Keywords
Summary

Keywords

1. Rahvusvahelised lepingud — Ühenduse pädevus — Ühenduse ainuvälispädevuse omandamine tulenevalt tema sisepädevuse teostamisest — Tingimused — Siseveetransport — Määrus nr 3921/91 — Ühenduse õigusnormide ebapiisavus ainuvälispädevuse üleminekuks ühendusele

(EÜ artikli 71 lõige 1 ja EÜ artikli 80 lõige 1; nõukogu määrus nr 3921/91)

2. Liikmesriigid — Kohustused — Koostöökohustus — Otsus, mis volitab komisjoni ühenduse nimel mitmepoolse lepingu sõlmimiseks läbirääkimisi pidama — Liikmesriikide kohustused tegutsemiseks ja tegevusest hoidumiseks — Ulatus

(EÜ artikkel 10)

Summary

1. Ühendus omandab ainuvälispädevuse tulenevalt oma sisepädevuse teostamisest, kui rahvusvahelised kohustused kuuluvad ühenduse õigusnormide kohaldamisalasse või vähemalt valdkonda, mis suures osas on juba selliste õigusnormidega kaetud, ja seda isegi siis, kui mingit vastuolu nende õigusnormide ja kõnealuste kohustuste vahel ei esine.

Niisiis, kui ühendus on lülitanud oma sisemistesse õigusaktidesse tingimused, mis käsitlevad kolmandate riikide õigussubjektide kohtlemist, või andnud sõnaselgelt oma institutsioonidele pädevuse kolmandate riikidega läbirääkimiste pidamiseks, omandab ta ainuvälispädevuse nende õigusaktidega kaetud ulatuses.

Sama toimub isegi institutsioone kolmandate riikidega läbirääkimiste pidamiseks sõnaselgelt volitava normi puudumisel, kui ühendus on teatud valdkonnas läbi viinud täieliku ühtlustamise, sest kui liikmesriigid säilitaksid õiguse kolmandate riikidega läbirääkimiste pidamiseks, võiks see riivata ühenduses vastu võetud õigusnorme.

Ühendus ei ole omandanud ainuvälispädevust tingimuste määratlemiseks, mille alusel ühendusevälised vedajad võivad liikmesriigi siseveeteedel vedada. Määrus nr 3921/91, millega nähakse ette tingimused, mille alusel mitteresidendist vedajad võivad vedada liikmesriigi siseveeteedel kaupu või reisijaid, ei reguleeri nimetatud vedajate olukorda, kuna see osutab vaid liikmesriigis asutatud vedajatele ja juba selle asjaolu tõttu ei ole määrusega läbiviidud ühtlustamine täielik.

(vt punktid 40–45, 48, 50 ja 51)

2. EÜ artikliga 10 kehtestatud lojaalse koostöö kohustus on üldiselt kohaldatav ega sõltu sellest, kas ühenduse asjaomane pädevus on ainupädevus või mitte, ega liikmesriikide võimalikust õigusest võtta lepingulisi kohustusi kolmandate riikide suhtes.

Eelkõige lasuvad liikmesriikidel erilised kohustused tegutsemiseks ja tegevusest hoidumiseks olukorras, kus komisjon on esitanud nõukogule ettepanekud, mida nõukogu ei ole küll veel heaks kiitnud, kuid mis moodustavad ühenduse kooskõlastatud tegevuse lähtekoha.

Järelikult nõukogu otsuse vastuvõtmine, mis volitab komisjoni ühenduse nimel mitmepoolse lepingu sõlmimiseks läbirääkimisi pidama, märgib ühenduse kooskõlastatud tegevuse alguspunkti rahvusvahelisel tasandil ja toob seetõttu kaasa kui mitte liikmesriikide kohustuse tegevusest hoidumiseks, siis vähemalt kohustuse teha tihedat koostööd omavahel ja ühenduse institutsioonidega, et hõlbustada ühenduse eesmärkide saavutamist ning tagada ühenduse rahvusvahelise esindatuse ja tegevuse ühtsus ja sidusus.

(vt punktid 58–60)