Keywords
Summary

Keywords

1. Konkurents – Kartellikokkulepped – Ettevõtjad, kellele võidakse ette heita rikkumist, mis seisneb osalemises ülemaailmses kartellis

(EÜ artikkel 81 lõige 1)

2. Konkurents – Trahvid – Suunised konkurentsieeskirjade rikkumise korral määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta – Arvutamise meetod, mis võtab arvesse erinevaid paindlikke elemente

(EÜ artikkel 229; nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2, ja nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teadaanne 98/C 9/03)

3. Menetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Tingimused – Uus väide

(Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõige 1 ja artikli 48 lõige 2)

4. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise kestus – Pikaajalised rikkumised – Lähtesumma suurendamine 10% iga aasta eest

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2 ja nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teadaanne 98/C 9/03, punkt 1 B)

5. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvisumma vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest – Tingimused

(Nõukogu määrus nr 17 ja nõukogu määrus nr 1/2003; komisjoni teadaanne 96/C 207/04)

Summary

1. Ettevõtjat võib pidada vastutavaks kartellikokkuleppe eest tervikuna, isegi kui on tõendatud, et ta on otseselt osalenud vaid kartellikokkuleppe ühes või mitmes osas, kui ühelt poolt ta teadis või pidi kindlasti teadma, et kokkumäng, milles ta osales, kuulus tervikplaani, ja kui teiselt poolt hõlmas see tervikplaan kartellikokkuleppe kõiki osi.

(vt punkt 61)

2. Kuigi suuniseid määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta ei saa lugeda õigusnormiks, kujutavad need endast käitumisnormi, mis sisaldab viidet järgimisele kuuluvale praktikale ning mida komisjon ei või konkreetsel juhul eirata, esitamata võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas olevaid põhjendusi. Seega peab Üldkohus komisjoni otsusega määratud trahvide seaduslikkuse kontrollimise raames kindlaks tegema, kas komisjon teostas oma kaalutlusõigust vastavalt suunistes sätestatud meetodile, ja kui kohus tuvastab, et komisjon ei ole meetodit järginud, peab kohus kontrollima, kas see kõrvalekaldumine on õigustatud ja õiguslikult piisavalt põhjendatud.

Suuniste vastuvõtmisest tulenev komisjoni kaalutlusõiguse piiramine ei ole tegelikult vastuolus komisjonile sisulise kaalutlusruumi säilitamisega. Suunistes on erinevaid paindlikke elemente, mis võimaldavad komisjonil oma kaalutlusõigust kasutada kooskõlas määruste nr 17 ja nr 1/2003 sätetega, nagu Euroopa Kohus neid on tõlgendanud. Seega sellistes valdkondades, kus komisjonil on kaalutlusruum näiteks osas, mis puudutab lähtesummat või suurendamismäära kestuse alusel, piirdub nende hinnangute seaduslikkuse kontroll ilmse hindamisvea puudumise kontrollimisega. Komisjoni kaalutlusõigus ja selle piirid ei mõjuta ka põhimõtteliselt seda, kuidas kohus teostab oma täielikku pädevust, mis annab talle õiguse komisjoni määratud trahvisumma tühistada, seda vähendada või suurendada.

(vt punktid 74–78)

3. Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktist c selle koostoimes artikli 48 lõikega 2 ilmneb, et menetluse aluseks olevas hagiavalduses tuleb esitada hagi ese ning ülevaade fakti- ja õigusväidetest ning et menetluse käigus ei või esitada uusi väiteid, kui need ei tugine faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, mis on tulnud ilmsiks menetluse käigus. Siiski tuleb tunnistada vastuvõetavaks väide, millega täiendatakse otseselt või kaudselt varem menetluse aluseks olevas hagiavalduses esitatud väidet ja millel on varem esitatud väitega otsene seos. Sarnane lahendus kehtib ka väite toetuseks esitatud etteheite kohta.

Komisjoni otsusega ettevõtjale konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvi tühistamise või selle vähendamise hagiavalduse puhul tuleb vastuvõetamatuks tunnistada selline väide, mis on esimest korda esitatud repliigis ja mis puudutab asjaomase ettevõtja rikkumises osalemise raskuse hindamist, kui hagis sisaldub vaid väide, mis puudutab määratud trahvi väidetavat ebaproportsionaalsust ning mis hõlmab üksnes lähtesumma suurendamist kestuse alusel. Seda etteheidet ei saa lugeda siiski selliseks, et see laiendaks hagiavalduse väidet. Kui vaidlustatakse otsuse oluline element, nagu käesolevas asjas hinnang kõnealuse rikkumise raskuse kohta, siis tuleb see Üldkohtu jaoks eraldi sõnastada alates hagi esitamise staadiumist.

(vt punktid 90–92)

4. Suunistest määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta tuleneb, et komisjon ei ole ette näinud rikkumise raskuse ja kestuse hindamise kattumist ega omavahelist sõltuvust. Asjaolu, et komisjon jättis endale võimaluse suurendada iga rikkumise aasta eest trahvi pikaajaliste rikkumiste puhul kuni 10% summast, mis määrati rikkumise raskuse eest, ei kohusta teda kuidagi kinnitama seda määra kartelli tegevuse intensiivsuse, selle tagajärgede või isegi rikkumise raskuse alusel. Tema ülesanne on otsustada oma kaalutlusruumi piires, millist suurendamismäära ta kavatseb rikkumise kestuse alusel kohaldada.

(vt punktid 95, 96 ja 98)

5. Kartelliliikmete osutatud koostöö hindamise raames on komisjonil ulatuslik hindamisruum ettevõtja koostöö kvaliteedi ja kasu hindamisel, eeskätt teiste ettevõtjate panusega võrreldes. Vaidluse aluseks saab olla üksnes komisjoni ilmselge hindamisviga. Siiski ei tohi komisjon selle hindamise raames rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet.

(vt punkt 105)