Keywords
Summary

Keywords

1. Tühistamishagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Tähtaja kulgemise alguseks oleva sündmuse kuupäev – Tõendamiskoormis

(EÜ artikli 230 viies lõik; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 102 lõige 2)

2. Tühistamishagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Avaldamata ja hagejale teatamata akt – Täpne teadlikkus sisust ja põhjendustest – Kohustus nõuda akti olemasolust teadasaamise korral selle täielikku teksti mõistliku tähtaja jooksul

(EÜ artikli 230 viies lõik)

3. Tühistamishagi – Vaidlustatud akt – Seaduslikkuse hindamine seda informatsiooni arvesse võttes, mis oli olemas otsuse tegemise hetkel

(EÜ artikkel 230)

4. Sotsiaalpoliitika – Euroopa Sotsiaalfond – Abi kutseõppetegevuse rahastamiseks – Määruse nr 2950/83 artikli 6 lõike 1 alusel vastu võetud komisjoni otsus – Keeruliste faktiliste asjaolude ja raamatupidamisandmete hindamine – Kohtulik kontroll – Piirid

(Nõukogu määrus nr 2950/83, artikli 6 lõige 1)

5. Ühenduse õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused

6. Sotsiaalpoliitika – Euroopa Sotsiaalfond – Abi kutseõppetegevuse rahastamiseks – Ülejäänud abisumma väljamaksmise taotlustes sisalduvate faktiliste ja raamatupidamisandmete kinnitamine liikmesriikide poolt – Nimetatud taotluste hilisem üle kontrollimine spetsialiseerunud asutuse poolt – Lubatavus

(Nõukogu määrus nr 2950/83; nõukogu otsus 83/516)

7. Sotsiaalpoliitika – Euroopa Sotsiaalfond – Abi kutseõppetegevuse rahastamiseks – Toetuse eesmärgivastane kasutamine – Ühenduse õiguse sanktsioonide olemus – Kriminaalõiguse valdkonda mittekuulumine – Kriminaalmenetluse lõpetamine siseriiklike ametiasutuste poolt – Õiguspärane ootus väljamaksmise suhtes – Puudumine – Komisjoni võimalus kontrollida abi võimalikku vähendamist

(Nõukogu määrus nr 2950/83, artikkel 6)

8. Ühenduse õigus – Põhimõtted – Mõistliku tähtaja järgimine – Haldusmenetlus – Hindamiskriteeriumid – Liikmesriigile omistatav viivitus – Mõju puudumine

Summary

1. Menetluspool, kes tugineb hagi hilinenud esitamisele, peab esitama tõendi sündmuse toimumise kuupäeva kohta, millest hakkab kulgema tähtaeg. Järelikult ei saa ühenduse kohus ainuüksi selle poole üllatuse avaldamise tõttu hagi vastuvõetamatuks tunnistada. Veelgi enam, vaidlustatud otsuse adressaati ei saa süüdistada siseriiklike ametiasutuste viivitamises temale vaidlustatud otsusest teatamisega.

(vt punkt 54)

2. Menetluspoolel, kes saab näiteks komisjoni lõplikku seisukohta ühemõtteliselt väljendava kirja kaudu teada teda puudutavast aktist, on vastuvõetamatuse ohtu arvestades kohustus nõuda selle täielikku teksti mõistliku tähtaja jooksul, selleks et täpselt teada saada selle sisu ja põhjendused. Kui talle teatati aga üksnes otsuse eelnõust, mille kohta ta on oma seisukoha esitanud, ei pea ta uurima, kas vaidlustatud otsus on vastu võetud.

(vt punkt 55)

3. EÜ artikli 230 alusel esitatud tühistamishagi raames tuleb asjaomase ühenduse õigusakti seaduslikkust hinnata vastavalt faktilistele asjaoludele, mis on institutsioonile teada selle akti vastuvõtmise päeval.

(vt punkt 70)

4. Kuna määruse nr 2950/83, millega kohaldatakse otsust 83/516 Euroopa Sotsiaalfondi ülesannete kohta, artikli 6 lõike 1 kohaldamine võib nõuda komisjonilt keeruliste faktiliste asjaolude ja raamatupidamisandmete hindamist, on tal selles küsimuses laiaulatuslik kaalutlusõigus. Järelikult peab ühenduse kohtu kontroll selle hindamise üle piirduma sellega, kas asjaomaste andmete hindamisel ei ole tehtud ilmset hindamisviga.

