Keywords
Summary

Keywords

1. Konkurents – Haldusmenetlus – Juurdepääs toimikule – Ese – Kaitseõiguse tagamine – Ulatus – Süüdistavad tõendid – Teavitamata tõendi väljajätmine

(EÜ artikkel 81, lõige 1)

2. Konkurents – Haldusmenetlus – Juurdepääs toimikule – Dokumendid, mis ei asu uurimistoimikus – Dokumendid, mida saab kasutada poolte kaitseks – Poolte kohustus nõuda neist teavitamist

3. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguse tagamine – Vastuväiteteatis – Vajalik sisu

(Nõukogu määrus nr 17)

4. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kaitseõigus – Kohtulik kontroll – Ühenduse kohtu täielik pädevus

(EÜ artikkel 229; nõukogu määrus nr 17, artikkel 17)

5. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumiste raskus – Raskendavad asjaolud – Komisjoni kohustus järgida oma varasemat otsustuspraktikat – Puudumine

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)

6. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguse tagamine – Juurdepääs toimikule – Ulatus – Kolmanda isiku poolt suuliselt edastatud süüdistavad tõendid – Kohustus teha need andmed asjaomasele ettevõtjale vajaduse korral kirjaliku dokumendi koostamisega kättesaadavaks

7. Konkurents – Trahvid – Summa – Kohasus – Kohtulik kontroll – Asjaolud, mida ühenduse kohus võib arvesse võtta – Teave, mis ei sisaldu trahviotsuses ning mis ei ole selle otsuse põhjendamiseks vajalik – Kaasamine

(EÜ artikkel 229, EÜ artikkel 230 ja EÜ artikkel 253; nõukogu määrus nr 17, artikkel 17)

8. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Otsus trahvide määramise kohta – Nende seisukohtade väljatoomine, mis võimaldasid komisjonil hinnata rikkumise raskust ja kestust – Piisav väljatoomine

(EÜ artikkel 253; nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõike 2 teine lõik; komisjoni teatised 96/C 207/04 ja 98/C 9/03)

9. Konkurents – Kartellid – Turu piiritlemine – Ese – Liikmesriikidevahelisele kaubandusele avaldatava mõju kindlaksmääramine

(EÜ artikkel 81, lõige 1)

10. Konkurents – Ühenduse eeskirjad – Rikkumised – Trahvid – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Trahvide üldise taseme tõstmine – Lubatavus – Tingimused

(Nõukogu määrus nr 17)

11. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni suunistes määratletud arvutamismeetod – Komisjoni järgimiskohustus – Tagajärjed – Kohustus põhjendada iga kõrvalekaldumist

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03)

12. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Rikkumised, mis liigitatakse väga rasketeks üksnes nende iseloomu alusel – Vajadus määratleda nende mõju ja geograafiline ulatus – Puudumine

(Määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03)

13. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumiste raskus – Asjaomase ettevõtja kogukäibe ning rikkumise esemeks olevate kaupade müügist saadud käibe arvesse võtmine – Piirid

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)

14. Konkurents – Kartellid – Osalemine ettevõtjate koosolekutel, millel on konkurentsivastane iseloom – Asjaolu, mis võimaldab tehtud otsustest eemaldumise puudumisel järeldada osalemist nendest tulenevas kartellis – Osalemine väidetava sunni tõttu – Asjaolu, mis ei õigusta ettevõtjat, kes ei kasutanud pädevate ametiasutuste teavitamise võimalust

(EÜ artikkel 81, lõige 1; nõukogu määrus nr 17, artikkel 3)

15. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumiste raskus, mis on seotud taotletava hoiatava mõjuga

(Määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)

16. Konkurents – Haldusmenetlus – Rikkumise tuvastamise otsus, mis on tehtud pärast komisjoni teist otsust sama ettevõtja kohta – Kahe otsuse esemeks olevate rikkumiste vahelise samasuse puudumine – Non bis in idem põhimõtte rikkumine – Puudumine

17. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumiste raskus – Hindamine asjaomase müügi absoluutväärtuse alusel – Lubatavus

(Määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)

18. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendid, mis tuleb koguda – Tõendusliku jõu vajalik aste

(EÜ artikkel 81, lõige 1)

19. Ühenduse õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Süütuse presumptsioon – Menetlus konkurentsiasjades – Kohaldatavus

20. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus ja kestus – Mitme ettevõtja toime pandud rikkumine – Eraldi hindamisele kuuluv raskus

