Keywords
Summary

Keywords

1. Sotsiaalpoliitika – Mees- ja naistöötajad – Töö saamine ja töötingimused – Võrdne kohtlemine – Osalise tööajaga töötajad – Osalise tööajaga tööleping, millega määratakse tööaeg ja tööaja korraldus kindlaks vajadustest lähtuvalt – Direktiivi 76/207 ja direktiivile 97/81 lisatud raamkokkuleppe kohaldamisalasse kuuluv leping

(Nõukogu direktiivid 76/207 ja 97/81)

2. Sotsiaalpoliitika – Mees- ja naistöötajad – Töö saamine ja töötingimused – Võrdne kohtlemine – Osalise tööajaga töötajad – Siseriiklik õigusnorm, millega kehtestatakse maksimaalne tööaeg ja tööaja korraldus ühesuguselt täistööajaga ja osalise tööajaga töötajatele – Vastuvõetavus

(Nõukogu direktiiv 76/207, artikli 2 lõige 1 ja artikli 5 lõige 1; nõukogu direktiivile 97/8 lisatud raamkokkulepe, klausel 4)

3. Sotsiaalpoliitika – Mees- ja naistöötajad – Töö saamine ja töötingimused – Võrdne kohtlemine – Osalise tööajaga töötajad – Osalise tööajaga tööleping, millega määratakse tööaeg ja tööaja korraldus kindlaks vajadustest lähtuvalt ning millega jäetakse töötajale õigus töö vastu võtta või sellest keelduda – Vastuvõetavus, arvestades võrreldava täistööajaga töötaja puudumist samas ettevõttes

(Nõukogu direktiiv 76/207, artikli 2 lõige 1 ja artikli 5 lõige 1; direktiivile 97/81 lisatud raamkokkulepe, klausel 4)

Summary

1. Töötaja, kelle töölepingus on sätestatud, et tööaeg ja tööaja korraldus sõltuvad töö kogusest ning kehtestatakse igal üksikul juhul poolte kokkuleppega ning mis mõjutab seega asjaomaste töötajate ametialase tegevuse teostamist, korraldades nende tööaega vajadustest lähtuvalt ümber, kuulub direktiivi 76/207 meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega kohaldamisalasse.

Selline töötaja kuulub ka direktiivile 97/81 Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta lisatud raamkokkuleppe kohaldamisalasse, kui tal on liikmesriigi kehtiva seaduse, kollektiivlepingu või tava kohaselt määratletud tööleping või -suhe ning kui ta on töötaja, kelle nädala alusel või ühe aasta pikkuse tööperioodi keskmisena arvutatud normaaltööaeg on lühem kui võrreldava täistööajaga töötaja normaaltööaeg selle raamkokkuleppe klausli 3 lõike 2 tähenduses. Liikmesriik ei ole sama raamkokkuleppe kohaldamisalaga hõlmatud juhutööd tegevaid osalise tööajaga töötajaid sama raamkokkuleppe klausli 2 lõike 2 alusel täielikult või osaliselt selle kokkuleppe reguleerimisalast välja jätnud.

(vt punktid 30, 40 ja resolutiivosa punkt 1)

2. Direktiivile 97/81 Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta lisatud raamkokkuleppe klauslit 4 ja direktiivi 76/207 meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega artikli 2 lõiget 1 ja artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus siseriiklik õigusnorm, millega kehtestatakse põhimõtteliselt maksimaalseks tööajaks 40 tundi nädalas ja 8 tundi päevas. Tegelikult kehtestab see õigusnorm ka maksimaalse tööaja ja tööaja korralduse nii täistööajaga töötajatele kui ka osalise tööajaga töötajatele, kelle maksimaalne tööaja pikkus on olemuselt lühem täistööajast, ja ei too seega kaasa osalise tööajaga töötajate vähem soodsat kohtlemist, võrreldes võrreldavate täistööajaga töötajatega.

(vt punktid 49–51 ja resolutiivosa punkt 2)

3. Direktiivile 97/81 Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta lisatud raamkokkuleppe klauslit 4 ja direktiivi 76/207 meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega artikli 2 lõiget 1 ja artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus ettevõtte töötajate vajadusel põhineva osalise tööajaga tööleping, millega ei kehtestata iganädalast tööaega ega tööaja korraldust, vaid need sõltuvad tehtava töö kogusest ja kehtestatakse igal üksikul juhul poolte kokkuleppega ning asjaomastel töötajatel on õigus see töö vastu võtta või sellest keelduda olukorras, kus sama ettevõtte kõigi teiste töötajate töölepingutes on iganädalane tööaeg ja tööaja korraldus kehtestatud. Tegelikult näevad need lepingud ette töösuhted, millel on erinev ese ja alus, ning need ei puuduta seega „võrreldavaid täistööajaga” töötajaid raamkokkuleppe klausli 4 mõistes.

(vt punktid 61, 62, 66 ja resolutiivosa punkt 2)