Keywords
Summary

Keywords

1. Ühenduse õigus — Põhimõtted — Õiguskindlus — Ühenduse õigusnormid — Selguse ja täpsuse nõuded — Piirid

2. Institutsioonide aktid — Normide hierarhia — Määruse ülimuslikkus juhendi või raamprogrammi suhtes, millel puudub alus nii asutamislepingus kui ka selle alusel vastu võetud õigusaktis

(EÜ artikkel 249)

3. Riikide poolt antav abi — Keeld — Erandid — Määrusega määratletud abi liigid, mida võidakse lugeda ühisturuga kokkusobivaks — Määrus nr 70/2001 väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava abi kohta — Määrus nr 2204/2002 tööhõivealase abi kohta — Sõltumatud ja erinevaid eesmärke teenivad määrused

(Komisjoni määrus nr 70/2001, artikli 3 lõige 2, ja määrus nr 2204/2002, artikli 3 lõige 1)

4. Riikide poolt antav abi — Keeld — Erandid — Määrusega määratletud abi liigid, mida võidakse lugeda ühisturuga kokkusobivaks — Määrus nr 2204/2002 tööhõivealase abi kohta — Vastavalt nimetatud määruse artiklites 4, 5 ja 6 ette nähtud erandid — Erinevad ja sõltumatud kokkusobivuse tingimused

(Komisjoni määrus nr 2204/2002, artiklid 4, 5 ja 6)

5. Riikide poolt antav abi — Keeld — Erandid — Määrusega määratletud abi liigid, mida võidakse lugeda ühisturuga kokkusobivaks — Komisjonile määrusega nr 994/98 antud volitus — Ulatus — Volitus, mis ei piirdu ainult varasema praktika kodifitseerimisega

(Nõukogu määrus nr 994/98, artikkel 1)

6. Riikide poolt antav abi — Keeld — Erandid — Määrusega määratletud abi liigid, mida võidakse lugeda ühisturuga kokkusobivaks — Komisjonile määrusega nr 994/98 antud volitus — Volitus, mis ei hõlma riigiabi mõiste määratlemist

(Nõukogu määrus nr 994/98)

7. Riikide poolt antav abi — Keeld — Erandid — Määrusega määratletud abi liigid, mida võidakse lugeda ühisturuga kokkusobivaks — Määrus nr 2204/2002 tööhõivealase abi kohta — Selliste ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriate ammendava loetelu koostamine, kes võivad saada abi nimetatud määruse alusel — Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine — Puudumine

(Komisjoni määrus nr 2204/2002, artikli 2 punkt f ja artikkel 5)

8. Riikide poolt antav abi — Keeld — Erandid — Määrusega määratletud abi liigid, mida võidakse lugeda ühisturuga kokkusobivaks — Kokkusobivuse tingimuste kehtestamine — Komisjoni kaalutlusõigus — Kohtulik kontroll — Piirid

(Nõukogu määrus nr 994/98)

9. Riikide poolt antav abi — Keeld — Erandid — Määrusega määratletud abi liigid, mida võidakse lugeda ühisturuga kokkusobivaks — Määrus nr 2204/2002 tööhõivealase abi kohta — Rangemate kokkusobivuse tingimuste kehtestamine kui need, mis esinevad komisjoni varasemas praktikas — Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine — Puudumine

(Komisjoni määrus nr 2204/2002)

10. Institutsioonide aktid — Õigusliku aluse valik — Kriteeriumid — Ühenduse õigusakt, mis teenib kahte eesmärki või millel on kaks koostisosa — Viide peamisele või ülekaalukale eesmärgile või koostisosale — Määruse nr 2204/2002 vastuvõtmine määruse nr 994/98 alusel, mis volitab komisjoni vastu võtma määruseid, millega teatud riigiabi liigid tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks — Õiguspärasus isegi pärast Amsterdami lepinguga EÜ artikli 137 lisamist

(EÜ asutamisleping, artikkel 94 (nüüd EÜ artikkel 89); nõukogu määrus nr 994/98)

Summary

1. Õiguskindluse põhimõte on ühenduse õiguse aluspõhimõte, mis nõuab eelkõige, et määrus oleks selge ja täpne, selleks et õigussubjektid saaks selgelt teada oma õigusi ja kohustusi ning võtta arvesse nende tagajärgi.

