Keywords
Summary

Keywords

1. Konventsioon kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta – Pooleliolevad kohtuasjad – Sama aluse ja sama esemega nõuded – Mõiste – Laevaomaniku esitatud avaldus vastutuse piiramise fondi loomiseks ja võimaliku kahju kannataja esitatud kahju hüvitamise hagi omaniku vastu – Välistamine

(27. septembri 1968. aasta Brüsseli konventsioon, artikkel 21)

2. Konventsioon kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta – Tunnustamine ja täitmine – Mõiste „otsus” – Laeva kasutamisest tekkinud vastutuse piiramise fondi moodustamise otsus – Hõlmamine

(27. septembri 1968. aasta Brüsseli konventsioon, artikkel 25)

3. Konventsioon kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta – Tunnustamine ja täitmine – Keeldumispõhjused – Tagaseljaotsuse korral menetluse algatamist käsitleva dokumendi piisavalt aegsasti kostjale kättetoimetamise või teavitamise puudumine – Laeva kasutamisest tekkinud vastutuse piiramise fondi moodustamise otsus – Vajadus teavitada menetluse algatamist käsitlevast dokumendist ka siis, kui algselt asja menetleva kohtu pädevuse peale on esitatud apellatsioonkaebus – Otsus, mis kujutab endast menetluse algatamise dokumendiga võrdväärset dokumenti – Tunnustamine – Tingimus – Pädeva kohtuniku teostatav kontroll

(27. septembri 1968. aasta Brüsseli konventsioon, artikli  27 punkt 2)

Summary

1. Ühest küljest osalisriigi kohtusse laevaomaniku poolt esitatud avaldus vastutuse piiramise fondi loomiseks, nii nagu on sätestatud 10. oktoobri 1957. aasta konventsioonis merelaevaomanike vastutuse piiramise kohta, milles märgitakse ära võimalik kahjukannataja, ja teisest küljest teise liikmesriigi kohtusse selle kahjukannataja poolt laevaomaniku vastu esitatud kahju hüvitamise hagi, ei oma samast alust ja eset ning ei loo seega 27. septembri 1968. aasta Brüsseli konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mida on muudetud 9. oktoobri 1978. aasta konventsiooniga seoses Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemisega, artikli 21 tähenduses poolelioleva kohtuasja olukorda.

(vt punktid 35, 37, 42 ja resolutiivosa punkt 1)

2. Vastutuse piiramise fondi moodustamist määrava osalisriigi kohtu otsuse, nii nagu on sätestatud 10. oktoobri 1957. aasta konventsioonis merelaevaomanike vastutuse piiramise kohta, puhul on tegu 27. septembri 1968. aasta Brüsseli konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mida on muudetud 9. oktoobri 1978. aasta konventsiooniga seoses Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemisega, artikli 25 kohase otsusega.

Ühelt poolt selle sätte sõnastuse järgi on „otsus” igasugune osalisriigi kohtu lahend, hoolimata nimetusest, mis sellele on antud. Teiselt poolt ei ole see säte piiratud vaid tervet menetlust või selle osa lõpetavate otsustega, vaid peab silmas ka vaheotsuseid või ajutisi või säilitavaid meetmeid määravaid otsuseid. Asjaolu, et selline otsus võetakse vastu võistlevuse põhimõtet eirava menetluse tagajärjel, ei oma sellega seoses tähendust, kuna isegi kui see otsus võeti vastu esmase võistlevuse põhimõtet eirava menetluse tagajärjel, võidakse seda siiski võistlevalt vaidlustada enne, kui otsustatakse selle tunnustamine või täitmine 27. septembri 1968. aasta konventsiooni alusel.

(vt punktid 44, 46, 50, 52 ja resolutiivosa punkt 2)

3. Et osalisriigi kohtu otsust, millega moodustatakse vastutuse fond, nii nagu on sätestatud 10. oktoobri 1957. aasta konventsioonis merelaevaomanike vastutuse piiramise kohta, võiks tunnustada 27. septembri 1968. aasta Brüsseli konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mida on muudetud 9. oktoobri 1978. aasta konventsiooniga seoses Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemisega, alusel menetluse algatamist käsitleva dokumendina, millega taotletakse eelnimetatud fondi loomist, peab sellest võlausaldajaid piisavalt aegsasti teavitama ning seda isegi siis kui viimane on selle otsuse peale esitanud apellatsioonkaebuse, et vaidlustada otsuse teinud kohtu pädevus.

Samas kui rakendatava siseriikliku õiguse eripärasid arvestades tuleb nimetatud otsust pidada menetluse algatamise dokumendiga võrdväärseks dokumendiks, siis vaatamata sellele, et asjaomast võlausaldajat sellest eelnevalt ei teavitatud, ei saa teine osalisriik 27. septembri 1968. aasta Brüsseli konventsiooni artikli 27 punkti 2 alusel keelduda otsust tunnustamast, kui kostjat oli sellest teavitatud või see oli talle kätte toimetatud nõuetekohaselt ja piisavalt aegsasti.

Asjaomase riigi pädev kohus on kohustatud hindama, kas kõiki asjaolusid arvestades toimus nimetatud fondi loomise menetluse käigus menetluse algatamist käsitleva dokumendi kättetoimetamine tähitud kirjaga nõuetekohaselt siseriikliku õiguse ning 15. novembri 1965. aasta konventsiooni alusel, mis käsitleb tsiviil- ja kaubandusasjades kohtudokumentide kättetoimetamist välisriikides, ning piisavalt aegsasti, et kostja saaks tõhusalt oma kaitset ette valmistada.

(vt punktid 58–62 ja resolutiivosa punkt 3)