 3 punkt g ja EÜ artikkel 10, veel kaebuse esitajale õigust esitada hagi EÜ artikli 86 kohaldamisalasse kuuluvate otsuste peale.

   Asjaolu, et kaebuse esitaja ühendas liikmesriigi vastu esitatud kaebuse ja ettevõtja vastu esitatud kaebuse, ei saa neile anda õigust vaidlustada otsuse seda osa, mis käsitleb liikmesriigi vastu esitatud kaebust. Sellise otsuse õiguslikku laadi ei muuda põhjused, millele komisjon viitab, et mitte jätkata kaebuse menetlemist seoses EÜ artikliga 86, ega asjaolu, et komisjon ei eristanud oma otsuse erinevaid aspekte, teatades kaebuse esitajale tema õigusest esitada hagi.

   (vt punktid 189 ja 191–194)