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)

21. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Raskendavad asjaolud – Ettevõtja ähvardamine vastumeetmetega teise ettevõtja poolt

22. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Teiste rikkumises osalenud ettevõtjate avalduste kasutamine tõenditena – Lubatavus – Tingimused

(EÜ artikkel 81 ja EÜ artikkel 82)

23. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni poolt suuniste vastuvõtmine – Rikkumise enese raskusest ning kestusest lähtuva arvutusmeetodi kasutamine, arvestades iga ettevõtja käibe alusel määratud ülempiiri – Õiguspärasus

(Nõukogu määrus n 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03)

24. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumiste raskus – Raskendavad asjaolud – Korduvus – Mõiste

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 98/C 9/03)

25. Konkurents – Trahvid – Aegumistähtaja määramata jätmine välistab õiguskindluse põhimõtte rikkumise

(Nõukogu määrus nr 17, artikkel 15; komisjoni teatis 98/C 9/03)

26. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumiste raskus – Kergendavad asjaolud – Kokkuleppe tegelik elluviimata jätmine – Iga ettevõtja isiklikku käitumist arvesse võttev hindamine

(Nõukogu määrus nr 17, artikkel 15)

27. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumiste raskus – Kergendavad asjaolud – Kartellikokkuleppe elluviimise kontrollimeetmete puudumine – Väljaarvamine

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)

28. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumiste raskus – Kergendavad asjaolud – Asjaomase ettevõtja rahaline olukord – Väljaarvamine

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2)

29. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Rikkumises süüdistatava ettevõtja koostöö tõttu tema trahvimata jätmine või trahvisumma vähendamine – Komisjonil rikkumise tuvastamise kergemaks muutnud käitumise vajalikkus – Teave toimingute kohta, mille eest ei saa määruse nr 17 alusel trahve määrata – Arvestamata jätmine

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 11 lõiked 4 ja 5 ning artikkel 15; komisjoni teatis 96/C 207/04)

30. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Ettevõtja hoiak haldusmenetluses – Kartellis osalenud iga ettevõtja koostöö ulatuse hindamine – Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine – Koostöö omavahel võrreldamatu ulatus, mis õigustab erinevat kohtlemist

(Nõukogu määrus n 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 96/C 207/04)

31. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Rikkumises süüdistatava ettevõtja koostöö tõttu tema trahvimata jätmine või trahvisumma vähendamine – Vähendamine, kuna asjaolusid ei ole vaidlustatud – Tingimused

(Nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 96/C 207/04, punkt D2)

Summary

1. Toimikule juurdepääsu eesmärk konkurentsiasjades on nimelt võimaldada vastuväiteteatise adressaatidel tutvuda komisjoni toimikus asuvate tõenditega, et adressaadid saaksid nende tõendite alusel avaldada tõhusalt arvamust vastuväiteteatises sisalduvate komisjoni seisukohtade kohta. Toimikule juurdepääs kuulub ka menetluslike tagatiste hulka, mille eesmärk on tagada kaitseõigus ning iseäranis garanteerida õiguse olla ära kuulatud tõhus teostamine.

Komisjonil on seega kohustus teha kättesaadavaks EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamise menetlusega seotud ettevõtjatele kõik süüdistavad ja õigustavad dokumendid, mida komisjon kogus uurimise käigus, välja arvatud teiste ettevõtjate ärisaladusi sisaldavad dokumendid, institutsioonisisesed dokumendid ja muu konfidentsiaalne informatsioon.

Kui osutub tõeseks, et komisjon tugines vaidlustatud otsuses süüdistavatele dokumentidele, mida ei ole uurimistoimikus ning millest ei teatatud hagejale, tuleb nimetatud dokumendid tõenditena kõrvale jätta.

(vt punktid 33–35, 65)

2. Kui konkurentsiasjade haldusmenetluses dokumendid, mis võivad sisaldada õigustavaid andmeid, asuvad komisjoni uurimistoimikus, ei sõltu kaitseõiguse rikkumise võimalik tuvastamine sellest, kuidas asjaomane ettevõtja käitus haldusmenetluse käigus, ega küsimusest, kas see ettevõtja oli kohustatud nõudma, et komisjon võimaldaks talle juurdepääsu tema toimikule või teeks talle kättesaadavaks määratud dokumendid.

