Keywords
Summary

Keywords

1. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaebuste läbivaatamine

(Nõukogu määrus nr 17; komisjoni määrus nr 2842/98)

2. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaebuste läbivaatamine – Komisjoni kohustused

(EÜ artiklid 81 ja 82)

3. Tühistamishagi – Komisjoni otsus, mis vajab keerulist majanduslikku hinnangut

(EÜ artiklid 81, 82 ja 230)

4. Konkurents – Kartellikokkulepped – Ettevõtjate vahelised kokkulepped – Liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine – Kriteeriumid

(EÜ artikli 81 lõige 1)

5. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaebuste läbivaatamine – Ülemäära pikk aeg

(EÜ artiklid 81 ja 82)

6. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustused

(EÜ artiklid 81 ja 82)

7. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus

(EÜ artiklid 81, 82 ja 253)

Summary

1. Ei määruses nr 17 ega määruses nr 2842/98 poolte ärakuulamise kohta teatavates EÜ asutamislepingu artiklite [81] ja [82] alusel algatatud menetlustes ei ole sõnaselgeid sätteid selle kohta, kuidas sisuliselt tuleb kaebust lahendada ning millised on komisjoni võimalikud uurimiskohustused selle kaebuse menetlemisel. Komisjonil ei ole kohustust algatada ühenduse õiguse võimaliku rikkumise korral menetlust ning kaebuse esitajale määrustega nr 17 ja nr 2842/98 antud õiguste hulka ei kuulu õigus saada lõplik otsus väidetud rikkumise olemasolu kohta.

Kuna komisjonil ei ole kohustust teha otsust rikkumise olemasolu kohta, ei pea ta uurimist läbi viima, sest sellel uurimisel ei saa olla muud eesmärki kui otsida tõendeid selle rikkumise olemasolu või puudumise kohta, mida ta ei ole kohustatud tuvastama. Pealegi, kui selline uurimine ikkagi läbi viidi, ei anna ükski teisese õiguse säte kaebuse esitajale õigust nõuda komisjonilt selle menetluse jätkamist kuni lõppotsuseni, mis tuvastaks väidetud rikkumise olemasolu või puudumise. Komisjoni kaalutlusõigus kaebuste uurimisel ei sõltu sellest, kui kaugele asja uurimine on jõudnud.

(vt punktid 27 ja 28)

2. EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumise kohta esitatud kaebuse tulemusena ei ole komisjon kohustatud algatama menetlust, mille eesmärgiks oleks nende rikkumiste tõendamine, vaid üksnes uurima tähelepanelikult faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mida kaebuse esitaja talle esitas, et hinnata, kas nendest asjaoludest nähtub, et tegemist on käitumisega, mis kahjustab konkurentsi ühisturu piires ja mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust. Kui komisjon otsustab viia läbi kaebuse uurimise, peab ta, välja arvatud kohaselt tõendatud põhjendusel, seda tegema nõuetekohase tähelepanelikkuse, tõsiseltvõetavuse ja hoolsusega, et tal oleks kõiki asjaolusid teades võimalik hinnata faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis kaebuse esitajad talle hindamiseks on andnud.

(vt punktid 29 ja 212)

3. Tühistamishagi raames, mis on esitatud komisjoni otsuse peale, millega jäeti rahuldamata kaebus ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise kohta, tuleb Esimese Astme Kohtul kontrollida, kas vaidlustatud otsus sisaldab komisjonile haldusmenetluse käigus hindamiseks esitatud faktiliste ja õiguslike asjaolude nõuetekohast uurimist. Keerulisi majanduslikke hinnanguid – nagu on tegemist väidete puhul EÜ artiklite 81 ja 82 rikkumise kohta – hõlmavate komisjoni meetmete kohtulik kontroll piirdub selle kindlakstegemisega, kas menetlusnorme ja põhjendamisreegleid on järgitud ja asjaolud on täpselt kindlaks tehtud ning kas ei ole tehtud ühtki ilmset hindamisviga ega võimu kuritarvitatud.

(vt punkt 30)

4. Selleks, et õigustada konkurentsieeskirjade kohaldamist kokkuleppele, mis puudutab Ameerika Ühendriikidest ostetud ja ühenduses müümiseks mõeldud varuosi, peab sellest kokkuleppest kõigi faktiliste ja õiguslike asjaolude põhjal olema piisavalt suure tõenäosusega võimalik järeldada, et see võib mõjutada ühendusesisest konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust sellisel määral, mis ei ole tühine. Pelk asjaolu, et teatud käitumine mõjutab teatud määral, ükskõik millisel viisil, ühenduse majandust, ei ole iseenesest piisavalt tihe seos, millega saaks ühenduse pädevust põhjendada. Selleks, et seda mõju arvesse võtta, peab see olema oluline, st tuntav, mitte tühine mõju.

(vt punkt 167)

5. Ülemäära pikk aeg, mis võis ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumist puudutava kaebuse menetlemiseks kuluda, ei saa põhimõtteliselt mõjutada komisjoni tehtud lõppotsuse sisu. Välja arvatud erakordse olukorra puhul, ei saa see aeg muuta sisulisi asjaolusid, mis olenevalt juhtumist tõendavad konkurentsireeglite rikkumise olemasolu või puudumist või õigustavad seda, et komisjon ei vii läbi uurimist. Seega ei kahjusta kaebuse uurimise kestus põhimõtteliselt kaebuse esitaja huve, kui see kaebus jäetakse rahuldamata.

(vt punkt 193)

6. See, et komisjon teeb konkurentsipoliitikat puudutava haldusmenetluse lõppedes otsuse mõistliku aja jooksul, kujutab endast hea halduse põhimõtte kohaldamist. Sellise menetluse kestuse mõistlikkust tuleb hinnata iga konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, arvestades eelkõige juhtumi konteksti, menetluse erinevaid etappe, mida komisjon peab järgima, juhtumi keerukust ning selle tagajärgi huvitatud poolte jaoks.

(vt punkt 195)

7. Komisjon ei pea nende otsuste põhjendamisel, mida ta peab tegema konkurentsieeskirjade rakendamise tagamiseks, võtma seisukohta kõikide argumentide osas, mille huvitatud isikud oma nõude toetuseks on esitanud. Piisab, kui ta esitab otsuse ülesehituses olulist tähtsust omavad asjaolud ja õiguslikud kaalutlused.

(vt punkt 199)