Keywords
Summary

Keywords

1. Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Põhjendatud huvi hindamine hagi esitamise kuupäeva seisuga – Vaidlustatud õigusakti kehtivuse lõppemine kohtumenetluse kestel – Hageja suhtes võetud siseriiklike sunnimeetmeid põhjendav õigusakt – Põhjendatud huvi säilimine

(EÜ artikli 230 neljas lõik)

2. Menetlus – Akt, millega kohtumenetluse vältel tühistatakse ja asendatakse vaidlustatud akt – Tühistamisnõuete muutmise taotlus

(EÜ artikli 230 viies lõik; Üldkohtu kodukord, artiklid 111 ja 113)

3. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Võimalus olla üldaktist isiklikult puudutatud – Tingimused – Direktiiviga 2004/73 aine ohtlikuks aineks liigitamine

(EÜ artikli 230 neljas lõik; nõukogu direktiiv 67/548; komisjoni direktiiv 2004/73)

4. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju hüvitamise nõue, mille aluseks on õigusvastane direktiiviga 2004/73 aine ohtlikuks aineks liigitamine

(EÜ artikli 288 teine lõik)

Summary

1. Hageja menetluse algatamise huvi peab hagi eseme seisukohalt esinema hagi esitamise hetkel, vastasel juhul on hagi vastuvõetamatu. See vaidlusese, nagu ka menetluse algatamise huvi, peab säilima kuni kohtuotsuse tegemiseni, mis eeldab, et hagi peab selle esitajale tooma selle lõpptulemuse kaudu mingit kasu, vastasel juhul võidakse asjas kohtuotsus jätta tegemata. Seega ei too vaidlustatud õigusakti kehtivuse võimalik lõppemine, mis ilmneb pärast hagi esitamist, iseenesest kaasa Euroopa Liidu Kohtu kohustust asjas seetõttu kohtuotsus selle tõttu tegemata jätta, et kohtuotsuse kuulutamise päeval puudub ese ja menetluse algatamise huvi.

Juhul kui õigusaktil, mille tühistamist on taotletud, on juba siseriiklikul tasandil õiguslikult siduv mõju ja kui üksnes tühistamisotsusel ex tunc mõju, mis tagasiulatuvalt kõrvaldab asjaomase õigusakti liidu õiguskorrast nii, nagu seda ei oleks seal kunagi olnud, siis tühistamishagi läbivaatamise raames ei piisa üksnes selle akti kehtetuks tunnistamisest või kehtetuks muutumise tuvastamisest või selle õigusvastasuse võimalikust tuvastamisest, et kaitsta kahju hüvitamise nõude alusel kõnealuse õigusakti kehtetuks tunnistamist taotlenud hagejat tema suhtes võetud siseriiklike sunnimeetmete eest, mille õiguslikuks aluseks on asjaomase liikmesriigi kehtestatud õigusaktid, millega ta täidab vaidlustatud õigusakti ülevõtmise kohustust, kuna erinevalt tühistamisotsusest on sellistel tuvastustel üksnes ex nunc mõju ja see piirdub ainult kahju hüvitamise vaidlusega ega kõrvalda tagasiulatuvalt nende meetmete õiguslikku alust.

(vt punktid 84, 86–89)

2. Juhul kui õigusakt asendatakse menetluse ajal samasuguse esemega õigusaktiga, võib seda pidada uueks asjaoluks, mis lubab hagejal oma nõudeid ja väiteid kohandada. Samas ei oleks tühistamisnõuete muutmine pärast EÜ artikli 230 viiendas lõigus ette nähtud vaidlustamise tähtaja lõppemist selle sättega kooskõlas. Vastavalt õiguskindluse põhimõttele ja põhimõttele, mille kohaselt isikud on seaduse ees võrdsed, kinnistab EÜ artikli 230 viies lõik avalikul huvil põhineva hagi esitamise tähtaja, mis on määratud, absoluutne ja edasilükkamatu. Igasugune sellise Euroopa Kohtu antud tähtaja järgimata jätmine või selle pikendamine, isegi kui pooled on selles osas üksmeelel, on seega vastuolus selle sätte ühemõttelise sõnastuse ja ülesehitusega ning asutamislepingu autorite kavatsusega. Pealegi ei võimalda avaliku huvi kriteeriumid Üldkohtu kodukorra artiklite 111 ja 113 tähenduses, mille esinemisel on viimati nimetatu kohustatud tunnistama vastuvõetamatuks nii tühistamishagi kui ka tühistamisnõuete muutmise taotluse, kitsendavat tõlgendamist, vastasel korral tekiks vastupidi õiguskindluse põhimõttele ja põhimõttele, mille kohaselt isikud on seaduse ees võrdsed, võimalus hiilida mööda neist asutamislepingu kohustuslikest sätetest, mis reguleerivad eelkõige vaidlustamistähtaegu.

