Keywords
Summary

Keywords

1. Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus – Struktuuriabi – Ühendusepoolne rahastamine – Otsus tühistada finantsabi eeskirjade eiramise tõttu – Komisjoni volitused

(Nõukogu määrus nr 4253/88, artikli 24 lõige 2)

2. Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a moonutamise korral

(EÜ artikkel 225; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

3. Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus – Struktuuriabi – Ühendusepoolne rahastamine – Otsus abi peatada, vähendada või tühistada eeskirjade eiramise tõttu

(Nõukogu määrus nr 4253/88, artikli 24 lõige 2)

4. Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus – Struktuuriabi – Ühendusepoolne rahastamine – Finantsabi saajate teavitamiskohustus – Ulatus

(Nõukogu määrus nr 4253/88, artikkel 24)

5. Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus – Struktuuriabi – Ühendusepoolne rahastamine – Abisaaja rahalised kohustused, mis on määratletud abi andmise otsuses

(Nõukogu määrus nr 4253/88, artikkel 24)

6. Apellatsioonkaebus – Väited – Esimese Astme Kohtus esitatud väidete ja argumentide pelk kordamine – Vastuvõetamatus – Selle vaidlustamine, kuidas Esimese Astme Kohus on ühenduse õigust tõlgendanud või kohaldanud– Vastuvõetavus

(EÜ artikkel 225; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 112 lõike 1 punkt c)

7. Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus – Struktuuriabi – Ühendusepoolne rahastamine – Otsus tühistada finantsabi eeskirjade eiramise tõttu – Komisjoni õigus nõuda abi tagastamist – Tingimus

(Nõukogu määrus nr 4253/88, artikkel 24)

Summary

1. Määruse nr 4253/88, mis sisaldab rakendussätteid määruse nr 2052/88 struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega, muudetud määrusega nr 2082/93, artikli 24 lõige 2 lubab komisjonil ühenduse finantsabi tühistada täies ulatuses. Kui komisjoni võimalusi nimetatud abi vähendamiseks piirata vastavalt summale, millega tuvastatud eeskirjade eiramised seonduvad, soodustaks see finantsabi taotlejate pettusi, kuna nad riskiksid siis vaid alusetult makstud summade kaotusega.

(vt punkt 53)

2. Ainult Esimese Astme Kohus on pädev ühelt poolt tuvastama faktilisi asjaolusid, välja arvatud juhul, kui tema järelduste sisuline ebatäpsus on tingitud talle esitatud kohtutoimiku dokumentidest, ja teiselt poolt neid faktilisi asjaolusid hindama. Seega ei ole faktiliste asjaolude hindamine õiguslik küsimus, mis alluks Euroopa Kohtu kontrollile, välja arvatud juhul, kui on moonutatud kohtule esitatud tõendeid.

(vt punkt 63)

3. Ühenduse abi kohta kehtiva üldpõhimõtte kohaselt saab ühendus anda abi ainult tegelikult tehtud kulude osas. Selliste kulude kandmine kava arvele, mida kava elluviimiseks tegelikult ei ole tehtud, on selle põhimõtte raske rikkumine, mida võib seega käsitleda kui eeskirjade eiramist määruse nr 4253/88, mis sisaldab rakendussätteid määruse nr 2052/88 struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega, muudetud määrusega nr 2082/93, artikli 24 tähenduses, mis lubab komisjonil ühenduse finantsabi vähendada, selle peatada või tühistada, kui ettevõtmise või meetme, mille jaoks abi on antud, uurimise käigus ilmneb eeskirjade eiramine.

(vt punkt 69)

4. Et komisjon saaks teostada kontrolli, peavad ühenduse finantsabi saajad suutma tõendada, et kulud, mis on kantud kava arvele, mille jaoks see abi on antud, on tegelikud. Seega on kõnealuse abi saajate poolt usaldusväärse teabe andmine tingimata vajalik abi andmise tingimuste täitmise kontrollimiseks sisse seatud kontrolli- ja tõendamissüsteemi nõuetekohaseks toimimiseks.

