Kohtuasi C-291/05

Minister voor Vreemdelingenzaken en Integratie

versus

R. N. G. Eind

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State)

„Isikute vaba liikumine — Töötajad — Kolmanda riigi kodanikust pereliikme riigis elamise õigus — Töötaja tagasipöördumine liikmesriiki, mille kodanik ta on — Töötaja päritoluliikmesriigi kohustus anda pereliikmele elamisõigus — Sellise kohustuse olemasolu juhul, kui asjaomane töötaja ei tee tõelist ja tegelikku tööd”

Kohtujurist P. Mengozzi ettepanek, esitatud 5. juulil 2007   I ‐ 10722

Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 11. detsember 2007   I ‐ 10761

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Isikute vaba liikumine – Töötajad – Pereliikmete elamisõigus

   (Nõukogu määrus nr 1612/68, artikkel 10)

2. Isikute vaba liikumine – Töötajad – Pereliikmete elamisõigus – Töötaja tagasipöördumine päritoluliikmesriiki pärast teises liikmesriigis töötamist

   (Nõukogu määrus nr 1612/68, artikli 10 lõike 1 punkt a)

1.  Juhul kui ühenduse töötaja pöördub tagasi liikmesriiki, mille kodanik ta on, ei kohusta ühenduse õigus selle liikmesriigi ametiasutusi andma kõnealuse töötaja pereliikmest kolmanda riigi kodanikule õigust siseneda ja elada selles liikmesriigis ainuüksi seetõttu, et vastuvõtvas liikmesriigis, kus kõnealune töötaja töötas, oli nimetatud kolmanda riigi kodanikule väljastatud määruse nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires artikli 10 alusel elamisluba, mis on endiselt kehtiv.

   Õigus perekonna taasühinemisele nimetatud artikli alusel ei anna võõrtöötaja pereliikmetele endile õigust vabale liikumisele, vaid pigem kaitseb see säte võõrtöötaja õigusi, kelle pereliige on kolmanda riigi kodanik. Sellest tulenevalt võib ühenduse töötaja pereliikmest kolmanda riigi kodaniku õigusele asuda elama nimetatud töötaja juurde, tugineda vaid selles liikmesriigis, kus nimetatud töötaja elab.

   Lisaks sellele on määruse nr 1612/68 raames liikmesriigi ametiasutuste poolt ühenduse töötaja pereliikmest kolmanda riigi kodanikule väljastatud elamisloa mõju piiratud selle liikmesriigi territooriumiga.

   (vt punktid 23–26, resolutiivosa punkt 1)

2.  Ühenduse õigusest tuleneb võõrtöötaja õigus siseneda pärast teises liikmesriigis töötamist liikmesriigi, mille kodanik ta on, territooriumile ja seal elada, kuivõrd see on vajalik töötajatele EÜ artikli 39 alusel kuuluva õiguse vabalt liikuda ja selle õiguse rakendamiseks võetud sätete – nagu määruse nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires sätted – kasuliku mõju tagamiseks. Niisugust tõlgendust toetab liidu kodaniku staatuse kehtestamine, mis on liikmesriikide kodanike põhistaatus.

   Juhul kui töötaja pöördub pärast teises liikmesriigis töötamist tagasi liikmesriiki, mille kodanik ta on, on selle töötaja pereliikmest kolmanda riigi kodanikul tulenevalt määruse nr 1612/68 artikli 10 lõike 1 punktist a, mida kohaldatakse analoogia korras, õigus elada selles liikmesriigis, mille kodanik töötaja on, ja seda vaatamata sellele, et nimetatud töötaja ei tee seal tõelist ja tegelikku tööd. Asjaolu, et ühenduse töötaja pereliikmest kolmanda riigi kodanikul ei olnud enne selles liikmesriigis elamist, kus töötaja töötas, siseriiklikust õigusest tulenevat õigust elada liikmesriigis, mille kodanik töötaja on, ei oma mingit tähtsust nimetatud kolmanda riigi kodaniku viimati nimetatud riigis elamise õiguse hindamisel.

   (vt punktid 32, 45, resolutiivosa punkt 2)