Keywords
Summary

Keywords

1. Sotsiaalpoliitika – Töötajate ohutuse ja tervise kaitse – Direktiiv 89/391 töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta – Direktiiv 93/104, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte – Kohaldamisala – Päästetöötajate tegevus – Hõlmamine – Tegevus, mis ei kuulu kohaldamisalast välja arvatud kodanikukaitseteenistuse ja maanteevedude alla

(Nõukogu direktiiv 89/391, artikkel 2; nõukogu direktiiv 93/104, artikli 1 lõige 3)

2. Sotsiaalpoliitika – Töötajate ohutuse ja tervise kaitse – Direktiiv 93/104, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte – Maksimaalne iganädalane tööaeg – Erand – Töötaja nõusolek – Tööleping, milles on viidatud kollektiivlepingule, mis võimaldab kestuse ületamist – Ebapiisavus

(Nõukogu direktiiv 93/104, artikli 18 lõike 1 punkti b alapunkt i)

3. Sotsiaalpoliitika – Töötajate ohutuse ja tervise kaitse – Direktiiv 93/104 tööaja korralduse teatud aspektide kohta – Päästetöötajate tegevus – Siseriiklikud õigusnormid, millega lubatakse maksimaalse iganädalase tööaja ületamist kollektiivlepingu või ettevõttesisese lepinguga – Vastuvõetamatus

(Nõukogu direktiiv 93/104, artikli 6 punkt 2)

4. Sotsiaalpoliitika – Töötajate ohutuse ja tervise kaitse – Direktiiv 93/104 tööaja korralduse teatud aspektide kohta – Artikli 6 punkt 2 – Vahetu õigusmõju – Siseriikliku kohtu kohustused ja volitused – Artiklis sätestatud maksimaalse iganädalase tööaja ületamist võimaldavate siseriiklike õigusnormide kohaldamata jätmine

(Nõukogu direktiiv 93/104, artikli 6 punkt 2)

Summary

1. Direktiivi 89/391 töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta artiklit 2 ning direktiivi 93/104, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte, artikli 1 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et kiirabis töötavate päästetöötajate tegevus kuulub nimetatud direktiivide kohaldamisalasse.

Selline tegevus ei kuulu direktiivi 89/391, artikli 2 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud erandi alla, mis puudutab teatava avaliku teenistuse tegevust. Nimetatud erand on ette nähtud üksnes selleks, et tagada avaliku julgeoleku, rahvatervise ja avaliku korra kaitsmiseks hädavajalike teenuste efektiivne osutamine hädaolukorras ning ulatuslike õnnetusjuhtumite korral, mida iseloomustab asjaolu, et sel juhul ei saa pääste- jt töötajate tegevuse mahtu planeerida.

Kuigi päästetöötajate tegevus seisneb vähemalt osaliselt sõiduki kasutamises ning patsiendi saatmises teel haiglasse, ei saa seda samuti käsitleda maanteevedudena ning seega ei kuulu see direktiivi 93/104 artikli 1 lõike 3 kohaldamisalasse.

(vt punktid 55, 63, 72, 74, resolutiivosa punkt 1)

2. Direktiivi 93/104, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte, artikli 18 lõike 1 punkti b alapunkti i esimest taanet, milles on ette nähtud võimalus mitte kohaldada sama direktiivi artiklit 6, milles on sätestatud maksimaalne iganädalane tööaeg, tuleb tõlgendada nii, et direktiivi artiklis 6 ettenähtud 48-tunnise iganädalase maksimaalse tööaja ületamise seaduslikkuse tagamiseks on nõutav iga töötaja poolt selgesõnaliselt ja vabalt väljendatud nõusolek. Selleks ei piisa, kui asjaomase isiku töölepingus sisaldub viide kollektiivlepingule, mis lubab tööaega ületada, kuna ei ole kindel, et kõnealune töötaja oli töölepingu sõlmimise ajal teadlik talle direktiiviga 93/104 ette nähtud õiguste piiramisest.

(vt puntid 85 ja 86 ning resolutiivosa punkt 2)

3. Direktiivi 93/104, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte, artikli 6 punkti 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusakt, millega lubatakse kiirabiteenuse osutamise raames päästetöötajate valveaja suhtes vastavalt kas kollektiivlepingu või kollektiivlepingul põhineva ettevõttesisese lepingu alusel viidatud sättega ettenähtud 48-tunnise maksimaalse iganädalase tööaja ületamist.

Esiteks tuleneb nii direktiivi 93/104 artikli 6 lõike 2 sõnastusest kui ka direktiivi eesmärgist ja loogikast, et 48-tunnine iganädalane maksimaalne tööaeg kujutab endast olulise tähtsusega ühenduse sotsiaalõiguse normi, millega antud eelised peavad olema kõigile töötajatele tagatud, kuna tegemist on tervise ja turvalisuse kaitse tagamise minimaalnormiga, ning seetõttu ei ole siseriiklikud õigusaktid, millega nähakse ette 48 tundi ületav iganädalane tööaeg, mille hulka on arvatud valveaeg, selle sättega kooskõlas. Teiseks tuleb päästetöötajate valveaja perioodid igapäevase ja iganädalase maksimaalse tööaja kindlaksmääramisel terviklikuna arvesse võtta, sõltumata sellest, et need hõlmavad varieeruva pikkusega n-ö mitteaktiivseid perioode aktiivse tegutsemise vahel.

(vt punktid 94, 95, 100, 101, 120 ja resolutiivosa punkt 3)

4. Direktiivi 93/104, mis käsitleb tööaja korralduse teatavaid aspekte, artikli 6 punkt 2 vastab kõigile vahetu õigusmõju omamiseks vajalikele tingimustele, kuna paneb liikmesriikidele saavutatava eesmärgi osas selgesõnalise ja konkreetse kohustuse, mis ei sõltu ühestki lisatingimusest ettenähtud eeskirja kohaldamisel, nähes iganädalasele keskmisele tööajale ette 48-tunnise ülempiiri. Kuigi direktiiv jätab liikmesriikidele teatava valikuvabaduse artikli 6 rakendamiseks vajalike meetmete vastuvõtmiseks ja kuigi neil on lubatud teha sellest sättest erandeid, ei muuda need asjaolud artikli 6 punkti 2 täpset ja tingimusteta iseloomu.

Seega, arutades eraisikutevahelisi kohtuasju, peab siseriiklik kohus, kes peab direktiiviga ettenähtud kohustuste ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike õigusnormide rakendamisel kaaluma siseriiklikku õigust tervikuna ning tõlgendama seda võimalikult suures ulatuses, lähtudes asjaomase direktiivi sõnastusest ja eesmärgist, et saavutada direktiivi eesmärgiga kooskõlas olev tulemus, tegema kõik, mis on tema pädevuses, et takistada artikli 6 punktis 2 sätestatud 48-tunnise maksimaalse iganädalase tööaja ületamist.

(vt punktid 104–106, 119, 120 ja resolutiivosa punkt 3)