Keywords
Summary

Keywords

1. Õigusaktide ühtlustamine – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Direktiiv 93/13 – Reegel, mille kohaselt kahtluste puhul tingimuse tähenduse suhtes kohaldatakse tarbijale kõige soodsamat tõlgendust – Eristus üksiktarbija õiguskaitsevahendite ning kollektiivsete lõpetamisvahendite vahel

(Nõukogu direktiiv 93/13, artikkel 5 ja artikli 7 lõige 2)

2. Õigusaktide ühtlustamine – Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes – Direktiiv 93/13 – Leping, millele kohaldatakse kolmanda riigi õigust ja mis on liikmesriikide territooriumiga tihedalt seotud – Mõiste „tihedalt seotud” – Lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni artikli 5 lõikega 2 ette nähtud seoseid puudutavad kriteeriumid – Väljajätmine

(19. juuni 1980. aasta Rooma konventsiooni artikkel 5; nõukogu direktiiv 93/13, artikli 6 lõige 2)

Summary

1. Direktiivi 93/13 ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artiklis 5 sisalduv täpsustus, mille kohaselt reeglit, et kahtluste korral tingimuse tähenduse suhtes kohaldatakse tarbijale kõige soodsamat tõlgendust, ei kohaldata direktiivi artikli 7 lõikes 2 ette nähtud „lõpetamisvahendite” puhul, on siduv õigusnorm, millega antakse tarbijatele õigusi ning mis aitab määratleda direktiiviga saavutatavat eesmärki.

Selline kohaldatavat tõlgenduseeskirja puudutav eristus üksiktarbija õiguskaitsevahendite ning tarbijate ühishuve esindavate isikute või organisatsioonide käsutuses olevate lõpetamisvahendite vahel on selgitatav nende õiguskaitsevahenditega saavutatava tulemuse erinevusega. Esimesel juhul taotletakse kohtult või pädevatelt ametiasutustelt in concreto järeldust olemasolevas lepingus sisalduva tingimuse ebaõigluse kohta, samas kui teisel juhul tuleb neil teha in abstracto järeldus sellise tingimuse ebaõigluse kohta, mida tahetakse veel sõlmimata lepingutesse sisse viia. Esimesel juhul tehakse otsus tarbijale soodsaima tõlgenduse kohta asjaomase üksiktarbija kasuks. Teisel juhul, vastupidi, kui soovitakse saada preventiivset otsust kõigi tarbijate huvides, ei ole vaja asjaomast tingimust kahtluse korral tarbijatele soodsalt tõlgendada. Kõige sagedamini võimaldab ebaselge või kahemõttelise tingimuse kasutamise keelata objektiivne tõlgendus, mis tagab ühtlasi tarbijate laialdasema kaitse.

(vt punktid 16 ja 17)

2. Direktiivi 93/13 ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 6 lõiget 2, mille kohaselt võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et tarbija ei kaota nimetatud direktiiviga pakutavat kaitset põhjusel, et lepingu suhtes kohaldatavaks õiguseks valitakse kolmanda riigi õigus, kui leping on ühe või mitme liikmesriigi territooriumiga tihedalt seotud, tuleb tõlgendada nii, et teadlikult ebamäärasena esitatud mõistet „tihedalt seotud”, mis lubab võtta arvesse erinevaid sidemeid, sõltuvalt asja tingimustest, võib eeldustega konkretiseerida. Samas ei saa seda kitsendada ette kindlaks määratud seoseid puudutavate kriteeriumide kombinatsioonidega, nagu 19. juuni 1980. aasta lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse konventsiooni artiklis 5 ette nähtud tarbija elukohta ja lepingu sõlmimist puudutavad kumulatiivsed tingimused.

(vt punktid 32 ja 33)