Seevastu on asjaomane ettevõtja kohustatud nende dokumentide osas, mis võivad sisaldada õigustavaid andmeid ja mis ei asu komisjoni uurimistoimikus, sõnaselgelt taotlema institutsioonilt juurdepääsu võimaldamist, sest jättes selle taotluse haldusmenetluse käigus esitamata, kaotatakse selle tulemusel õigus esitada lõpliku otsuse peale võimalik tühistamishagi.

(vt punktid 36, 37, 42, 79)

3. Komisjon täidab oma kohustust kinni pidada ettevõtjate õigusest olla ära kuulatud niipea, kui komisjon märgib vastuväiteteatises sõnaselgelt, et ta asub uurima, kas asjaomastele ettevõtjatele võib trahve määrata, ja mainib peamised faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis võivad trahvi kaasa tuua, nagu väidetava rikkumise raskusaste ja kestus ning asjaolu, kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest. Nii käitudes annab komisjon neile ettevõtjatele piisavalt asjaolusid enda kaitsmiseks mitte üksnes rikkumise tuvastamise, vaid ka neile trahvi määramise asjaolu vastu.

(vt punkt 50)

4. Konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvide summade kindlaksmääramisel on asjaomaste ettevõtjate kaitseõigus tagatud võimalusega esitada komisjonile märkusi rikkumise kestuse, raskusastme ja konkurentsivastase laadi ettenähtavuse kohta. Lisaks sellele on trahvisumma kindlaksmääramise puhul ettevõtjatel täiendavaks tagatiseks see, et Esimese Astme Kohtul on määruse nr 17 artikli 17 alusel EÜ artikli 229 tähenduses täielik pädevus läbi vaadata otsused, millega komisjon on määranud trahvi, ja ta võib määratud trahvi tühistada, seda vähendada või suurendada. Esimese Astme Kohtu pädevuses on tema täieliku pädevuse raames läbiviidava kontrolli käigus hinnata, kas määratud trahvisumma on proportsionaalne rikkumise raskusastme ja kestusega, ning kõrvutada rikkumise raskust ja asjaolusid, millele hageja tugineb.

(vt punktid 51, 136)

5. Ainuüksi asjaolu, et komisjon ei lugenud oma varasemas otsuste tegemise praktikas trahvisumma kindlaksmääramisel teatavaid elemente raskendavateks asjaoludeks, ei tähenda veel, et ta peaks sama hinnangu andma hilisemas otsuses. Teiseks ei tähenda ettevõtjale teise asja raames antud võimalus avaldada arvamust kavatsuse kohta tuvastada tema suhtes korduvus seda, et komisjonil oleks kohustus tegutseda sel viisil kõikide juhtumite puhul, ega ka seda, et sellise võimaluse puudumisel on asjaomasel ettevõtjal täielikult takistatud teostada oma õigust olla ära kuulatud.

(vt punktid 57, 153, 395)

6. Lisaks ei ole komisjonil mingit üldist kohustust koostada aruandeid arutelude kohta, mis tal on toimunud mõnede rikkumises osalenutega nendega peetud koosolekutel asutamislepingu konkurentsieeskirjade kohaldamise raames.

Niisuguse kohustuse puudumine ei ole siiski selline, mis võtaks komisjonilt kohustused, mis tal lasuvad toimikule juurdepääsu valdkonnas. Tegelikult ei tohi lubada, et kolmandate isikutega suulise suhtlemise praktika kasutamine kahjustaks kaitseõigust. Kui komisjon otsustab oma otsuses kasutada süüdistavaid tõendeid, mille teine pool on suuliselt edastanud, peab ta selle asjaomasele ettevõtjale kättesaadavaks tegema, et viimati mainitu saaks tõhusalt avaldada oma arvamust järelduste kohta, milleni komisjon on selle tea be põhjal jõudnud. Vastaval juhul peab komisjon selleks koostama kirjaliku dokumendi, mis on mõeldud tema toimikusse lisamiseks.

(vt punktid 66 ja 67)

7. Hagide puhul, mis on esitatud komisjoni otsuste peale, millega määratakse ettevõtjatele trahve konkurentsieeskirjade rikkumise eest, tuleneb Esimese Astme Kohtu pädevus kahest alusest. Esiteks on kohus EÜ artikli 230 alusel pädev kontrollima nende seaduslikkust. Selle käigus peab ta muu hulgas kontrollima EÜ artiklis 253 ette nähtud põhjendamiskohustuse järgimist, mille rikkumine viib otsuse tühistamiseni. Teiseks on Esimese Astme Kohus pädev talle EÜ artikliga 229 ja määruse nr 17 artikliga 17 antud täieliku pädevuse raames hindama trahvisummade kohasust. Viimati nimetatud hindamine võib õigustada täiendava teabe, mille mainimist vaidlustatud otsuses ei ole sellisena EÜ artiklis 253 sätestatud põhjendamiskohustuse alusel nõutud, esitamist ja arvesse võtmist.

