Keywords
Summary

Keywords

1. Tühistamishagi – Väited – Põhjenduste puudumine või puudulikkus – Erinevus ilmsest kaalutlusveast

(EÜ artiklid 230 ja 253)

2. Institutsioonide aktid – Põhjendused – Kohustus – Ulatus – Riigiabi puudutav komisjoni otsus – Raskustes oleva äriühingu ümberkorraldamiseks antavat riigiabi puudutav otsus

(EÜ artikli 87 lõige 1 ja lõike 3 punkt c ning EÜ artikkel 253; ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta)

3. Riigiabi – Keeld – Erandid – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(EÜ artikli 87 lõike 3 punkt c)

4. Riigiabi – Keeld – Erandid – Komisjoni kaalutlusõigus – Suuniste andmise võimalus – Siduv mõju – Kohtulik kontroll

(EÜ artikli 87 lõike 3 punkt c)

5. Tühistamishagi – Vaidlustatud akt – Seaduslikkuse hindamine akti vastuvõtmise ajal kättesaadava teabe alusel – Tagasiulatuvad kaalutlused – Mõju puudumine

(EÜ artikkel 230)

6. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks – Raskustes oleva äriühingu ümberkorraldamiseks antav abi – Raskustes oleva äriühingu tuvastamine

(EÜ artikli 87 lõike 3 punkt c; ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, punkt 4, punkti 5 alapunkt a ja punkt 6)

7. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks – Raskustes oleva äriühingu ümberkorraldamiseks antav abi – Tingimused – Abi piiramine rangelt vajamineva miinimumiga – Mittehädavajaliku vara võõrandamise kohustust sisaldava ümberkorraldamiskava kohaldamine – Tagajärg – Kohustus panna kogu võõrandamisest saadud tulu ümberkorraldamiskava rahastamisse

(EÜ artikli 87 lõike 3 punkt c; ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, punkt 40)

8. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks – Raskustes oleva äriühingu ümberkorraldamiseks antav abi – Komisjoni kaalutlusõigus – Ümberkorraldamiskavas ette nähtud vara võõrandamisest saadud puhastulu ligikaudse hindamise pädevus – Piir

(EÜ artikli 87 lõike 3 punkt c)

9. Institutsioonide aktid – Põhjendused – Kohustus – Ulatus – Põhjenduste puudumise korrigeerimine kohtumenetluse käigus – Vastuvõetamatus

(EÜ artikkel 253)

Summary

1. EÜ artikli 253 rikkumist puudutav väide on erinev sellest väitest, mis puudutab ilmset kaalutlusviga. Kui esimene, millega peetakse silmas põhjenduste puudumist või nende ebapiisavust, kuulub EÜ artikli 230 tähenduses olulise menetlusnormi rikkumise alla ja on avalikku korda puudutav küsimus, mille peab tõstatama ühenduse kohus ise; siis teine, mis puudutab teatava otsuse sisulist seaduslikkust, kuulub sama EÜ artikli 230 tähenduses asutamislepingu rakendusnormi rikkumise alla ning ühenduse kohus võib seda hinnata vaid siis, kui hageja sellele on viidanud. Põhjendamiskohustuse küsimus on seega erinev sellest, kas põhjendused on ka sisuliselt põhjendatud.

Esimese Astme Kohus ei saa komisjoni otsuse põhjendamiskohustuse täitmise kontrollimisel hinnata viimase poolt selle otsuse õigustamiseks esitatud põhjenduste sisulist seaduslikkust.

Sellest tuleneb, et põhjenduste puudumisele või nende ebapiisavusele tugineva väite raames on niisuguse otsuse sisulist põhjendatust vaidlustavad etteheited ja argumendid mittemõjuvad ning asjassepuutumatud.

(vt punktid 52, 58-59)

2. Põhjendamiskohustuse ulatus sõltub asjaomase õigusakti iseloomust ja tema vastuvõtmise kontekstist. Põhjendused peavad selgelt ja ühemõtteliselt väljendama institutsiooni kaalutlusi viisil, mis lubab ühest küljest huvitatud isikutel aru saada võetud meetme põhjendustest, et oma õigusi kaitsta ja kindlaks teha, kas otsus on sisuliselt põhjendatud, ja teisest küljest võimaldab ühenduse kohtul kontrollida meetme seaduslikkust.

Ei ole nõutud, et põhjenduses oleks toodud kõik asjassepuutuvad faktilised ja õiguslikud asjaolud, kuna kontrollides akti põhjenduse vastavust EÜ artikli 253 nõuetele tuleb lisaks akti sõnastusele arvestada akti konteksti ja kõiki asjassepuutuvaid õigusnorme.

Komisjon ei pea nimelt seisukohta võtma kõigi huvitatud isikute esitatud argumentide osas, nagu eelkõige need, mis on ilmselgelt asjakohatud, tähtsusetud või selgelt teisejärgulised, vaid ta võib piirduda tema langetatava otsuse seisukohalt olulise tähtsusega asjaolude ja õiguslike kaalutluste esitamisega.

Abimeetme kvalifitseerimise puhul nõuab põhjendamiskohustus, et oleks näidatud, miks komisjon leiab, et asjaomane meede kuulub EÜ artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse.

Mis puudutab põhjendamiskohustust seoses ümberkorraldamiseks antava riigiabi vastavusega EÜ artikli 87 lõike 3 punktile c, siis on see täidetud, kui komisjoni otsuses esitatakse selgitused, miks ta leiab, et abi on õigustatud ühenduse suunistes raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta esitatud tingimusi arvestades, nimelt ümberkorraldamiskava olemasolu, pikaajalise elujõulisuse piisavat tõendamist ning abi proportsionaalsust abisaaja panusega.

