Kohtuasi C-332/05

Aldo Celozzi

versus

Innungskrankenkasse Baden-Württemberg

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundessozialgericht)

„Töötajate vaba liikumine — Haigusraha arvutamine maksuklassi põhjal määratud netosissetuleku alusel — Teises liikmesriigis elava abikaasaga võõrtöötaja automaatne kandmine ebasoodsasse maksuklassi — Maksuklassi muutmine üksnes võõrtöötaja taotluse korral — Töötaja perekonnaseisu alusel maksuklassi hilisema muutmise mittearvestamine — Võrdse kohtlemise põhimõte — Rikkumine”

Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 18. jaanuar 2007   I - 565

Kohtuotsuse kokkuvõte

Võõrtöötajate sotsiaalkindlustus – Võrdne kohtlemine – Haigushüvitised

(Nõukogu määrus nr 1408/71, artikli 3 lõige 1)

Määruse nr 1408/71 artikli 3 lõikega 1 on vastuolus haigusrahasüsteemi kohaldamine, mille alusel kantakse võõrtöötaja, kelle abikaasa elab teises liikmesriigis, automaatselt vähem soodsasse maksuklassi — s.o maksuklassi, mida kohaldatakse töötajatele, kes on abielus, kuid elavad oma abikaasast püsivalt lahus — kui maksuklass, kuhu kantakse oma riigi kodanikust abielus töötaja, kelle abikaasa elab asjassepuutuvas liikmesriigis ja ei tööta, ning mis ei võimalda kõnealuste hüvitiste summa puhul, mis arvutatakse maksuklassi põhjal määratud netosissetuleku alusel, võtta tagasiulatuvalt arvesse maksuklassi hilisemat muutmist võõrtöötaja tegelikul perekonnaseisul põhineva otsese taotluse järel.

Kõnealuse artikli 3 lõikes 1 sõnastatud võrdse kohtlemise põhimõte ei keela mitte ainult sotsiaalkindlustushüvitise saajate kodakondsusel põhineva ilmse diskrimineerimise, vaid ka kõik varjatud diskrimineerimise vormid, mis teistest eristuskriteeriumidest lähtudes viivad tegelikult samale tulemusele.

Kuigi selline süsteem ei näe haigusraha arvutamisel ette mingit otsest kohtlemiserinevust oma riigi kodanikest töötajate ja teisest liikmesriigist pärit töötajate vahel, asetab selle kohaldamine võõrtöötaja, kelle abikaasa jääb sageli elama päritoluriiki, sellisesse õiguslikku või faktilisse olukorda, mis on ebasoodsam kui olukord, milles on samasuguste tingimuste puhul oma riigi kodanikust töötaja.

Seesugust erinevat kohtlemist ei saa õigustada kaalutlustega, mis viitavad haigusraha määramise halduskorra lihtsustamisele, haigusraha ülesandele tagada asjaomastele töötajatele elamiseks vajalik sissetulek või haigusraha ülekandmiseks vajalike arvutuste keerukusele. Sellised eesmärgid ei takista hüvitisesumma hilisemat korrigeerimist eelkõige niisuguse mehhanismi sisseseadmisega, mille kohaselt kohandatakse hüvitiste suurust tagasiulatuvalt, et võtta arvesse asjaomase võõrtöötaja tegelikku olukorda.

(vt punktid 23, 29, 31, 34, 36–38, 40 ja resolutiivosa)