Keywords
Summary

Keywords

1. Institutsioonide aktid – Õigusliku aluse valik – Kriteeriumid – Ühenduse õigusakt, mis taotleb kahte eesmärki või millega reguleeritakse kahte valdkonda

2. Rahvusvahelised lepingud – Sõlmimine – Rotterdami konventsioon

(EÜ artikkel 133, EÜ artikli 175 lõige 1 ja EÜ artikli 300 lõike 2 esimene lõik ja lõike 3 esimene lõik)

Summary

1. Ühenduse õigusakti, sh sellise õigusakti, mis võetakse vastu rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks, õigusliku aluse valik peab põhinema kohtulikult kontrollitavatel objektiivsetel teguritel, mille hulka kuuluvad eelkõige õigusakti eesmärk ja sisu.

Kui ühenduse õigusakti kontrollimise käigus selgub, et see taotleb kahte eesmärki või et sellega reguleeritakse kahte valdkonda ning üks neist on määratletav peamise või ülekaalukana, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab õigusaktil olema üksainus õiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus. Seevastu erandina peab õigusakt, juhul kui sellel on mitu lahutamatult seotud eesmärki või valdkonda, ilma et mõni neist oleks teisega võrreldes teisejärguline või kaudne, põhinema vastavatel erinevatel õiguslikel alustel. Kahe õigusliku aluse kasutamine on siiski välistatud juhul, kui ühe ja teise õigusliku aluse jaoks ettenähtud menetlused on ühildamatud ja/või juhul, kui õiguslike aluste kumuleerumine võib kahjustada parlamendi õigusi.

(vt punktid 34–36 ja 52)

2. Rotterdami konventsioonil teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiidide rahvusvahelises kaubanduses rakendatava eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri rakendamise kohta on nii sellega taotletavaid eesmärke kui ka sisu silmas pidades kaks lahutamatult seotud reguleerimisvaldkonda, millest üks kuulub ühise kaubanduspoliitika ja teine inimeste tervise ja keskkonnakaitse valdkonda, ilma et üht neist saaks teisega võrreldes pidada teisejärguliseks või kaudseks. Otsus 2003/106, mis käsitleb selle konventsiooni heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel, oleks pidanud põhinema kahel vastaval õiguslikul alusel, st EÜ artiklil 133 ja EÜ artikli 175 lõikel 1 koostoimes EÜ artikli 300 asjakohaste sätetega.

Selles suhtes tuleb esiteks märkida, et tuginemine korraga EÜ artiklile 133 ja EÜ artikli 175 lõikele 1 ei ole välistatud nende kahe õigusliku aluse jaoks ettenähtud menetluste ühildamatuse tõttu. Rotterdami konventsioon ei kuulu selliste lepingute kategooriasse, mille vastuvõtmiseks on EÜ artikli 133 lõike 5 kohaselt vajalik nõukogu ühehäälne otsus, mistõttu EÜ artikli 133 täiendaval kasutamisel ei oleks käesoleval juhul mingisugust mõju nõukogus kohaldatavatele hääletusreeglitele, kuna viimati nimetatud säte näeb põhimõtteliselt samamoodi nagu ka EÜ artikli 175 lõige 1 ette kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamise. Teiseks ei kahjusta tuginemine korraga EÜ artiklile 133 ja EÜ artikli 175 lõikele 1 ka parlamendi õigusi, kuna esimene neist koostoimes EÜ artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga ei näe kaubanduspoliitika valdkonda kuuluvate lepingute sõlmimisel ette eelnevat parlamendiga konsulteerimist, kuid teine seevastu nõuab seda.

Sellest lähtuvalt tuleb otsus 2003/106 tühistada, kuna see põhineb üksnes EÜ artikli 175 lõikel 1 koostoimes EÜ artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lause ja lõike 3 esimese lõiguga.

(vt punktid 51–54 ja 56)