Ometi, kui õigusnormile on omane teatud ebaselguse aste selle mõtte ja ulatuse osas, tuleb sellise hagi raames, milles liikmesriigi väited määruse õigusvastasuse kohta puudutavad peamiselt hüpoteetilisi olukordi, ainult kontrollida, kas asjaomane õigusakt on nii ebaselge, et see takistab sel liikmesriigil jõuda piisava kindlusega selgusele vaidlustatud õigusakti ulatuse või mõtte osas tekkinud kahtlustes.

(vt punktid 30 ja 31)

2. Juhendil ja mitut valdkonda hõlmaval raamprogrammil, mille komisjon võttis vastu riigiabi valdkonnas, puudub õiguslik alus nii asutamiselepingus kui ka selle alusel vastu võetud õigusaktis, nii et samas valdkonnas vastu võetud määruse sätetega kattumise korral on ülimuslikud määruse sätted, mis on EÜ artikli 249 kohaselt tervikuna siduvad ja üldiselt kohaldatavad.

(vt punkt 33)

3. Määrus nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes, ja määrus nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes, on teineteise suhtes sõltumatud ja teenivad erinevaid eesmärke. Nii ei kattu ei nendega kehtestatud tingimused ega nende vastavad kohaldamisalad täielikult. Selles kontekstis on selge, arvestades määruse nr 2204/2002 artikli 3 lõiget 1 ja määruse nr 70/2001 artikli 3 lõiget 2, et abikava sobib ühisturuga kokku ja on vabastatud teatamiskohustusest, kui see kuulub kas määruse nr 2204/2002 kohaldamisalasse ja vastab kõikidele selle tingimustele või see kuulub määruse nr 70/2001 kohaldamisalasse ja vastab kõikidele selle tingimustele.

(vt punkt 36)

4. Määruse nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes, üldisest ülesehitusest ja eesmärgist tuleneb, et artiklis 4, mis reguleerib abi andmist uute töökohtade loomiseks, artiklis 5 ebasoodsas olukorras olevate töötajate ja puudega töötajate töölevõtmiseks antava abi kohta ja artiklis 6, mis käsitleb pidevat abi puudega töötajate töölevõtmiseks, ette nähtud eranditel on erinev eesmärk ning et neis sätestatud kokkusobivuse tingimused on põhimõtteliselt üksteisest sõltumatud. Niisiis, kui abi vastab ühes neist artiklitest sätestatud tingimustele, on see ühisturuga kokkusobiv, sõltumata asjaolust, et ta võiks samuti vastata mõne teise nimetatud artikli tingimustele.

(vt punkt 46)

5. Miski määruse nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, artikli 1 sõnastuses ei luba väita, et komisjon on kohustatud kehtestama abi ühisturuga kokkusobivuse kriteeriume täielikus kooskõlas oma varasema praktikaga, ilma et tal oleks võimalust seda muuta. See norm piirdub vaid üldise sättega, et erandite määrus tööhõivealase abi kohta peab täpsustama abi piirmäärasid ja abi kumuleerumisega seotud tingimusi, täpsustamata tegelikult nimetatud kriteeriumide konkreetset sisu. Nõukogu poolt määrusega antud volitust ei saa tõlgendada selliselt, et see kutsub komisjoni piirduma ainult oma varasema praktika kodifitseerimisega, toetumata oma kogemusele riigiabi valdkonnas uute, olemasolevatest kriteeriumidest isegi rangemate kriteeriumide kehtestamiseks.

(vt punktid 52 ja 53)

6. Nõukogu andis määrusega nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, komisjonile pädevuse teatada, et teatud abi liigid sobivad ühisturuga kokku ning on vabastatud teatamiskohustusest. EÜ artikliga 87 seoses piirdus nõukogu nii komisjoni volitamisega rakendada nimetatud artikli lõiget 3, kehtestades erandid sama artikli lõikes 1 sätestatud abi kokkusobimatuse põhimõttest. Nõukogu ei andnud seevastu komisjonile volitust tõlgendada EÜ artikli 87 lõiget 1, mis määratleb riigiabi mõiste. Komisjonil puudus järelikult määruse nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes, vastuvõtmisel pädevus anda riigiabi mõiste siduvat ja üldist määratlust. Ta tegutses niisiis volituse piirides ega rikkunud seega õiguskindluse, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse üldpõhimõtteid.

(vt punkt 58)

7. Selleks et ühenduse õigusakt rikuks proportsionaalsuse põhimõtet, peab see kehtestama õigussubjektidele kohustuse, mis ületab kõik selle õigusakti eesmärgi saavutamiseks kohased ja vajalikud piirid.