(vt punkt 95)

8. Ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvi põhjendamise kohustuse ulatus tuleb kindlaks määrata määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 teise lõigu sätete alusel, mille kohaselt „[t]rahvisummat määrates võetakse arvesse nii rikkumise raskusastet kui ka kestust”. Niisiis on põhjendamiskohustust puudutava olulise vorminõude tingimused täidetud, kui komisjon märgib oma otsuses hindamise alused, mis võimaldasid tal mõõta rikkumise raskusastet ja kestust. Lisaks sisaldavad suunised määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta ning koostööteatis kartellikokkuleppeid puudutavates asjades hindamise alustele viitavaid eeskirju, millega komisjon peab rikkumise raskusastme ja kestuse mõõtmisel arvestama. Sellisel juhul on põhjendamiskohustust puudutava olulise vorminõude tingimused täidetud, kui komisjon märgib oma otsuses hindamise alused, millega ta suuniseid ja vastaval juhul koostööteatist kohaldades arvestas ning mis võimaldasid tal trahvisumma väljaarvutamiseks mõõta rikkumise raskusastet ja kestust.

(vt punkt 97)

9. EÜ artikli 81 lõike 1 rakendamise raames tuleb otsustada, kas kokkulepe võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust ning kas selle eesmärk on takistada, piirata või moonutada konkurentsi toimimist ühisturul, mida tuleb määratleda asjaomase turuna. Järelikult kehtib EÜ artikli 81 lõike 1 alusel tehtud otsuse puhul komisjonile kohustus piiritleda asjaomane turg vaid siis, kui piiritlemata jätmisel ei ole võimalik otsustada, kas kokkulepe, ettevõtjate ühenduse otsus või asjaomane kooskõlastatud tegevus võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ning kas selle eesmärgiks on takistada, piirata või moonutada konkurentsi toimimist ühisturul.

(vt punkt 99)

10. Komisjonil on määruse nr 17 raames kaalutlusõigus trahvisummade kindlaksmääramisel, et suunata ettevõtjate tegevust konkurentsireeglitest kinnipidamisele.

Lisaks ei saa asjaolu, et minevikus kohaldas komisjon teatava suurusega trahve teatavat tüüpi rikkumistele, veel võtta võimalust seda taset tõsta määruses nr 17 märgitud piirides, kui see on vajalik ühenduse konkurentsipoliitika elluviimise tagamiseks. Ühenduse konkurentsieeskirjade tõhus kohaldamine eeldab vastupidi, et komisjon saaks igal hetkel kohandada trahvide taset vastavalt selle poliitika vajadustele.

(vt punktid 134, 135, 154, 395, 407, 415)

11. Kuna komisjon võttis vastu suunised määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta, milles täpsustatakse asutamislepingut silmas pidades kriteeriumid, mida komisjon kavatseb oma kaalutlusõigust teostades kasutada, tuleneb sellest võimu enesepiiramine, niivõrd kui komisjon peab järgima neid suunavaid eeskirju, mille ta on ise vastu võtnud. Rikkumiste raskusastme kindlaksmääramiseks on komisjon seega edaspidi kohustatud arvesse võtma erinevate asjaolude hulgast neid, mis sisalduvad suunistes, selgitades konkreetselt selgesõnaliselt põhjuseid, mis õigustavad vajadusel sellest konkreetses küsimuses kõrvale kalduda.

(vt punkt 138)

12. Komisjon viitas suunistes määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta, et kõige sagedamini loetakse väga rasketeks horisontaalseid piiranguid, näiteks „hinnakartelle” ja turujagamiskvoote või muid meetmeid, mis ohustavad siseturu nõuetekohast toimimist. Sellest näidiskirjeldusest tuleneb, et kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk on eeskätt hindade kehtestamine ja klientuuri jagamine, võivad ainuüksi oma laadi tõttu tuua kaasa sellise kvalifitseerimise, ilma et oleks vaja, et sellist kõnealust tegevust iseloomustaks konkreetne mõju või geograafiline ulatus. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et kuigi rasketeks loetud rikkumiste näidiskirjelduses on mainitud, et need on sama liiki kui vähem raskemad piirangud, „kuid mida kohaldatakse karmimalt ja mille mõju turule on laiem, mõjutades suurt osa ühisturust”, ei mainita väga raskete rikkumiste kirjelduses ei konkreetset mõju ega teatava geograafilise ala mõjutamist.