(vt punktid 62-66, 132)

3. EÜ artikli 87 lõike 3 punkti c kohaldamisel on komisjonil lai kaalutlusõigus, mille kasutamine tähendab keerulisi majanduslikke ja sotsiaalseid hinnanguid, mis tuleb teostada ühenduse kontekstis. Selle kaalutlusõiguse kohtulik kontroll piirdub seega menetlus- ja põhjendamisnormide järgimise, faktide sisulise õigsuse ja õigusnormi rikkumise puudumise, samuti ilmse hindamisvea ja võimu kuritarvitamise puudumise kontrollimisega. Esimese Astme Kohus ei saa niisiis asendada otsuse autori analüüsi oma majandusliku analüüsiga.

(vt punktid 137-138)

4. Komisjon on piiratud tema enda riigiabi järelevalve valdkonna juhiste ja teatistega selles osas, kus need ei erine asutamislepingu sätetest ja liikmesriigid nõustuvad nendega.

Kui komisjon hindab konkreetset abi tema enda poolt varem vastu võetud suuniste valguses, siis ei saa järeldada, et komisjon ületab oma kaalutlusõiguse piire, loobudes seal kaalutlusõiguse kasutamisest. Ühest küljest säilitab ta oma õiguse tühistada või muuta neid suuniseid, kui olukord seda nõuab. Teisest küljest käsitlevad need suunised piiritletud sektorit ja nende aluseks on soov järgida tema enda poolt kindlaks määratud poliitikat.

Selles raamistikus peab Esimese Astme Kohus kontrollima, kas nõuded, mille komisjon endale ise kehtestas, nagu suunistes mainitud, on täidetud.

(vt punktid 139-141)

5. EÜ artikli 230 alusel esitatud tühistamishagi raames tuleb ühenduse õigusakti seaduslikkust hinnata sõltuvalt akti vastuvõtmise hetkel eksisteerinud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest ning seaduslikkus ei saa sõltuda võimalikest võimalustest seda eirata ega tagasiulatuvatest kaalutlustest selle tõhususe astme kohta.

Eelkõige võib komisjoni keerukaid hinnanguid uurida üksnes neid asjaolusid silmas pidades, mis talle hinnangute tegemise ajal teada olid.

(vt punktid 142-143)

6. Kuigi äriühingut peetakse ühenduse suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta järgi „igal juhul” raskustes olevaks, kui oluline osa tema aktsiakapitalist on kadunud, siis ei ole mingeid takistusi, et äriühing näitaks teiste tõenditega, et ta on suuniste tähenduses finantsraskustes, isegi kui ta ei ole kaotanud olulist osa oma aktsiakapitalist.

(vt punkt 185)

7. Kuna ettevõte võttis ümberkorraldamiseks antava abi saamiseks endale kohustuse oma ümberkorraldamiskavas võõrandada mittehädavajalik vara, peab ta panema kogu nimetatud võõrandamisest saadud tulu ümberkorraldamiskava rahastamisesse. See kohustus ei tähenda, et abisaaja peab kasutama kõik oma vahendid antava abi vähendamiseks, vaid üksnes seda, et ta peab ettevõtja tegevuse harrastamiseks kogu mittehädavajaliku vara abil saadud tulu ümberkorraldamise raames kasutama. Sellist abisaaja panust ümberkorraldamiskava omavahenditesse nõutakse selleks, et tagada, et abi piirduks rangelt ühenduse suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta punkti 40 kohaselt ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga, pidades silmas äriühingu, selle osanike või seda hõlmava kontserni olemasolevaid rahalisi vahendeid.

(vt punktid 266, 313)

8. Hinnates ümberkorraldamisabi kokkusobivust ühisturuga, ei ole komisjonil kohustust hinnata ettevõtja iga konkreetse võetava meetme maksumust. Peale selle, et täpne kuluartiklite hindamine on igal juhul juhuslik kavandatavate meetmete prognoosiva laadi tõttu, võib komisjon oma laia kaalutlusõiguse kasutamisel piirduda üldise hinnanguga.

Seega on ümberkorraldamiskavas ette nähtud vara võõrandamise puhastulu täpse hindamisega seotud raskuste osas komisjonil põhimõtteliselt õigus oma laia kaalutlusõigust teostades arvata maha niisuguse tulu ligikaudne suurus.

Siiski, kui nimetatud kava alusel võõrandatav vara on juba tegelikult võõrandatud ning sellest tulenevalt on komisjon teadlik nimetatud võõrandamise puhastulu tegelikust summast, ei saa komisjon eelkõige EÜ artikli 87 lõikes 1 ette nähtud riigiabi keelamise põhimõtet silmas pidades miinimumiga piirduva abi määratlemisel piirduda asjaomase ettevõtte likviidse vara „suureulatusliku” hindamisega.

(vt punktid 272-273, 278, 282-283)

9. Otsuse põhjendused peavad sisalduma otsuses endas ning komisjoni hilisemaid selgitusi ei võeta arvesse, välja arvatud erandlikel asjaoludel. Siit järeldub, et otsus ise peab olema piisav ja selle põhjendustena ei või käsitleda selliseid kirjalikke või suulisi selgitusi, mis on antud hiljem, kui asjaomase otsuse peale on juba esitatud hagi ühenduse kohtusse.

(vt punkt 287)