Kohtuasi T-229/04

Rootsi Kuningriik

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

„Direktiiv 91/414/EMÜ — Taimekaitsevahendid — Toimeaine parakvaat — Turuleviimise luba — Loamenetlus — Inimeste ja loomade tervise kaitse”

Esimese Astme Kohtu otsus (teine koda laiendatud koosseisus), 11. juuli 2007   II - 2441

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turuleviimine – Direktiiv 91/414

   (Komisjoni määrus nr 3600/92, artikli 7 lõike 1 punkt c ja artikkel 3; nõukogu direktiiv 91/414; komisjoni direktiiv 2003/112)

2. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turuleviimine – Direktiiv 91/414

   (Nõukogu direktiiv 91/414, artikli 4 lõike 1 punkti b alapunkt iv, artikli 5 lõiked 1 ja 4 ning I lisa)

3. Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Taimekaitsevahendite turuleviimine – Direktiiv 91/414

   (Nõukogu direktiiv 91/414, artikli 4 lõike 1 punkti b alapunkt iv ja alapunkti v teine taane ning artikli 5 lõike 1 punkt b)

1.  Kui komisjon võttis vastu direktiivi 2003/112, millega muudetakse direktiivi 91/414 taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, lisades selle I lisasse toimeaine parakvaat, ja kinnitas seejuures oma läbivaatamisaruandes, et andmed parakvaadi neurotoksilisuse kohta puuduvad, eiras ta parakvaadi ja Parkinsoni tõve vahelise võimaliku seose läbivaatamisel menetlusnõudeid, mis on kehtestatud määruse nr 3600/92 (millega nähakse ette taimekaitsevahendite turuleviimist käsitleva nõukogu direktiivi 91/414 artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi esimese etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artiklis 7.

   Parakvaadi neurotoksilisust käsitlevas kirjanduses on viiteid sellele, et parakvaadi kasutamine ja Parkinsoni tõppe haigestumine on omavahel seotud. Sellest järeldub, et kui referentliikmesriik viis läbi Parkinsoni tõve ja parakvaadi vahelist võimalikku seost käsitleva kirjanduse hindamise, toimus see parakvaadi neurotoksilisuse hindamise raames. Määruse nr 3600/92 artikli 7 lõike 1 punkt c nõuab, et referentliikmesriigi läbiviidav toimeaine hindamine lõpeks komisjonile esitatava hindamisaruandega, mis sama määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt tuleb saata alalisele toiduahela ja loomatervishoiu komiteele ja teistele liikmesriikidele teadmiseks.

   Referentliikmesriigi aruanded ei sisaldanud mingit hinnangut parakvaadi ja Parkinsoni tõve vahelist võimalikku seost käsitlevale kirjandusele. Komisjon ei ole ka tõendanud ega isegi mitte väitnud, et sellist hinnangut oleks nimetatud alalisele komiteele saadetud.

   (vt punktid 108–110)

2.  Direktiivi 91/414 (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) artikli 5 lõige 1 näeb ette, et aine kandmiseks sama direktiivi I lisasse peab olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi silmas pidades saama eeldada, et kõnealust toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamine vastavalt heale taimekaitsetavale ei mõju kahjulikult inimeste ega loomade tervisele, nagu on sätestatud direktiivi 91/414 artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis iv.

   Osundatud direktiivi artikli 5 lõige 1, tõlgendatuna seoses ettevaatuspõhimõttega, tähendab seda, et inimeste ja loomade tervise osas selliste sügavate põhjuste olemasolu, mis teaduslikku ebakindlust kõrvaldamata võimaldavad mõistlikult kahelda aine ohutuses, takistab põhimõtteliselt selle aine kandmist nimetatud direktiivi I lisasse. Ettevaatuspõhimõte peab ennetama potentsiaalseid riske. Seevastu puhtalt hüpoteetilisi riske, mis põhinevad veel tõestamata teaduslikel oletustel, ei saa arvesse võtta.

   Direktiivi 91/414 artikli 5 lõige 4, mille kohaselt võib toimeaine kandmiseks I lisasse nõuda teatavate kasutuspiirangute järgimist, toimib nii, et on lubatud ka selliste ainete lisasse kandmine, mis ei vasta sama direktiivi artikli 5 lõike 1 nõuetele, juhul kui seatakse teatud piirangud, mis välistavad asjaomase aine probleemsed kasutusviisid.

   Kuna see säte leevendab direktiivi 91/414 artikli 5 lõike 1 nõudeid, tuleb seda tõlgendada ettevaatuspõhimõttest lähtudes. Järelikult tuleb enne toimeaine kandmist nimetatud direktiivi I lisasse kindlaks teha, kas on väljaspool igasugust kahtlust, et asjaomase aine kasutuspiirangud võimaldavad tagada aine niisuguse kasutamise, mis on kooskõlas osutatud artikli 5 lõike 1 nõuetega.

   (vt punktid 160, 161, 169, 170, 223, 224 ja 227)

3.  Direktiivi 91/414 (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) artikli 5 lõige 1 eristab ühelt poolt inimeste või loomade tervist, millele ei ole lubatud mõjuda kahjulikult, ja teiselt poolt keskkonda, millele ei tohi mõjuda üksnes vastuvõetamatult ebasoodsalt. Samuti käsitleb direktiivi 91/414 artikli 4 lõike 1 punkt b eraldi küsimust kahjulikust mõjust inimeste ja loomade tervisele (artikli 4 lõike 1 punkti b alapunkt iv) ja küsimust vastuvõetamatult ebasoodsast mõjust keskkonnale (artikli 4 lõike 1 punkti b alapunkt v). Direktiivi 91/414 artiklite 4 ja 5 niisugusest ülesehitusest tuleneb, et kui toimeainet hinnatakse loomade tervise kaitse seisukohast nimetatud direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti b alusel, puudutab selles sättes sisalduv viide sama direktiivi artikli 4 lõike 1 punktile b ainult seda viimati nimetatud sätet, mis spetsiaalselt käsitleb loomade tervist, st kõnealuse direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti b alapunkti iv.

   Tulenevalt asjaolust, et direktiivi 91/414 artikli 4 lõike 1 punkti b alapunkt iv juba käsitleb spetsiaalselt küsimust toimeainet sisaldava toote mõjust loomade tervisele, ei ole sama direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti b alapunkti v teine taane, mis käsitleb vastuvõetamatult ebasoodsa mõju puudumist keskkonnale lähtuvalt toote mõjust muudele liikidele peale sihtliikide, järelikult asjassepuutuv hinnangu andmisel küsimuses, kas toimeaine vastab direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti b nõuetele muudele liikidele peale sihtliikide avaldatava mõju osas.

   (vt punktid 254 ja 255)