Kohtuasi T-420/03

El Corte Inglés, SA

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

„Ühenduse kaubamärk — Vastulausemenetlus — Ühenduse kujutismärgi BoomerangTV taotlus — Varasemad siseriiklikud ja ühenduse sõna- ja kujutismärgid BOOMERANG ja Boomerang — Suhtelised keeldumispõhjused — Segiajamise tõenäosuse puudumine — Pariisi konventsiooni artikli 6 bis tähenduses üldtuntud kaubamärgi puudumine — Maine kahjustamise puudumine — Teatavate varasemate kaubamärkide olemasolu kohta tõendite või nende tõlgete vastulausete osakonnale esitamata jätmine — Tõendite esitamine esimest korda apellatsioonikojas — Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõike 2 punkt c, artikli 8 lõige 5 ning artikli 74 lõige 2 — Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskirja 16 lõiked 2 ja 3, eeskirja 17 lõige 2 ja eeskirja 20 lõige 2”

Esimese Astme Kohtu otsus (neljas koda), 17. juuni 2008   II - 840

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Kaebus ühtlustamisameti vastulausete osakonna otsuse peale – Apellatsioonikoja läbiviidud kontroll

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 74 lõige 2)

2. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade ja teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgi registreerimise tunnistamine kaubamärgi taotleja poolt

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikkel 8)

3. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade ja teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

1.  Määruse nr 40/94 (ühenduse kaubamärgi kohta) artikli 74 lõike 2 kohaselt võib Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) mitte arvesse võtta fakte ja tõendeid, mille asjaomased pooled on esitanud hilinenult.

   Sellest tuleneb, et pooltele jääb üldreeglina — ja kui ei ole sätestatud teisiti — võimalus esitada faktilisi asjaolusid ja tõendeid pärast tähtaegade möödumist, mis on nende esitamisele kehtestatud kõnealust määrust kohaldades, ning et ühtlustamisametil ei ole mingil juhul keelatud võtta arvesse faktilisi asjaolusid ja tõendeid, millele on hilinenult viidatud või mis on hilinenult esitatud. Samas ei anna faktilistele asjaoludele hilinenult viitamine ja tõendite hilinenult esitamine seda võimalust kasutavale poolele tingimusteta õigust sellele, et ühtlustamisamet võtab neid faktilisi asjaolusid või tõendeid arvesse. Täpsustades, et viimane „võib” sellisel juhul otsustada neid faktilisi asjaolusid või tõendeid mitte arvesse võtta, jätab kõnealuse määruse artikli 74 lõige 2 ühtlustamisametile laia hindamisruumi selle üle otsustamisel, kas neid tuleb arvesse võtta või mitte, ja samas peab ta oma otsust ka põhjendama.

   Kui ühtlustamisamet lahendab asja vastulausemenetluse raames, siis võib hilinenult viidatud või esitatud faktiliste asjaolude ja tõendite arvessevõtmine olla põhjendatud eelkõige juhul, kui ühtlustamisamet leiab, et hilinenult esitatud tõendid võivad esiteks olla asjakohased seoses sellega, milline otsus talle esitatud vastulause kohta langetatakse, ja teiseks ei välista seda menetlusstaadium, mil hilinenud esitamine toimub ega hilinenud esitamise asjaolud.

   Eespool nimetatud põhimõtete kohaldamist ei tule kõnealuste faktiliste asjaolude ja tõendite olemusest lähtudes põhimõtteliselt piirata, kuna asjaomase määruse artikli 74 lõikes 2 ei ole sellist piirangut ette nähtud. Kõnealuste faktiliste asjaolude ja tõendite olemus on aga asjaolu, mida ühtlustamisamet võib talle nimetatud sättega ette nähtud hindamisruumi kasutamisel arvesse võtta.

   (vt punktid 40–43)

2.  Määruse nr 40/94 (ühenduse kaubamärgi kohta) artikkel 8 sätestab sisuliselt, et ühenduse kaubamärgi registreerimisest keeldumise suhteline põhjus on olemas üksnes siis, kui taotletav ühenduse kaubamärk on vastuolus varasema kaubamärgiga. Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) peab vastulause esitaja esitatavate tõendite alusel kontrollima vastulause aluseks oleva kaubamärgi olemasolu. Varasema kaubamärgi olemasolu ei ole seega menetluspoolte vabalt hinnatav asjaolu. Seega, kui ka eeldada, et kaubamärgi taotleja on tõesti tunnistanud varasema kaubamärgi või isegi teiste varasemate kaubamärgiõiguste „kehtivust”, ei kohusta see asjaolu vastulausete osakonda ja apellatsioonikoda järeldama, et nende kaubamärkide olemasolu on tõendatud.

   (vt punkt 77)

3.  Kujutismärgi BoomerangTV, mille registreerimist ühenduse kaubamärgina on taotletud vastavalt Nizza kokkuleppe klassidesse 38 ja 41 kuuluvatele teenustele „telekommunikatsioonid; raadio- ja televisiooniprogrammi teenused; raadio- ja televisioonisaated, raadio- ja televisioonilevi” ja „haridus-, väljaõppe- ja meelelahutusteenused; kultuurialane tegevus; filmistuudiod ja filmilindistamine; videofilmide laenutus; meelelahutusvõistluste korraldamine; televisiooni- ja raadioprogrammide montaaž; filmitootmine” ning varem Hispaanias klassidesse 8, 11, 16, 18, 25 ja 28 ning Iirimaal ja Ühendkuningriigis klassi 25 kuuluvatele kaupadele registreeritud kujutismärkide Boomerang ning kujutismärgi Boomerang, mille registreerimist ühenduse kaubamärgina on taotletud mitmele selle kokkuleppe klassidesse 3, 18 ja 25 kuuluvale kaubale, segiajamine ei ole määruse nr 40/94 (ühenduse kaubamärgi kohta) artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses tõenäoline.

   Varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaubad erinevad oma olemuse, otstarbe ja kasutusviisi poolest teenustest, mille jaoks kaubamärgi BoomerangTV registreerimist taotletakse. Peale selle ei ole need kaubad ja teenused omavahel konkureerivad ega täienda üksteist. Seda järeldust ei sea kahtluse alla asjaolu, et teatavaid varasemate kaubamärgiõigustega hõlmatud kaupu saab kasutada nende teenuste reklaamimisel, mille jaoks kaubamärgi BoomerangTV registreerimist taotletakse, või et spordisektor, kuhu võib kuuluda palju varasemaid kaubamärgiõigusi, võib olla seotud televisiooniprogrammide tootmisega, mille valdkonda kuulub ka taotletav kaubamärk. Nimetatud seosed on liiga ebatäpsed ja juhuslikud, et teha järeldus, et asjaomased kaubad ja teenused täiendavad teineteist.

   (vt punktid 99 ja 100)