Staff case summary

Staff case summary

Kokkuvõte

Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine

(Personalieeskirjad, artikli 45 lõige 1)

Kui administratsioon viib läbi uue võrdleva hindamise sellise kohtuotsuse täitmiseks, millega tühistati hageja edutamisest keeldumine põhjendusel, et tema teenete suhtes ei viidud läbi laiendatud võrdlevat hindamist teiste talituste edutatavate ametnike teenetega, peab ta seda tegema iga asjaomasele palgaastmele edutatud või nimetatud palgaastmele enim edutamist väärivate ametnike nimekirja kantud sellise ametniku olukorda võrreldes, kes on asjaomase edutamise käigus saanud hagejaga sarnase või madalama hinnangu. Ainult selline võrdlev hindamine arvestab personalieeskirjade artikli 45 lõikega 1 kehtestatud hoolitsemise ja erapooletuse tingimuste ning võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevate nõuetega.

Administratsioonil ei ole õigust piirduda võrdleva hindamise puhul ainult asjaomase edutamise käigus edutatud ametnikega, jättes välja edutatavad ametnikud, keda ei edutatud, kuid kes lisati enim edutamist väärivate ametnike nimekirja. Võimalik otsus lisada hageja nimi sinna nimekirja võib kaasa tuua tema edutamise järgmise edutamise käigus, kuna edutamise käigus võib ametisse nimetav asutus teenete võrdleval hindamisel üldjuhul arvesse võtta asjaolu, et kandidaadi edutamise ettepanek on varasema edutamise käigus juba tehtud.

Samamoodi ei või administratsioon piirduda ainult nende ametnike teenete võrdleva hindamisega, kellele antud hinnangu ja nende peadirektoraadi keskmise hinnangu vahe on tunduvalt väiksem kui hagejale antud hinnangu ja tema peadirektoraadi keskmise hinnangu vahe, jättes välja ametnikud, kellele antud hinnang on võrdne hagejale antud hinnanguga või on sellest vähesel määral madalam. Administratsioon peab analüüsima, kas hageja ning kõikide sama või madalama hinnanguga ametnike erinev kohtlemine on objektiivselt õigustatud nende teenete teiste aspektidega, nagu nende halduslikku ja isiklikku olukorda puudutav muu teave, mis võimaldab pelgalt hindamisaruande põhjal tehtud hinnangut määratleda. Eriti peab administratsioon analüüsima, kas nende teenete teised aspektid võimaldavad asuda seisukohale, et edutatud ametnike teened olid tegelikult hageja omadest suuremad.

(vt punktid 71, 73–75, 77 ja 82–85)

Viited: 8. oktoober 1986, kohtuasi 91/85: Clemen jt vs. komisjon (EKL 1986, lk 2853, punkt 10); 9. november 2000, kohtuasi C‑207/99 P: komisjon vs. Hamptaux (EKL 2000, lk I‑9485, punkt 19); 21. oktoober 1997, kohtuasi T‑168/96: Patronis vs . nõukogu (EKL AT 1997, lk I‑A‑299 ja II‑833, punkt 35); 5. märts 1998, kohtuasi T‑221/96: Manzo-Tafaro vs . komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑115 ja II‑307, punkt 18); 3. oktoober 2000, kohtuasi T‑187/98: Cubero Vermurie vs . komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑195 ja II‑885, punkt 85); 11. juuli 2002, kohtuasi T‑163/01: Perez Escanilla vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑131 ja II‑717, punktid 28 ja 36); 19. märts 2003, liidetud kohtuasjad T‑188/01–T‑190/01: Tsarnavas vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑95 ja II‑495, punktid 107, 114, 121 ja 122); 11. detsember 2003, kohtuasi T‑323/02: Breton vs. Euroopa Kohus (EKL AT 2003, lk I‑A‑325 ja II‑1587, punkt 99); 15. september 2005, kohtuasi T‑132/03: Casini vs . komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑253 ja II‑1169, punktid 55, 69 ja 70); 22. veebruar 2006, liidetud kohtuasjad T‑437/04 ja T‑441/04: Standertskjöld-Nordenstam ja Heyraud vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 60).