(vt punktid 150 ja 151)

13. Rikkumise raskusastme hindamiselementide hulka kuuluvad vastavalt asjaoludele rikkumise esemeks olnud kaupade kogus ja väärtus, ettevõtja suurus ja majanduslik võimsus ja seega selle ettevõtja mõju turule. Ühest küljest tuleneb sellest, et trahvi kindlaksmääramisel on mõistlik arvesse võtta nii ettevõtja kogukäivet, mis on üheks, olgugi ligikaudseks ja ebatäiuslikuks näitajaks ettevõtja suurusest ja majanduslikust võimsusest, kui ka käibe seda osa, mis tuleneb rikkumise esemeks olnud kaupade müügist ja võib seega näidata selle rikkumise ulatust. Teisest küljest tuleneb sellest, et ei ühele ega teisele käibele maksa omistada tähtsust, mis teiste hinnanguelementidega võrreldes oleks ebaproportsionaalne, ja seega et sobiva trahvi kindlaksmääramine ei saa toimuda üksnes kogukäibe põhjal arvutades.

(vt punktid 158, 367)

14. Juhul, kui on tuvastatud, et ettevõtja osaleb ettevõtjate koosolekutel, millel on ilmselgelt konkurentsivastane iseloom, on asjaomasel ettevõtjal kohustus esitada tõendeid selle kohta, et tema koosolekutel osalemisel puudub igasugune konkurentsivastane iseloom, tõendades, et ta on oma konkurente informeerinud, et ta osales neist erinevast seisukohast lähtudes. Kui tõend sellise erineva seisukoha suhtes puudub, võib nimetatud koosolekutel – kasvõi passiivse – osalemise alusel leida, et ettevõtja osaleb järelikult kartellis. Lisaks ei vabasta asjaolu, et ettevõtja ei nõustu koosolekul kokkulepituga, teda vastutusest kartellikokkuleppes osalemise eest. Lõpuks ei saa ettevõtja, kes osales sellistel koosolekutel, tugineda asjaolule, et osales seal teiste suuremat majanduslikku võimu omavate osalejate sunnil. Tegelikult oleks ta võinud pädevatele asutustele teatada talle avaldatavast survest ja esitada komisjonile taotluse määruse nr 17 artikli 3 alusel, selle asemel, et kõnealuses tegevuses osaleda.

(vt punktid 164, 245, 423)

15. Konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvide hoiatava mõju uurimine on trahvide kaalumise koostisosa, pidades silmas rikkumise raskusastet, ulatuses, milles uurimine püüab takistada, et arvutamismeetod viiks trahvisummadeni, mis mõne ettevõtete puhul ei ulatuks kohase tasemeni, mis tagaks trahvile piisavalt hoiatava iseloomu.

(vt punkt 170)

16. Ne bis in idem põhimõte, mis on sätestatud ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 7 artiklis 4, kujutab endast ühenduse õiguse üldpõhimõtet, mille järgimist peab kohus tagama.

See põhimõte keelab ühenduse konkurentsiõiguse valdkonnas komisjonil teistkordselt ettevõtjat süüdi mõista või ettevõtja üle kohut mõista konkurentsivastase teo eest, mille eest ta on komisjoni varasema otsusega lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. Ne bis in idem põhimõtte kohaldamine sõltub asjaolude, rikkumise toimepannud isiku ning kaitstava õigushüve samasuse kolmekordsest tingimusest.

(vt punktid 184 ja 185)

17. Konkurentsieeskirjade rikkumise raskusaste ei saa sõltuda üksnes rikkumise geograafilisest ulatusest ega ka rikkumise esemeks olnud müügi ja terves Euroopa Liidus toimunud müügi vahekorrast. Sõltumatult eespool mainitud kriteeriumidest on asjaomase müügi absoluutväärtus samuti rikkumise raskusastme asjassepuutuv näitaja, kuna see peegeldab tõetruult nende tehingute suurt majanduslikku mahtu, mida rikkumine püüdis normaalsest konkurentsist kõrvaldada.