Määrus nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes, ei kehtesta meetmete suhtes, mis kehtivad töötajatele, kes ei ole hõlmatud ebasoodsas olukorras olevate töötajate määratlusega, ühtegi uut kohustust. Jättes need meetmed nimetamata, jätab see nende suhtes alles teatamiskohustuse, mis on juba kehtestatud EÜ artikli 88 lõikes 3. Järelikult ei ole komisjon selliste ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriate ammendava loetelu sätestamisega määruse nr 2204/2002 artikli 2 punktis f, kes võivad saada abi selle artikli 5 alusel, rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet.

(vt punktid 61 ja 62)

8. Komisjonil on riigiabi valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus, mille kasutamisega kaasneb majandusliku ja sotsiaalse korra hindamine, mida tuleb teha ühenduse kontekstis. See on iseäranis nii, kui komisjon soovib ühildada ühisturul vaba konkurentsi tagamise eesmärki teiste ühenduse eesmärkidega, nagu tööhõive edendamine.

Juhul kui komisjonil on selline oluline kaalutlusõigus, ei saa Euroopa Kohus selle õiguse kasutamise kontrollimisel asendada pädeva asutuse hinnangut selles küsimuses omaenda hinnanguga, vaid peab piirduma kontrollimisega, kas pädeva asutuse hinnangus esines ilmne viga või kas tegemist on võimu kuritarvitamisega või kas asjaomane asutus on ilmselgelt ületanud oma kaalutlusõiguse piire.

(vt punktid 67 ja 68)

9. Võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõte eeldab, et sarnaseid olukordi ei koheldaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei koheldaks sarnaselt, välja arvatud juhul, kui niisugune kohtlemine on objektiivselt põhjendatud.

Määrus nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes, kutsub esile ebavõrdse kohtlemise enne selle jõustumist komisjoni poolt heaks kiidetud kavade alusel antava abi ning nimetatud määruses kehtestatud kokkusobivuse tingimuste kohaselt – mis on teatud osas rangemad kui need, mis esinesid komisjoni varasemas praktikas – koostatud kavade alusel antava abi vahel. Selline kohtlemine on siiski objektiivselt põhjendatud. Ühelt poolt ei saa komisjonilt võtta võimalust kehtestada rangemaid kokkusobivuse tingimusi, kui seda nõuavad ühisturu areng ja ühisturul vaba konkurentsi tagamise eesmärk. Teiselt poolt ei saa komisjon ühepoolselt viia kehtivaid abikavasid kooskõlla määruse nr 2204/2002 uute kokkusobivuse tingimustega, rikkudes EÜ artikli 88 lõigetes 1 ja 2 sätestatud menetlust. Selline lähenemine võrduks tegelikult nimetatud määrusele tagasiulatuva jõu andmisega. See rikuks õiguskindluse põhimõtet ja asjaomaste isikute õiguspärase ootuse kaitset.

(vt punktid 71–73)

10. Õigusakti õigusliku aluse valik peab ühenduse pädevuste jagunemise kontekstis põhinema objektiivsetel teguritel, mis on kohtulikult kontrollitavad. Selliste tegurite hulka kuuluvad eriti õigusakti eesmärk ja sisu. Kui ühenduse õigusakti kontrollimise käigus selgub, et see teenib kahte eesmärki või sellel on kaks koostisosa ning kui üks neist on määratletav peamise või ülekaalukana, samas kui teine on vaid lisakoostisosa või -eesmärk, peab õigusaktil olema üksainus õiguslik alus, s.o peamise või ülekaaluka eesmärgi tõttu nõutav õiguslik alus.

Isegi kui määrus nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, ja määrus nr 2204/2002, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist tööhõivealase riigiabi suhtes, mõjutavad tööhõive edendamist, on nende peamiseks eesmärgiks selgitada, milline abi sobib ühisturuga kokku, ja vabastada see teatamiskohustusest. Nii rakendavad need nimelt EÜ artikli 87 lõiget 3, milles on sätestatud, et teatud ühist huvi teenivat abi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks määral, mil selle eesmärk õigustab konkurentsi kahjustamist.

Sellest järeldub, et nõukogu võttis määruse nr 994/98 õigesti vastu EÜ asutamislepingu artikli 94 (nüüd EÜ artikkel 89) alusel ning see määrus saab olla määruse nr 2204/2002 õiguslikuks aluseks, isegi pärast asutamislepingusse Amsterdami lepinguga EÜ artikli 137 lõike 3 lisamist, mis annab nõukogule õiguse võtta meetmeid, mis käsitlevad rahalisi toetusi tööhõive edendamiseks.

(vt punktid 78–81)