Keywords
Summary

Keywords

1. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi — Vaidlusese — Kindlaksmääramine kohtueelses menetluses — Ulatuse hilisem piiramine — Vastuvõetavus

(EÜ artikkel 226)

2. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi — Põhjendatuse kontrollimine Euroopa Kohtu poolt — Arvesse võetav olukord — Olukord põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõpul

(EÜ artikkel 226)

3. Rahvusvahelised lepingud — Ühenduse pädevus — Ühenduse ainuvälispädevuse loomine sisepädevuse teostamisega — Tingimused — Siseveetransport — Määrus nr 3921/91 — Ühendusele ainuvälispädevuse ülekandmiseks ei piisa ühenduse õigusaktidest

(EÜ artikli 71 lõige 1 ja artikli 80 lõige 1; nõukogu määrus nr 3921/91)

4. Menetlus — Hagiavaldus — Vaidlusese — Määratlus — Muutmine menetluse käigus — Keeld

5. Liikmesriigid — Kohustused — Koostöökohustus — Otsus, mis volitab komisjoni ühenduse nimel mitmepoolse lepingu sõlmimiseks läbirääkimisi pidama — Liikmesriikide kohustused — Kohustus tegutseda ja tegevusest hoiduda — Ulatus

(EÜ artikkel 10)

Summary

1. Ehkki on tõsi, et EÜ artikli 226 alusel esitatud hagi ese on piiratud nimetatud artiklis ette nähtud kohtueelse menetlusega ja et seetõttu peavad komisjoni põhjendatud arvamus ja hagi tuginema samadele väidetele, ei saa see nõue minna nii kaugele, et eeldada, et nad peaksid oma sõnastuselt üksteisega täielikult kattuma, kui vaidluse eset ei ole laiendatud ega muudetud, vaid vastupidi, lihtsalt piiratud.

(vt punkt 28)

2. Liikmesriigi kohustuste rikkumise esinemist tuleb hinnata liikmesriigi põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõpul esineva olukorra alusel ning Euroopa Kohus ei saa arvestada hiljem toimunud muutusi.

(vt punkt 32)

3. Ühendus omandab ainuvälispädevuse oma sisemise pädevuse teostamisest tulenevalt, kui rahvusvahelised kohustused kuuluvad ühiste eeskirjade kohaldamisalasse või vähemalt valdkonda, mis suures osas on juba selliste eeskirjadega kaetud, ja seda isegi siis, kui mingit vastuolu nende eeskirjade ja kõnealuste kohustuste vahel ei esine.

Niisiis, kui ühendus on lülitanud ühendusesisestesse õigusaktidesse sätted, mis käsitlevad kolmandate riikide õigussubjektide kohtlemist, või andnud sõnaselgelt oma institutsioonidele pädevuse kolmandate riikidega läbirääkimiste pidamiseks, omandab ta ainuvälispädevuse nende õigusaktidega kaetud ulatuses.

Sama toimub isegi institutsioone kolmandate riikidega läbirääkimiste pidamiseks sõnaselgelt volitava normi puudumisel, kui ühendus on teatud valdkonnas läbi viinud täieliku ühtlustamise, sest kui liikmesriigid säilitaksid õiguse kolmandate riikidega läbirääkimiste pidamiseks, võiks see riivata niimoodi vastu võetud ühiseid eeskirju.

Ühenduseväliste vedajate poolt siseveeteedel siseriikliku transpordi teostamise lubatavuse tingimuste kindlaksmääramise osas ei ole ühendus omandanud ainuvälispädevust. Määrus nr 3921/91, millega nähakse ette tingimused, mille alusel mitteresidendist vedajad võivad vedada liikmesriigi siseveeteedel kaupu või reisijaid, ei reguleeri nimetatud vedajate olukorda, kuna seda kohaldatakse vaid liikmesriigis asutatud vedajatele ja määrusega läbiviidud ühtlustamine ei ole seetõttu täielik.

(vt punktid 44–48, 50, 52 ja 53)

4. Pooltel ei ole õigust menetluse käigus muuta hagi eset ning hagi põhjendatust peab uurima üksnes hagiavalduses esitatud nõuete põhjal.

(vt punkt 61)

5. EÜ artiklis 10 sätestatud lojaalse koostöö kohustus on üldiselt kohaldatav ega sõltu sellest, kas ühenduse asjaomane pädevus on ainupädevus või mitte, ega liikmesriikide võimalikust õigusest võtta lepingulisi kohustusi kolmandate riikide suhtes.

Eelkõige on liikmesriikidel erilised kohustused tegutsemiseks ja tegevusest hoidumiseks olukorras, kus komisjon on esitanud nõukogule ettepanekud, mida nõukogu ei ole küll veel vastu võtnud, kuid mis on ühenduse kooskõlastatud tegevuse lähtekohaks.

Seega, sellise otsuse vastuvõtmine nõukogu poolt, mis volitab komisjoni ühenduse nimel mitmepoolse lepingu sõlmimiseks läbirääkimisi pidama ja märgib ühenduse kooskõlastatud tegevuse alguspunkti rahvusvahelisel tasandil, toob seetõttu kaasa kui mitte liikmesriikide kohustuse tegevusest hoidumiseks, siis vähemalt kohustuse teha tihedat koostööd omavahel ja ühenduse institutsioonidega, et aidata kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele ning tagada ühenduse rahvusvahelise esindatuse ja tegevuse ühtsus ja sidusus.

(vt punktid 64—66)