(vt punkt 191)

18. EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise tõendite hindamisel tuleb komisjonil osutada enda sedastatud rikkumise tõenditele ja teha kindlaks sobivad tõendid, et tõendada õiguslikult piisavalt endast rikkumist kujutavate asjaolude olemasolu. Kohtu kahtluse korral antakse eelis ettevõtjale, kes on rikkumist sedastava otsuse adressaat. Seega ei saa kohus järeldada, et komisjon on tõendanud asjaomase rikkumise olemasolu õiguslikult piisavalt, kui tal on selles küsimuses veel kahtlusi, eriti trahvi määrava otsuse tühistamist taotleva hagi puhul.

Seega tuleb komisjonil esitada piisavalt täpseid ja ühtseid tõendeid, mille põhjal saaks veenduda, et rikkumine on toime pandud.

Tuleb siiski rõhutada, et kõik komisjoni esitatud tõendid ei pea ilmtingimata vastama neile tingimustele rikkumise kõigi tegurite suhtes. Piisab, kui tõendite kogum, millele institutsioon tugineb, vastab tervikuna hinnatult neile nõuetele.

(vt punktid 215, 217, 218)

19. Süütuse presumptsiooni põhimõte, nagu see tuleneb muu hulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikest 2, on üks neist põhiõigustest, mida ühenduse kohtud – nagu kinnitavad ka ühtse Euroopa akti põhjendused ja Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõige 2 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 – väljakujunenud kohtupraktika alusel ühenduse õiguses kaitsevad. Kui arvestatakse asjaomaste rikkumiste laadi ning nendega seotud tagajärgede laadi ja raskusastet, kohaldatakse süütuse presumptsiooni põhimõtet eelkõige ettevõtjatega seotud konkurentsieeskirjade rikkumiste suhtes, mille tagajärjeks võib olla trahvide või karistusmaksete määramine.

(vt punkt 216)

20. Kui rikkumise panevad toime mitu ettevõtjat, tuleb uurida trahvisummade kindlaksmääramise raames iga ettevõtja osalemise suhtelist raskusastet, kusjuures eelkõige tuleb välja selgitada, milline oli ettevõtjate vastav roll nende rikkumises osalemise kestuse jooksul.

See järeldus tuleneb loogiliselt karistuste ja sanktsioonide individuaalsuse põhimõttest, mille kohaselt ettevõtjat tohib karistada üksnes asjaolude eest, mida talle individuaalselt ette heidetakse; seda põhimõtet kohaldatakse kõigis haldusmenetlustes, mis võivad lõppeda sanktsioonidega ühenduse konkurentsinormide alusel.

(vt punktid 277 ja 278)

21. Raskendavaks võib lugeda asjaolu, kus kartellikokkuleppes osalev ettevõtja sunnib teist nimetatud kartelli osalist laiendama kartelli ulatust, ähvardades keeldumise korral vastumeetmetega. Nimelt mõjutab selline tegevus otseselt kartellist põhjustatud kahjude suurenemist ning selliselt käitunud ettevõtja peab kandma erilist vastutust.

(vt punkt 281)

22. Mitte ükski säte või ühenduse õiguse üldpõhimõte ei keela komisjonil tugineda teiste süüdistatavate ettevõtjate avaldustele ühe ettevõtja vastu. Vastasel korral oleks komisjonil lasuv EÜ artikli 81 ja EÜ artikli 82 vastase tegevuse tõendamiskohustus talumatu ja kokkusobimatu EÜ asutamislepinguga talle antud järelevalveülesandega seoses asjaomaste sätete nõuetekohase kohaldamisega. Siiski ei või kartellikokkuleppes osalemises süüdistatud ettevõtja avaldust, mille tõelevastavuse on vaidlustanud paljud kartellis osalemises süüdistatud ettevõtjad, pidada piisavaks tõendiks kõnealuste asjaolude kohta, kui nende asjaolude toetuseks puuduvad muud tõendid. Kui kartellikokkuleppel on vaid kaks osalist, on neist ühe avalduse sisu vaidlustamine teise poolt piisav, et nõutaks muude tõendite esitamist nende avalduste kinnitamiseks. Eriti tuleb seda siis teha, kui tegemist on avaldusega, mis vähendab avalduse teinud ettevõtja vastutust nii, et esiplaanile tuleb teise ettevõtja vastutus.