Niisiis tuleb pidada ilmselgelt hilinenuks hageja taotlust muuta nõudeid, milles ta kas tahtlikult või hooletusest on jätnud selleks ette nähtud tähtaja jooksul esitamata tühistamisnõude menetluse ajal vastuvõetud akti peale, või kui ta jättis esitamata taotluse vastavalt muuta oma tühistamisväiteid, samas kui tal selline võimalus ilmselgelt oli ja kui sellist tegevust võis temalt mõistlikult eeldada, ja selline taotlus tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata. Asjaolu, et juba algatatud menetlus oli kohtumenetluse kestel vastuvõetud akti avaldamise ajal peatatud Üldkohtu kodukorra artikli 77 punkti a ja artikli 79 lõike 1 esimese lõigu alusel, ei saa mõjutada EÜ artikli 230 viiendas lõigus sätestatud vaidlustamistähtaegade kulgemist.

(vt punktid 94–97)

3. Asjaolu, et õigusakt on oma laadilt ja kohaldamisalalt üldine kõigi asjassepuutuvate ettevõtjate suhtes, ei välista sellegipoolest siiski seda, et see võiks neist mõningaid isiklikult puudutada EÜ artikli 230 neljanda lõigu tähenduses. Kui seega otsus puudutab isikute gruppi, kes olid akti vastuvõtmise hetkel identifitseeritud või identifitseeritavad grupi liikmetele omaste kriteeriumide põhjal, võivad need isikud pealegi olla asjaomasest otsusest isiklikult puudutatud seetõttu, et nad kuulusid majandustegevuses osalejate piiratud ringi. Võimalus vaidlusaluse meetme vastuvõtmisel enam-vähem täpselt määratleda õigussubjektide arvu ja isegi neid isikuid, kellele seda meedet kohaldatakse, ei tähenda siiski mingil moel, et see meede neid subjekte isiklikult puudutab, kui seda kohaldatakse asjaomase meetmega määratletud õiguslikult või faktiliselt objektiivse olukorra alusel.

Hageja osalemisest menetluses, mille tulemusel direktiiviga 2004/73, millega kohandatakse kahekümne üheksandat korda tehnika arenguga direktiivi 67/548 ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta, kehtestati liigitus, mille kohaselt on N‑propüülbromiid väga tuleohtlik ja reproduktiivtoksiline aine, ei piisa niisiis juhul, kui asjaomased õigusnormid ei näe hagejat kaitsvaid menetluslikke tagatisi, millele ta saaks tugineda näitamaks, et tal on põhjendatud huvi nõuda asjaomase direktiivi tühistamist. Neil kaalutlustel ei saa hageja teda kaitsvate menetluslike tagatiste puudumise tõttu väita, et ta on asjaomase faktilise olukorra tõttu seoses direktiivis 2004/73 sätestatud liigitusega individualiseeritud.

Esinevad asjaolud ei võimalda mingil moel tuvastada nende ettevõtjate piiratud ringi olemasolu, keda nimetatud liigitus mõjutab, ega ka mitte järeldada usaldusväärse täpsustuse puudumist asjaomaste ettevõtjate identiteedi, arvu ja seisundi kohta, eelkõige küsimuses, kas neil on analoogne seisund kõnealusel turul või varasemad õigused või kas nad kannatavad vaidlustatud liigituse tõttu hagejaga sarnaste kahjulike tagajärgede all või mitte.

