Keywords
Summary

Keywords

1. Euroopa Liit – Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades – Protokoll Schengeni acquis’ integreerimise kohta – Schengeni lepingu rakendamise konventsioon – Siseriiklike ametiasutuste poolt kohaldamine

2. Isikute vaba liikumine – Erandid – Avaliku korraga seotud põhjused

(Nõukogu direktiiv 64/221, artiklid 1−3)

Summary

1. Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni sätetega kooskõlas olev halduspraktika õigustab siseriiklike ametiasutuste tegevust vaid tingimusel, et need sätted on isikute vaba liikumist reguleerivate ühenduse normidega kooskõlas.

(vt punkt 35)

2. Liikmesriik, kes keelab kolmanda riigi kodanikule, kes on liikmesriigi kodaniku abikaasa, Schengeni lepingu osalisriikide territooriumile sisenemise ning keeldub talle nimetatud territooriumile sisenemiseks viisa andmisest üksnes põhjusel, et tema suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld Schengeni infosüsteemis, ilma et oleks eelnevalt kontrollitud, kas selle isiku kohalolek kujutab endast ühiskonna põhihuve ähvardavat reaalset, olemasolevat ja piisavalt tõsist ohtu, rikub direktiivi 64/221 välisriigi kodanike liikumise ja elukohaga seonduvate avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu seisukohalt õigustatud erimeetmete kooskõlastamise kohta artiklitest 1–3 tulenevaid kohustusi.

Kolmanda riigi kodaniku, kes on liikmesriigi kodaniku abikaasa, Schengeni infosüsteemi kandmine tõendab igal juhul, et eksisteerib põhjus, mis õigustab tema Schengeni alasse mittelubamist. Siiski peab seda asjaolu kinnitama teave, mille alusel on Schengeni infosüsteemi kasutaval liikmesriigil võimalik enne Schengeni alasse sisenemise keelamist veenduda, et asjaomase isiku kohaolek selles alas kujutab endast niisugust ohtu.

Kuigi Schengeni acquis ’ aluseks oleva lojaalse koostöö põhimõte seisneb selles, et Schengeni infosüsteemi kasutav riik võtab nõuetekohaselt arvesse teate esitanud riigi edastatud andmed, tähendab asjaolude kontrollimise kontekstis see põhimõte veel seda, et teate esitanud riik peab tegema esimesena nimetatud liikmesriigile kättesaadavaks täiendava teabe, mille alusel saab igal üksikjuhtumil hinnata, kui suurt ohtu võib avaldada isik, kelle kohta on teade esitatud.

Igal juhul ei tohi teabenõudele antava vastuse tähtaeg ületada mõistlikku tähtaega juhtumi asjaolusid arvesse võttes, mida tuleb erinevalt hinnata olenevalt sellest, kas tegemist on viisataotlusega või piiri ületamisega. Viimasena nimetatud juhul peavad siseriiklikud ametiasutused, kes on teinud kindlaks, et kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes on liikmesriigi kodaniku abikaasa, on väljastatud sissesõidukeelu teade Schengeni infosüsteemis ning kes on palunud teate esitanud riigilt täiendavat teavet, saama viimati nimetult kiiresti infot.

(vt punktid 53, 55, 56, 58, 59 ja resolutiivosa)