Kohtuasi T-307/01

Jean-Paul François

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

„Ametnikud — Distsiplinaarmeetmed — Madalamasse ametijärku tagandamine — Komisjoni hoonete valveleping — Mõistlik tähtaeg — Kriminaalmenetlus — Kahju hüvitamise hagi”

Esimese Astme Kohtu otsus (viies koda), 10. juuni 2004   II-1674

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – IX lisa artiklis 7 kindlaksmääratud tähtajad – Juhtkonna kohustus tegutseda mõistliku aja jooksul – Järgimata jätmine – Tagajärjed

   (Personalieeskirjad, IX lisa artikkel 7)

2. Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetluse algatamine – Aegumistähtaeg – Puudumine – Juhtkonna kohustus tegutseda mõistliku ajajooksul – Järgimata jätmine – Tagajärjed

   (Personalieeskirjad, artiklid 86-89 ja IX lisa)

3. Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Samu asjaolusid käsitleva kriminaal- ja distsiplinaarmenetluse ühitatud läbiviimine – Juhtkonna kohustus teha ametniku kohta lõplik otsus alles siis, kui asja arutav kriminaalkohus on teinud lõpliku otsuse

   (Personalieeskirjad, artikli 88 viies lõik ja IX lisa artikli 7 teine lõik)

4. Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus – Samu asjaolusid käsitleva kriminaal- ja distsiplinaarmenetluse ühitatud läbiviimine – Distsiplinaarmenetluse peatamise eesmärk – Kohustus arvestada kriminaalkohtu poolt tuvastatud asjaoludega – Võimalus neid kvalifitseerida distsiplinaarsüüteo raames

   (Personalieeskirjad, artikli 88 viies lõik)

5. Ametnikud – Õigused ja kohustused – Valvelepingu kuritarvitamine haldusülesandeid täitva kaastöötaja teenistusse võtmiseks – Laialt levinud ja olemuselt mitte petturlikku laadi praktika – Teatamata ja reageerimata jätmine – Personalieeskirjades ette nähtud kohustuste rikkumine – Puudumine B-kategooria ametniku puhul

   (Personalieeskirjad, artikkel 11)

6. Ametnikud – Hagi – Kahju hüvitamise hagi – Vaidlustatud akti tühistamine, mis ei taga moraalse kahju õiglast hüvitamist – Ebaseadusliku distsiplinaarmenetlusega põhjustatud moraalne kahju

   (Personalieeskirjad, artikkel 91)

1.  Kuigi vastab tõele, et personalieeskirjade IX lisa artiklis 7 sätestatud täpsed tähtajad distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks ei ole kohustuslikud, on need siiski hea haldustava reeglid, mille eesmärk on nii asutuse kui ka ametniku huvides ära hoida distsiplinaarmenetlust lõpetava otsuse vastuvõtmine põhjendamatult hilja. Seega on distsiplinaarmenetlust läbiviivad asutused kohustatud juhtima distsiplinaarmenetlust hoolsalt ja tegutsema selliselt, et iga distsiplinaarmenetlusega seonduv toiming sooritatakse mõistliku aja jooksul pärast sellele eelnenud toimingut. Nimetatud tähtaja eiramine, mida saab hinnata vaid konkreetse juhtumi asjaolude pinnal, võib kaasa tuua väljaspool tähtaega vastu võetud otsuse tühistamise.

   (vt punkt 47)

2.  Isegi kui personalieeskirjade artiklites 86-89 ja IX lisas vastav aegumistähtaeg puudub, on distsiplinaarmenetlust läbiviivatel asutustel kohustus alates hetkest, kui asutus on saanud teada asjaoludest ja käitumisest, mis võivad osutuda ametniku poolt personalieeskirjade kohustuste rikkumiseks, tegutseda selliselt, et karistuse määramisega lõppev menetlus algatataks mõistliku tähtaja jooksul. Selle tähtaja eiramine, mis sõltub iga üksiku juhtumi asjaoludest, võib tähendada seda, et juhtkonna poolt liiga hilja algatatud distsiplinaarmenetlus on ebaseaduslik ning põhjustada seetõttu nimetatud menetluses vastu võetud karistuse tühistamise.

   Õiguskindluse põhimõte oleks ohus, kui asutus viivitaks distsiplinaarmenetluse algatamisega ülemäära. Nii asutuse poolt asjaolude ja käitumise hindamine distsiplinaarsüüteona kui ka ametniku poolt oma kaitseõiguste teostamine võivad osutuda eriti raskeks, kui asjaolude ja käitumise toimumise hetke ja distsiplinaarjuurdluse alguse vahel on pikk ajavahemik.

