This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62003CJ0172
Kohtuotsuse kokkuvõte
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Riigiabi – Mõiste – Liikmesriikidevahelise kaubanduse kahjustamine – Meetme valikuline iseloom – Süsteemi olemusele või üldisele ülesehitusele tuginev põhjendus – Konkurentsi kahjustamine
(EÜ asutamisleping, artikli 92 lõige 1 (muudetuna EÜ artikli 87 lõige 1))
2. Riigiabi – Mõiste – Sotsiaalse eesmärgiga meede – Asutamislepingu artikli 90 lõikes 2 (nüüd EÜ artikli 86 lõige 2) ette nähtud erand – Riiklikud meetmed, mille eesmärk on lähendada konkurentsitingimusi teistes liikmesriikides valdavalt eksisteerivatele konkurentsitingimustele – Mõju puudumine abi kvalifitseerimisele
(EÜ asutamisleping, artikli 90 lõige 2 ja artikli 93 lõige 3 (nüüd EÜ artikli 86 lõige 2 ja EÜ artikli 88 lõige 3) ning artikli 92 lõige 1 (muudetuna EÜ artikli 87 lõige 1))
3. Riigiabi – Mõiste – Loobumine arstide üleviimisel käibemaksuga maksustamise korralt maksuvabastuskorrale ettevõttes edasi kasutatavate kaupade suhtes varem tehtud mahaarvamiste vähendamisest, mida nõuab kuuenda direktiivi artikkel 20 – Hõlmamine
(EÜ asutamisleping, artikli 92 lõige 1 (muudetuna EÜ artikli 87 lõige 1); nõukogu direktiiv 77/388, artikkel 20)
1. Asutamislepingu artikli 92 lõike 1 (muudetuna EÜ artikli 87 lõige 1) kohaselt peavad selleks, et meedet saaks kvalifitseerida riigiabina, olema täidetud järgmised tingimused. Esiteks peab olema tegemist riigi sekkumise või riigi ressurssidega. Teiseks peab see sekkumine tõenäoliselt kahjustama liikmesriikidevahelist kaubandust. Kolmandaks peab see andma õigustatud isikutele soodustusi. Neljandaks peab see kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi.
Mis puutub teise tingimusse, siis puudub selline künnis või protsendimäär, millest allpool võib leida, et liikmesriikidevahelist kaubandust ei ole kahjustatud. Tegelikult ei välista abi suhteline ebaolulisus või abi saava ettevõtja suhteline väiksus iseenesest võimalust, et see kahjustaks nimetatud kaubandust. Seega võib nimetatud teine tingimus olla täidetud, sõltumata osutatud teenuste kohalikust või piirkondlikust iseloomust või asjaomase tegevusvaldkonna tähtsusest.
Kolmanda tingimuse osas on selge, et abi mõiste hõlmab mitte ainult positiivseid toetusi, vaid samuti erinevates vormides sekkumisi, mis kergendavad ettevõtja eelarvet tavaliselt koormavaid kohustusi ning mis on seeläbi, ilma et need oleksid toetused selle sõna kitsamas tähenduses, samasuguse iseloomu ja mõjuga. Seoses sellega tuleb asutamislepingu artikli 92 lõike 1 kohaselt kindlaks teha, kas antud õigussüsteemis võetud siseriiklik meede soodustab „teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist”, võrreldes teiste ettevõtetega, mis asuvad nimetatud süsteemi eesmärki silmas pidades võrreldavas faktilises ja õiguslikus olukorras. Kui nii, siis vastab meede samas sättes ettenähtud riigiabi mõiste olemuslikule valikulisuse tingimusele. Asjaolu, et asjaomasest meetmest kasu taotleda võivate ettevõtjate arv on piisavalt suur või need ettevõtjad kuuluvad erinevatesse tegevusvaldkondadesse, ei muuda meetme valikulist iseloomu ega välista seega selle kvalifitseerimist riigiabina. Samuti võivad need meetmed puudutada ainult ühte majandusvaldkonda ning kuuluda ikkagi asutamislepingu artikli 92 lõike 1 kohaldamisalasse. Olukord oleks teistsugune, kui meede, mis küll annab eeliseid õigustatud isikule, oleks põhjendatud sellise süsteemi olemuse või üldise ülesehitusega, millesse see kuulub.
Mis puutub neljandasse tingimusse, siis abi, mille eesmärk on vabastada ettevõtja jooksva haldamise või tavakohase tegevuse käigus tavaliselt tekkivatest kuludest, kahjustab põhimõtteliselt konkurentsi.
(vt punktid 27, 32, 33, 36, 40, 42, 43, 55)
2. Ainult asjaolust, et meetmel on sotsiaalne eesmärk, ei piisa, et seda ei saaks tervikuna kvalifitseerida asutamislepingu artikli 92 (muudetuna EÜ artikkel 87) mõttes riigiabina. Nimetatud sätte lõige 1 ei tee riiklikel sekkumistel vahet vastavalt nende põhjustele või eesmärkidele, vaid need on määratletud nende tagajärje kaudu. Peale selle ei luba asutamislepingu artikli 90 lõikes 2 (muudetuna EÜ artikli 86 lõige 2) ette nähtud erand kõrvale kalduda meetme kvalifitseerimisest riigiabina asutamislepingu artikli 92 mõttes. Samuti ei luba see asjaomasel liikmesriigil pärast sellist kvalifitseerimist jätta meetmest teatamata, nagu on ette nähtud nimetatud asutamislepingu artikli 93 lõikes 3 (nüüd EÜ artikli 88 lõige 3). Lõpetuseks, asjaolu, et üks liikmesriik püüab ühepoolsete meetmetega lähendada ühe kindla majandusvaldkonna konkurentsitingimusi teistes liikmesriikides valdavalt eksisteerivatele konkurentsitingimustele, ei kõrvalda nende meetmete riigiabi iseloomu.
(vt punktid 46, 51, 54)
3. Asutamislepingu artiklit 92 (muudetuna EÜ artikkel 87) tuleb tõlgendada nii, et riigiabina tuleb kvalifitseerida sellist reeglit, mille kohaselt arstide puhul üleviimine käibemaksuga maksustamise korralt maksuvabastuskorrale ei too endaga kaasa ettevõttes edasi kasutatavate kaupade suhtes varem tehtud mahaarvamiste vähendamist, mida nõuab kuuenda direktiivi artikkel 20.
(vt punkt 59)