Keywords
Summary

Keywords

1. Eelotsuse küsimused – Euroopa Kohtu pädevus – Piirid

(EÜ artikkel 234)

2. Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel –Direktiiv 2000/78

(Nõukogu direktiiv 2000/78, artikkel 1)

3. Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel –Direktiiv 2000/78

(Nõukogu direktiiv 2000/78, artikli 2 lõige 1 ja artikli 3 lõike 1 punkt c)

4. Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel –Direktiiv 2000/78

(Nõukogu direktiiv 2000/78, artikkel 1)

Summary

1. EÜ artikli 234 järgses menetluses, mis põhineb selgel siseriiklike kohtute ja Euroopa Kohtu ülesannete eristamisel, on kogu faktide hindamine siseriikliku kohtu pädevuses. Samuti saab üksnes siseriiklik kohus, kus menetlus toimub ja kes peab lõpuks otsuse langetama, hinnata asja eripärast lähtuvalt nii vajadust tema otsuse tegemise vaatepunktist saada Euroopa Kohtult eelotsust kui ka Euroopa Kohtule esitatud küsimuste asjakohasust. Seega niipea, kui need küsimused puudutavad ühenduse õiguse tõlgendamist, peab Euroopa Kohus põhimõtteliselt otsuse tegema.

Erandjuhtudel peab Euroopa Kohus oma pädevuse hindamiseks siiski kindlaks tegema need asjaolud, mille tõttu siseriiklik kohus talle eelotsusetaotluse esitas. Euroopa Kohus võib keelduda siseriikliku kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamisest vaid juhul, kui ühenduse õiguse tõlgendamine, mida siseriiklik kohus on palunud, ilmselgelt ei ole kuidagi seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega või kui kõnealune probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtul puudub teave nende faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta, mida tal on tarvis, et anda talle esitatud küsimustele vajalik vastus.

(vt punktid 32 ja 33)

2. Isikule, kelle tööandja on vallandanud üksnes haiguse tõttu, ei laiene direktiiviga 2000/78 (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) kehtestatud üldine raamistik, et võidelda puude alusel diskrimineerimise vastu.

Ehkki mõistet „puue” tuleb direktiivi 2000/78 tähenduses tõlgendada kui füüsilisest, vaimsest või psüühilisest kahjustusest tingitud piirangut, mis takistab asjassepuutuval isikul tööelus osaleda, ei saa mõisteid „puue” ja „haigus” võrdselt käsitleda. Kasutades kõnealuse direktiivi artiklis 1 mõistet „puue”, on seadusandja sihilikult valinud mõistest „haigus” erineva mõiste. Tähtsus, mille ühenduse seadusandja on omistanud meetmetele, mis on suunatud puuetega inimeste vajadustele vastavate töökohtade kohandamiseks, osutab lisaks sellele, et mõeldud on neid olukordi, mil tööelus osalemine on pikka aega takistatud. Selleks et selline piirang kuuluks mõiste „puue” alla, peab olema tõenäoline, et see kestab pikka aega.

Direktiiv 2000/78 ei anna igal juhul mingit põhjust arvata, et töötajad on puude alusel diskrimineerimise keeluga kaitstud niipea, kui ilmneb mis tahes haigus.

(vt punktid 43−47, resolutiivosa punkt 1)

3. Vallandamisega seoses on puude alusel diskrimineerimise keeluga, mis on kehtestatud direktiivi 2000/78 (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) artikli 2 lõikes 1 ja artikli 3 lõike 1 punktis c, vastuolus puude alusel vallandamine, mis lähtudes kohustusest võtta mõistlikke abinõusid puuetega inimeste arvessevõtmiseks ei ole põhjendatud asjaoluga, et asjassepuutuv isik ei ole pädev, võimeline või valmis täitma asjaomase töökohaga seotud olulisi ülesandeid.

(vt punkt 51, resolutiivosa punkt 2)

4. Haigus iseenesest ei saa olla üheks põhjuseks, mis lisandub neile põhjustele, mille alusel on diskrimineerimine direktiivi 2000/78 (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) kohaselt keelatud.

Ükski asutamislepingu säte ei keela diskrimineerimist haiguse kui sellise alusel. Mittediskrimineerimise üldpõhimõtte osas tuleb märkida, et see on liikmesriikide jaoks siduv, kui põhikohtuasjas käsitletav siseriiklik olukord kuulub ühenduse õiguse kohaldamisalasse. Sellest aga ei järeldu, et direktiivi 2000/78 kohaldamisala peaks analoogia alusel laiendama ka diskrimineerimisele, mille aluseks on muud põhjused kui need, mis on kõnealuse direktiivi artiklis 1 ammendavalt loetletud.

(vt punktid 54, 56, 57 ja resolutiivosa punkt 3)