(vt punkt 75)

5. Õigus tugineda õiguspärase ootuse kaitsele eeldab, et on täidetud kolm tingimust. Esiteks peavad ühenduse ametiasutused huvitatud isikule andma kinnitatud ja usaldusväärsetest allikatest pärit kindlaid, tingimusteta ja ühtelangevaid tagatisi. Teiseks peavad need tagatised olema sellised, et isikul, kellele need on antud, tekib õiguspärane ootus. Kolmandaks peavad antud tagatised olema kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega.

(vt punkt 102)

6. Otsuse 83/516 Euroopa Sotsiaalfondi ülesannete kohta artikli 2 lõikest 2 nähtub, et asjaomased liikmesriigid tagavad fondi rahastatud meetmete tulemusliku lõpuleviimise. Peale selle võib komisjon määruse nr 2950/83, millega kohaldatakse otsust 83/516, artikli 7 lõike 1 kohaselt ülejäänud abisumma väljamaksmise taotlusi kontrollida, „kahjustamata liikmesriikide poolt läbi viidud kontrolli”. Need liikmesriikide kohustused ja õigused ei ole kuidagi ajaliselt piiratud. Sellest järeldub, et kutseõppetegevuse meetme ülejäänud abisumma väljamaksmise taotluses sisalduvate faktiliste ja raamatupidamisandmete kinnitamine määruse nr 2950/83 artikli 5 lõike 4 teise lause tähenduses ei keela liikmesriigil hiljem ülejäänud abisumma väljamaksmise taotlust uuesti kontrollida. Lisaks sellele ei keela miski liikmesriigil selle uue kontrolli läbiviimiseks pöörduda raamatupidamis- ja finantsauditile spetsialiseerunud asutuse poole.

(vt punkt 104)

7. Asjaolu, et hageja vastu algatatud kriminaalmenetlus lõpetati, ei saa olla aluseks tema väidetavale õiguspärasele ootusele abi väljamaksmise suhtes. Määruse nr 2950/83, millega kohaldatakse otsust 83/516 Euroopa Sotsiaalfondi ülesannete kohta, artiklist 6 tuleneb, et ühenduse õigus ei kvalifitseeri Euroopa Sotsiaalfondi finantsabi eesmärgivastast kasutamist kuriteona. Seega, kuigi hea halduse põhimõte, mille kohaselt ühenduse institutsioon peab tegema otsuse kõiki asjaolusid teades, õigustab seda, et komisjon võib menetluse peatada, kui siseriiklik kohus peab tegema otsuse pettuse toimepanemise kohta, ei takista see aga seda, et komisjon kontrolliks pärast kriminaalmenetluse lõpetamist aegumise tõttu spetsialiseerunud asutuse halduskontrolli põhjal oma abi võimalikku vähendamist.

(vt punkt 108)

8. Haldusmenetluse pikkuse mõistlikkust tuleb hinnata, arvestades eraldi iga asja asjaolusid ning eelkõige selle tausta, erinevaid läbitud menetlusstaadiume, keerukust ning selle olulisust erinevate huvitatud poolte jaoks. Sellest sündmuste jadast, mida iseloomustab kohtu- ja haldusmenetluse seotus siseriiklikul ja ühenduse tasandil, ning asjaolust, et komisjonil oli lõpptulemusena võimatu tugineda kriminaalkohtu otsusele, tuleneb, et vaidlustatud akti vastuvõtmisele eelnenud igas menetlusstaadiumis on mõistlikust tähtajast kinni peetud. Komisjon teatas vaidlustatud otsusest selle adressaadile õigel ajal. Kui liikmesriik, kellel on kohustus nimetatud otsusest hagejale teatada, teeb seda hilinemisega, ei saa selles komisjoni süüdistada, kuna ainult komisjonile omistatavate viivituste alusel võib järeldada, et mõistlikku tähtaega ei ole järgitud.

(vt punktid 114, 120, 122)