Pealegi ei piisa sellest, et üldkohaldatav akt puudutab teatud ettevõtjaid majanduslikult rohkem kui teisi, et neid võrreldes nende teiste ettevõtjatega individualiseerida, kui seda akti kohaldatakse objektiivselt määratletud olukorra alusel. Üksnes asjaolu, et hageja võib kaotada olulise sissetulekuallika uue õigusliku regulatsiooni tõttu, ei tõenda seda, et ta on erilises olukorras, ning sellest ei piisa, et tõendada, et see õiguslik regulatsioon puudutab teda isiklikult; hageja peab esitama tõendid asjaolu kohta, et väidetavalt tekitatud kahju individualiseerib teda kõigi teiste ettevõtjate suhtes, keda asjaomane regulatsioon puudutab samal moel kui teda. Järelikult ei tõenda oletus, et hagejale tekkis vaidlustatud liigituse jõustumise ja rakendamise tõttu oluline majanduslik kahju, iseenesest seda, et ta on isiklikult puudutatud. Samuti ei piisa hageja individualiseerimiseks üksnes asjaolust, et ta on keskendunud ühe aine tootmisele, sest on olemas ka teisi asjaomasest regulatsioonist puudutatud ettevõtjaid, kelle isikut ja hulka ei ole täpsustatud, ja kelle ring on võinud muutuda pärast vaidlustatud liigituse jõustumist, kuna see liigitus mõjutab nende tooteid samamoodi nagu hageja toodet.

Lisaks ei saa hageja varasem õigus, mis tugineb kõnealust ainet sisaldaval tootel põhineva patenditud leiutise kasutamise ainuõigusel, hagejat vaidlustatud direktiivi adressaadina individualiseerida. Võimalik omandatud või subjektiivne õigus, sh intellektuaalse omandi õigus, mille ulatust või kasutamist asjaomane liigitus võib mõjutada, ei ole nimelt iseenesest asjaolu, mis individualiseerib selle õiguse omaniku, eriti siis, kui teistel ettevõtjatel võivad olla analoogsed õigused ja seega võivad nad olla samas olukorras kui eespool nimetatud õiguse omanik.

(vt punktid 101, 103 ja 104, 106, 109–112, 114, 116)

4. Liidu organite õigusvastase tegevuse puhul EÜ artikli 288 teise lõigu tähenduses on liidu lepinguvälise vastutuse tekkimise eelduseks see, et samaaegselt on täidetud teatud tingimused: institutsioonidele etteheidetava käitumise õigusvastasus, kahju tekkimine ning põhjuslik seos väidetava käitumise ja viidatud kahju vahel. Kuna need tingimused on kumulatiivsed, tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata, kui üks neist tingimustest ei ole täidetud.

Kahju hüvitamise nõue osas, mille kohaselt on õigusvastane direktiiviga 2004/73, millega kohandatakse kahekümne üheksandat korda tehnika arenguga direktiivi 67/548 ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta, N‑propüülbromiidi liigitamine väga tuleohtlikuks ja reproduktiivtoksiliseks aineks, tuleb märkida, et õigusvastasus ei ole tõendatud, kuna ühes varasemas otsuses lükkas Euroopa Kohus lähtudes talle esitatud eelotsuse küsimustest tagasi väited, mis esitati asjaomase liigituse kehtivuse vaidlustamiseks ja mida hageja oma kahju hüvitamise nõudes sisuliselt kordab. Nimelt kui Üldkohus arutatava kohtuasja ese kattub suuresti Euroopa Kohtus mõne teise kohtuasja raames lahendatava vaidluse omaga, ja kui nii hageja ku ka kostjaks olev institutsioon osalevad neis mõlemas menetluses, ja kui vaidlustatud on sama õigusakti kehtivus, ning kui selle tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjenduseks esitatud väited on sisuliselt samad, ja kui Euroopa Kohus kinnitab vaidlustatud õigusakti õiguspärasust, siis ei pea Üldkohus enam seda küsimust hindama.

(vt punktid 122 ja 123, 137 ja 138)