Finantsabi tühistamine ja alusetult saadud summa tagastamine kui määruse nr 4253/88, mis sisaldab rakendussätteid määruse nr 2052/88 struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega, muudetud määrusega nr 2082/93, artiklis 24 sätestatud meetmed ei ole mõeldud vaid juhuks, kui esinevad puudused, mis takistavad kava täideviimist või toovad kaasa olulisi muudatusi, mis võivad mõjutada kava olemust või isegi selle olemasolu. Seega ei saa nõustuda, et selles sättes ette nähtud sanktsioone kohaldatakse vaid juhul, kui rahastatud toimingud on jäänud täielikult või osaliselt teostamata.

Eelnevast tulenevalt ei piisa tõendamisest, et kava on täide viidud, et õigustada eriabi saamist. Abisaaja on kohustatud hoopis tõendama, et ta kandis asjakohaseid kulusid kooskõlas asjaomase abi andmise kindlaksmääratud tingimustega.

(vt punktid 76–78)

5. Määrusega nr 4253/88, mis sisaldab rakendussätteid määruse nr 2052/88 struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega, muudetud määrusega nr 2082/93, on kehtestatud struktuurifondidest abi andmise ja rahastatud meetmete kontrollimise süsteem, mille raames kohustus järgida rahastamise tingimusi, mis on seatud komisjoni otsusega ühenduse abi andmise kohta, on võrdväärselt abiga toetatud kava tegeliku täitmise kohustusega üks abisaaja peamisi kohustusi ja on seetõttu ühenduse finantsabi andmise eelduseks.

(vt punkt 86)

6. EÜ artiklist 225, Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust ja kodukorra artikli 112 lõike 1 punktist c tulenevatele põhistamisnõuetele ei vasta apellatsioonkaebus, mis piirdub Esimese Astme Kohtule esitatud väidete ja argumentide – kaasa arvatud need, mis põhinesid selle kohtu poolt sõnaselgelt tagasi lükatud faktilistel asjaoludel – kordamise või sõna-sõnalt taasesitamisega. Selline apellatsioonkaebus kujutab endast tegelikult vaid nõuet, mille eesmärk on lihtsalt saavutada Esimese Astme Kohtule esitatud hagiavalduse uuesti läbivaatamine, mis aga väljub Euroopa Kohtu pädevuse piirest.

Kui aga apellatsioonkaebuse esitaja siiski vaidlustab ühenduse õiguse tõlgendamise või kohaldamise Esimese Astme Kohtu poolt, võivad esimeses astmes käsitletud õiguslikud küsimused ikkagi apellatsioonimenetluses uuesti arutusele tulla. Kui apellatsioonkaebuse esitaja ei saaks oma apellatsioonkaebust Esimese Astme Kohtus juba kasutatud väidete ja argumentidega sel viisil põhjendada, kaotaks apellatsioonimenetlus osaliselt oma mõtte.

(vt punktid 105–107)

7. Määruse nr 4253/88, mis sisaldab rakendussätteid määruse nr 2052/88 struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega, muudetud määrusega nr 2082/93, artikli 24 alusel tehtud otsuses struktuurifondist antud abi tühistamise kohta ei ole komisjon kohustatud nõudma kogu antud abi tagastamist, vaid ta võib oma kaalutlusõigust kasutades otsustada, kas üldse ja kui, siis millises summas ta abi tagastamist nõuab. Pidades silmas proportsionaalsuse põhimõtet, on komisjon kohustatud kasutama oma kaalutlusõigust nii, et abi, mille tagastamist ta nõuab, oleks eeskirjade eiramise suhtes proportsionaalne. Igatahes ei ole komisjon kohustatud piirduma ainult selle abi tagastamise nõudega, mis on eeskirjade eiramise tõttu osutunud alusetuks. Liiatigi saab ühenduse abi tõhusa haldamise ja pettuste ärahoidmise eesmärgist lähtuvalt õigustada ka abi selle osa tagastamist, mis on eeskirjade eiramisega ainult osaliselt seotud. Selles osas võib kohustustega, mille järgimine on ühenduse süsteemi nõuetekohase toimimise aluseks, sanktsioonina kaasneda mõne ühenduse õigusega antud õiguse kaotus, nagu näiteks õigus abile.

(vt punktid 140–143)