Lisaks tuleb dokumendi puhul, mis tuvastab ühe ettevõtja ähvardamise teise poolt ning mille tõendusjõu viimane samuti vaidlustab, dokumendi tõendusjõu hindamiseks esiteks kontrollida dokumendis sisalduvate andmete tõepärasust. Seega tuleb arvesse võtta eriti dokumendi päritolu, dokumendi koostamise asjaolusid, dokumendi adressaati ja seda, kas dokumendi sisu arvestades näib ta mõistlik ja usutav.

(vt punktid 285 ja 286)

23. Vastavalt suunistes määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta kirjeldatud meetodile arvutatakse trahvisummad määruse nr 17 artikli 15 lõikes 2 sätestatud kahe kriteeriumi, nimelt rikkumise raskusastme ning rikkumise kestuse alusel, arvestades samas sättes kehtestatud ülempiiri, mis lähtub iga ettevõtja käibest.

Järelikult ei saa lugeda, et suunised väljuvad selles sättes määratletud karistuste õiguslikust raamistikust.

(vt punktid 343, 344)

24. Komisjon peab trahvisumma määramiseks rikkumise raskusastme kindlaksmääramisel arvesse võtma mitte üksnes konkreetse juhtumi asjaolusid, vaid ka rikkumise konteksti ja tagama, et tema tegevusel oleks vajalik hoiatav iseloom eelkõige selliste rikkumiste puhul, mis eriti takistavad ühenduse eesmärkide saavutamist.

Selles suhtes tuleb toimepandud rikkumise raskuse analüüsimisel arvesse võtta ka võimalikku korduvust. Hoiatamise vaatenurgast on korduvus tegelikult asjaolu, mis õigustab trahvi põhisumma märgatavat tõstmist. Korduvus tõendab tegelikult, et varem määratud karistus ei olnud piisavalt hoiatav.

Lisaks on korduvuse asjaolu – vaatamata sellele, et see vastab rikkumise toimepanija iseloomule, nimelt tema kalduvusele selliseid rikkumisi toime panna – just nimelt sel samal põhjusel väga tähtis tunnus kõnealuse tegevuse raskusastme kohta ning järelikult ka vajaduse kohta tegeliku hoiatamise eesmärgil karmistada karistust.

Korduvuse mõiste teatavates siseriiklikes õiguskordades tähendab, et isik pani toime uusi rikkumisi pärast seda, kui teda karistati sarnaste rikkumiste eest.

Sellegipoolest tuleb täpsustada, et korduvuse mõiste ei hõlma oma eesmärgi poolest ilmtingimata varasema karistuse, vaid üksnes varasema rikkumise tuvastamist. Tegelikult on korduvuse arvesse võtmise eesmärgiks karistada kõnealuse rikkumise eest palju karmimalt rikkumise asjaoludes süüdi olevat ettevõtjat, kui ilmneb, et tema rikkumise varasemast tuvastamisest ei piisanud, et ära hoida õigusvastase teo kordumist. Sellest vaatenurgast ei ole korduvuse määravaks teguriks karistuse eelnev määramine, vaid tema õigusvastase teo varasem tuvastamine.

(vt punktid 347–349, 362, 363)

25. Aegumistähtaeg täidab õiguskindluse põhimõtte tagamise eesmärki ja selle aegumistähtaja rikkumine kujutab nimetatud põhimõtte järgimata jätmist üksnes siis, kui nimetatud aegumistähtaeg oli eelnevalt kindlaks määratud, mida ei ole ettevõtja suhtes korduvuse tuvastamiseks sätestatud ei määruse nr 17 artiklis 15, mis loob õigusliku raamistiku karistustele, mida komisjon võib määrata ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumise eest, ega ka suunistes määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta.

(vt punktid 352 ja 353)

26. Suuniste määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punktis 3 toodud kergendavad asjaolud põhinevad kõik iga ettevõtja enda käitumisel.

Eeltoodust tuleneb, et kergendavate asjaolude, sh kokkulepete rakendamata jätmise hindamiseks ei tohi arvestada rikkumisest kui tervikust tulenevat mõju, mida tuleb arvesse võtta rikkumise tegeliku mõju turule hindamisel, selleks et hinnata rikkumise raskust (suuniste punkti 1 A esimene taane), vaid iga ettevõtja enda tegevust, selleks et uurida iga ettevõtja rikkumises osalemise vastavat raskusastet.

