Keywords
Summary

Keywords

1. Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus – Ühenduse kohtusse esitatud hagi – Esimese Astme Kohtu pädevus – Faktiliste asjaolude kontrollimine esimest korda Esimese Astme Kohtus esitatud tõendite alusel – Välistamine

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 135 lõige 4; nõukogu määrus nr 40/94, artikkel 63)

2. Menetlus – Hagiavaldus – Vaidlusese – Määratlus – Muutmine menetluse käigus – Keeld

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõige 1 ja artikli 48 lõige 2)

3. Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Faktide kontrollimine omal algatusel – Vastulausemenetlus – Kontrollimise piirdumine esitatud väidetega – Siseturu Ühtlustamise Ameti kohustus pidada tuvastatuks ühe poole esitatud asjaolud, mida teine pool ei ole vaidlustanud – Puudumine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 74 lõige 1)

4. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Sõnamärgid MOBILIX ja OBELIX

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

5. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Asjaomaste kaubamärkide sarnasus – Kontseptuaalsete erinevuste võime neutraliseerida visuaalsed ja foneetilised sarnasused – Tingimused

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

6. Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Varasema kaubamärgi maine – Mõju

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 8 lõike 1 punkt b)

Summary

1. Esimese Astme Kohtule Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoja otsuse peale esitatud hagi eesmärk on ühtlustamisameti apellatsioonikodade otsuste õiguspärasuse kontrollimine määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 63 tähenduses. Tühistamismenetluses tuleb vaidlustatud õigusakti õiguspärasust hinnata lähtuvalt otsuse vastuvõtmise ajal eksisteerinud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest. Seega ei ole Esimese Astme Kohtu ülesanne uuesti hinnata faktilisi asjaolusid esimest korda Esimese Astme Kohtus esitatud tõendite alusel. Tegelikult on selliste tõendite esitamine vastuolus Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 135 lõikega 4, mille kohaselt ei või poolte avaldused muuta apellatsioonikoja menetluses olnud vaidluseset. Järelikult on esimest korda Esimese Astme Kohtus esitatud tõendid vastuvõetamatud.

(vt punkt 16)

2. Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 kohaselt peab hageja hagiavalduses määratlema hagi eseme ning esitama ülevaate oma nõuetest. Kuigi kodukorra artikli 48 lõige 2 lubab teatud tingimustel esitada menetluse käigus uusi väiteid, ei tohi seda sätet mitte mingil juhul tõlgendada nii, et hageja võib Esimese Astme Kohtule esitada uusi nõudeid ning muuta hagi eset.

(vt punkt 28)

3. Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 74 lõike 1 kohaselt piirdub Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetluses poolte esitatud faktide, tõendite ja väidetega ning nõuetega.

Nimetatud säte seab Siseturu Ühtlustamise Ameti poolt läbiviidavale uurimisele kahekordse piirangu. Esiteks näeb see säte ette Siseturu Ühtlustamise Ameti otsuste faktilise aluse, nimelt faktid ja tõendid, millel otsused saavad õiguspäraselt põhineda, ning teiseks nende otsuste õigusliku aluse, nimelt sätted, mida asja lahendav instants peab kohaldama. Kui apellatsioonikoda lahendab vastulausemenetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebust, saab apellatsioonikoda oma otsuses tugineda vaid nendele keeldumispõhjustele, millele asjaomane pool on tuginenud, ja vaid nendele seonduvatele faktidele ja tõenditele, mida see pool on esitanud.

Kuigi määruse nr 40/94 artikli 74 lõike 1 kohaselt ei saa Siseturu Ühtlustamise Amet omal algatusel fakte kontrollida, ei tähenda see siiski seda, et ta peaks pidama tõendatuiks asjaolusid, mille on esitanud üks pool ja mida teine pool ei ole vaidlustanud. See säte on ühtlustamisametile siduv ainult nende faktide, tõendite ja seisukohtade osas, millele tema otsus tugineb.

(vt punktid 32–34)

4. Euroopa liidu keskmise tarbija seisukohalt puudub sõnalise tähise MOBILIX, mille ühenduse kaubamärgina registreerimist taotletakse kaupade ja teenuste jaoks, mis on peaaegu eranditult seotud side valdkonnaga selle kõigis vormides ning mis kuuluvad Nizza kokkuleppe klassidesse 9, 16, 35, 37, 38 ja 42, ja sõnalise kaubamärgi OBELIX, mis on varem ühenduse kaubamärgina registreeritud klassidesse 9, 16, 28, 35, 41 ja 42 kuuluvate kaupade jaoks, segiajamise tõenäosus.

Kontseptuaalse võrdluse seisukohalt ei ole sõnadel „mobilix” ja „obelix” üheski Euroopa Liidu ametlikus keeles semantilist tähendust. Kui sõna „mobilix” võib tajuda lihtsalt mingisugusele liikuvale objektile või liikuvusele viitavana, siis sõna „obelix” kui sellist võib keskmine avalikkus kergesti samastada kogu Euroopa Liidus tuntud joonissarja tüseda tegelaskujuga, kes seikleb koos Asterixiga, ja seda isegi siis, kui see nimi on registreeritud sõnamärgina, st puudub visuaalne seos animafilmi tegelaskujuga. On väga ebatõenäoline, et sellise konkreetse kuulsa tegelaskuju puhul tekitaksid avalikkuse seisukohalt võimaluse kontseptuaalseks segiajamiseks sõnad, mis on sellega mõnevõrra sarnased. Kuna tähisel OBELIX on selge ja kindlaksmääratud tähendus, on asjaomaste tähiste kontseptuaalsed erinevused sellised, et need neutraliseerivad foneetilise ja võimaliku visuaalse sarnasuse.

Seega, kuigi vastandatud kaubamärkidega tähistatud kaubad ja teenused on sarnased, ei ole määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamise tingimused täidetud.

(vt punktid 57, 62, 79–81, 86 ja 87)

5. Hinnates segiajamise tõenäosust määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses, võib asjaomaste sõnaliste tähiste kontseptuaalne erinevus teatud juhtudel neutraliseerida nende sõnaliste tähiste visuaalse ja foneetilise sarnasuse. Selliseks neutraliseerimiseks on vaja, et vähemalt ühel vaadeldavatest tähistest oleks asjaomase avalikkuse jaoks selline selge ja kindlaksmääratud tähendus, mida avalikkus kohe tajub.

(vt punkt 80)

6. Segiajamise tõenäosus määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses eeldab, et kas tähised või kaubad ja teenused on identsed või sarnased, ning kaubamärgi maine on selline asjaolu, mida tuleb arvestada, kui hinnatakse seda, kas tähiste või kaupade ja teenuste sarnasus on piisav segiajamise tõenäosuse tekkimiseks. Seevastu juhul, kui vaidlusaluseid kaubamärke ei saa pidada ei identseteks ega sarnasteks, ei mõjuta segiajamise tõenäosuse igakülgset hindamist asjaolu, et varasem kaubamärk on üldtuntud või et see on Euroopa Liidus omandanud maine.

(vt punkt 84)