   (vt punktid 48 ja 49)

3.  Personalieeskirjade artikli 88 viies lõik keelab ametisse nimetaval asutusel teha lõplikku otsust asjaomase ametniku distsiplinaarmenetluse asjaolude suhtes, mis langevad kokku kriminaalmenetluse esemega, enne kui kriminaalkohus ei ole teinud lõplikku otsust. See artikkel ei anna järelikult kaalutlusõigust eelnimetatud asutusele, erinevalt personalieeskirjade IX lisa artikli 7 teise lõigu sätetest, mille kohaselt distsiplinaarnõukogu võib kriminaalmenetluse korral otsustada mitte anda oma arvamust, kuni kohus on teinud otsuse.

   (vt punkt 59)

4.  Personalieeskirjade artikli 88 viiendal lõigul on kaks eesmärki. Ühelt poolt on selle artikli eesmärk asjaomase ametniku olukorda mitte nõrgendada tema suhtes algatatud kriminaalmenetlustes selliste asjaolude alusel, mis on lisaks distsiplinaarmenetluse esemeks tema institutsioonis. Teiselt poolt võimaldab distsiplinaarmenetluse peatamine kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni arvestada nimetatud distsiplinaarmenetluses kriminaalkohtu tuvastatud asjaolusid, kui kohtuotsus on jõustunud. Tegelikult kehtestab personalieeskirjade artikli 88 viies lõik põhimõtte, et „kriminaalmenetlus hoiab kinni distsiplinaarmenet-lust”, mida õigustab eriti asjaolu, et siseriiklikel kriminaalkohtutel on suurem uurimispädevus kui ametisse nimetaval asutusel. Seetõttu juhul, kui samad teod võivad osutuda süüteoks ja personalieeskirjades ette nähtud ametniku kohustuste rikkumiseks, on asutus seotud kriminaalmenetluses kriminaalkohtu poolt tehtud faktiliste järeldustega. Juhul, kui viimane on tuvastanud faktid konkreetses asjas, võib asutus need seejärel õiguslikult kvalifitseerida distsiplinaarsüüteo raames ja teha eeskätt kindlaks, kas tegemist on personalieeskirjades ette nähtud kohustuste rikkumisega.

   (vt punkt 75)

5.  Ei ole õigustatud B-kategooriasse kuuluva ametniku süüdistamine, kelle ülesanded personalieeskirjade artikli 5 lõike 1 alusel on täitmine ja abistav tegevus, kuid mitte juhtimine nagu A-kategooria ametnikul, et ta on rikkunud personalieeskirjades ette nähtud kohustusi pelgalt seetõttu, et ta ei olnud teatanud oma kaastöötajast, kes täitis üksnes haldusülesandeid ja kes sai palka valvelepingu töövõtjaks olevalt äriühingult, või asjaolu tõttu, et ta ei reageerinud sobilikul viisil sellisele praktikale, kuna selline praktika oli korraldatud institutsiooni erinevate osakondade poolt, oli laialdaselt levinud, seda õhutas institutsiooni juhtkond ja oma olemuselt ei olnud selline käitumine pettus, kuigi see oli ebaseaduslik.

   (vt punktid 92 ja 93)

6.  Kui välja arvata erandjuhud, siis on ametniku poolt vaidlustatud otsuse tühistamine iseenesest asjakohane ja põhimõtteliselt piisav heastamine moraalse kahju eest, mis nimetatud ametnikul võis tekkida.

   Seevastu juhul, kui distsiplinaarmenetluse osaks olevates mitmetes otsustes ja arvamustes hageja vastu suunatud süüdistused osutusid ebaõigeteks ning kui institutsioon rikkus distsiplinaarmenetluse algatamisel mõistliku tähtaja põhimõtet ja peale selle venis see distsiplinaarmenetlus karistuse määramiseni ligikaudu kolme aasta pikkuseks ning seda ei peatatud kuni hageja suhtes algatatud kriminaalmenetluse lõppemiseni, siis sellist olukorda tervikuna tuleb vaadelda kui hageja väärikust kahjustanud ja tema eraelu häirinud ning teda pikalt ebakindlasse seisu asetanud olukorda, mis põhjustas talle moraalse kahju, mida ei saa õiglaselt hüvitada vaidlustatud otsuse tühistamisega, kuna nii ei saa seda tagasiulatuvalt kustutada.

   (vt punkt 110)