(vt punktid 383 ja 384)

27. Kartellikokkuleppe rakendamise kontrollimeetmete puudumine ei kujuta iseenesest kergendavat asjaolu.

(vt punkt 393)

28. Komisjon ei saa ühenduse konkurentsieeskirjade eest määratud trahvi summa määramisel olla kohustatud arvesse võtma ettevõtja rahalisi raskusi, kuna see viiks turutingimustega halvemini kohandunud ettevõtjatele õigustamatu konkurentsieelise andmiseni.

(vt punkt 413)

29. Trahvisumma vähendamine on haldusmenetluse raames tehtud koostöö tõttu õigustatud vaid siis, kui asjaomase ettevõtja tegevus võimaldas komisjonil raskusteta tuvastada rikkumise olemasolu ja vajadusel selle lõpetada.

Selles osas ei anna ettevõtja koostöö uurimisel õigust mingisugusele trahvisumma vähendamisele, kui see koostöö ei olnud midagi enamat kui määruse nr 17 artikli 11 lõigetest 4 ja 5 tulenevate kohustuste täitmine. Seevastu juhul, kui ettevõtja esitab määruse nr 17 artikli 11 alusel esitatud infonõude vastuseks informatsiooni, mis on enam kui see, mille esitamist komisjon nimetatud artikli kohaselt võis nõuda, võib kõnealuse ettevõtja trahvi vähendada.

Samuti asjaolu, et ettevõtja annab komisjoni käsutusse kartelli suhtes läbiviidava uurimise käigus informatsiooni, mis puudutab tegusid, mille eest komisjon ei oleks igal juhul saanud määruse nr 17 alusel trahvi määrata, ei kujuta endast koostööd, mis kuuluks koostööteatise või seda enam selle punkti D kohaldamisalasse.

(vt punktid 449, 451, 452, 471)

30. Komisjon ei saa ettevõtjate osutatud koostöö hindamisel keelatud kartellikokkuleppe tõttu algatatud haldusmenetluse raames jätta arvestamata ühenduse õiguse üldpõhimõtete hulka kuuluvat võrdse kohtlemise põhimõtet, mida rikutakse üksnes siis, kui sarnaseid olukordi koheldakse erinevalt või kui erinevaid olukordi koheldakse ühetaoliselt, kui selline kohtlemine ei ole objektiivselt põhjendatud.

Ettevõtjate koostöö mahu hindamine ei tohi sõltuda täiesti juhuslikest teguritest. Kõnealuste ettevõtjate erinev kohtlemine peab seega lähtuma võrreldamatust koostöö mahust, eelkõige kui see seisnes erineva informatsiooni edastamises või selle edastamises haldusmenetluse erinevates etappides või mitteanaloogsetes tingimustes.

Lisaks ei saa juhul, kui ettevõtja koostööna üksnes kinnitab vähem täpsel ja otsesel viisil informatsiooni, mida teine ettevõtja on koostöö käigus juba andnud, selle ettevõtja koostööd – kuigi see ei pruugi olla komisjoni jaoks täiesti kasutu – pidada võrreldavaks koostööga, mida tegi esimesena nimetatud informatsiooni esitanud ettevõtja. Avaldus, mis piirdub juba komisjoni käsutuses oleva avalduse teataval määral kinnitamisega ei lihtsusta tegelikult komisjoni ülesannet märkimisväärselt ega seega piisavalt, et õigustada trahvisumma vähendamist koostöö alusel.

(vt punktid 453–455)

31. Selleks, et kartellikokkuleppeid puudutavates asjades vähendataks trahvisummat faktide vaidlustamata jätmise alusel vastavalt koostööteatise punkti D2 teisele taandele, tuleb ettevõtjal pärast vastuväiteteatisega tutvumist teavitada komisjoni selgelt, et ta ei kavatse vaidlustada faktiliste asjaolude õigsust.

Sellegipoolest ei piisa ettevõtja üldsõnalisest kinnitusest, et ta ei vaidlusta osundatud fakte vastavalt koostööteatisele, kui sellest kinnitusest antud asjaoludel komisjonile mingit kasu ei tõuse. Tegelikult selleks, et ettevõtja trahvi vähendataks tema haldusmenetluse käigus tehtud koostöö alusel, peab tema tegevus lihtsustama komisjoni ülesannet, mis seisneb ühenduse konkurentsieeskirjade rikkumiste tuvastamises ja nende eest karistamises.

(vt punktid 504 ja 505)