Keywords
Summary

Keywords

1. Võõrtöötajate sotsiaalkindlustus – Ühenduse õigusnormid – Materiaalne kohaldamisala – Hüvitamine vastavalt siseriiklikule hooldusriski katvale sotsiaalkindlustusskeemile – Hooldust vajavat isikut abistava kolmanda isiku vanaduskindlustuse sissemaksete tasumine – Haigushüvitisena arvestamine

(Nõukogu määrus nr 1408/71, artikli 4 lõike 1 punkt a)

2. Võõrtöötajate sotsiaalkindlustus – Võrdne kohtlemine – Siseriiklik hoolduskindlustusskeem, mis keelab tasuda teise liikmesriigi kodaniku vanaduskindlustuse – Skeem, mis lubab liidu kodaniku diskrimineerimist, mis on ühenduse õigusega keelatud

(EÜ artikkel 17; nõukogu määrus nr 1408/71)

Summary

1. Kui hoolduskindlustusasutus tasub hooldust vajavat isikut kodus abistava kolmanda isiku vanaduskindlustuse sissemaksed, moodustub neist sissemaksetest hooldust vajava isiku haigushüvitis määruse nr 1408/71 alusel, mida on määrusega nr 118/97 muudetud ja ajakohastatud.

(vt punktid 20–21, 23 ja resolutiivosa punkt 1)

2. EÜ artikliga 17 ja määrusega nr 1408/71, mis on määrusega nr 118/97 muudetud ja ajakohastatud, on vastuolus pädeva asutuse keeldumine tasuda hoolduskindlustushüvitist, mis moodustub sellise liikmesriigi kodaniku vanaduskindlustuse sissemaksete tasumisest, kes on kindlustatut abistav kolmas isik, ainsal põhjusel, et asjaomane kolmas isik või nimetatud kindlustatu elab muus liikmesriigis kui pädevas riigis.

Tegelikult võimaldab liidu kodaniku seisund samas olukorras olevatel liikmesriikide kodanikel saada asutamislepingu kohaldamisvaldkonnas õiguslikult sama kohtlemist, välja arvatud selgesõnaliselt ettenähtud erandite korral. Sellises olukorras, hooldust vajavaid isikuid abistavate kolmandate isikute tegevuse eesmärki arvestades, ei ole elukohta puudutavad kriteeriumid, millel põhineb nimetatud hoolduskindlustushüvitise maksmisest keeldumine, mitte andmed, millega eristataks erinevaid olukordi üksteisest objektiivselt ja mis õigustaks erinevat kohtlemist, vaid see tähendab sellistes võrreldavates olukordades erinevat kohtlemist, mida tuleb pidada ühenduse õigusega keelatud diskrimineerimiseks.

(vt punktid 34–36 ja resolutiivosa punkt 2)