Keywords
Summary

Keywords

1. Kahju hüvitamise hagi – Ese – Ühendusest pärineva impordi vastavalt WTO loale täiendava tollimaksuga maksustamisest tekkinud kahju hüvitamine – Ühenduse banaaniimpordi korra vastuolu WTO eeskirjadega – Euroopa Parlamendi vastu esitatud hagi – Vastuvõetamatus

(EÜ asutamislepingu artikli 43 lõike 2 kolmas lõik (muudetuna EÜ artikli 37 lõike 2 kolmas lõik); nõukogu määrus nr 1637/98; komisjoni määrus nr 2362/98)

2. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Üksikisikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Institutsioon, kellel ei ole mingit kaalutlusruumi – Ühenduse õiguse lihtsa rikkumise piisavus

(EÜ artikli 288 teine lõik)

3. Kahju hüvitamise hagi – Maailma Kaubandusorganisatsioon – Võimatus tugineda ühenduse õigusakti õiguspärasuse vaidlustamiseks WTO lepingutele – Erandid – Ühenduse õigusakt, mille eesmärk on tagada selle täitmine või mis viitab sellele sõnaselgelt ja täpselt – Ühenduse banaaniimpordi kord – WTO vaidluste lahendamise organi tuvastatud vastuolu WTO eeskirjadega – Selle korra seaduslikkuse kohtulik kontroll WTO eeskirjade suhtes – Välistamine

(EÜ artikli 288 teine lõik; nõukogu määrused nr 404/93 ja nr 1637/98; komisjoni määrus nr 2362/98)

4. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Ühenduse institutsioonide õigusvastase tegevuse puudumine – Tegelik kahju, põhjuslik seos ning ebatavaline ja eriline kahju – Kumulatiivne iseloom

(EÜ artikli 288 teine lõik)

5. Lepinguväline vastutus – Tingimused – WTO lepingutega vastuolus oleva ühenduse banaaniimpordi korra säilitamine – Ameerika administratsiooni poolt vastuabinõude kehtestamisest tulenev kahju – Põhjuslik seos

(EÜ artikli 288 teine lõik)

6. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Ühenduse institutsioonide õigusvastase tegevuse puudumine – Kahju, mis tuleneb ühenduse banaaniimpordi korra vastuolust WTO lepingutega – Ebatavaline kahju – Puudumine – Ühenduse vastutus – Välistamine

(EÜ artikli 288 teine lõik)

Summary

1. Väidetavalt täiendavast tollimaksust, mida Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaidluste lahendamise organ (VLO) lubas Ameerika Ühendriikidel võtta ettevõtja impordilt pärast seda, kui ühenduse banaaniimpordi kord oli WTO lepingutega vastuolus olevaks tunnistatud, tekkinud kahju hüvitamise hagi on vastuvõetamatu osas, milles see on esitatud Euroopa Parlamendi vastu.

Iseäranis on hüvitise taotlejal õigus suunata oma hagi ühenduse vastu, keda esindavad komisjon ja nõukogu, kui vastavalt asutamislepingu artikli 43 (pärast muutmist EÜ artikkel 37) lõike 2 kolmandale lõigule tegi esimene neist ettepaneku ja teine võttis vastu ühenduse põllumajandusalase õigusakti, mille õigusvastasus tuleneb väidetavalt tekkinud kahjust. See säte ei anna parlamendile antud valdkonnas mingisugust otsustuspädevust ja võimaldab tal üksnes sekkuda nõuandva organina menetluses, milles ainult nõukogu võtab vastu määruseid, direktiive ja otsuseid, mis puudutavad ühist põllumajanduspoliitikat.

Seega ei saanud parlament osaleda lepinguvälise vastutuse tekkimisel, mida ühendus võib kanda seoses tuvastatud vastuoluga, sest nõukogu määruse nr 1637/98, millega muudetakse määrust nr 404/93 banaanituru ühise korralduse kohta, ja komisjoni määruse nr 2362/98, millega kehtestatakse määruse nr 404/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, mis tunnistati VLO poolt WTO lepingutega vastuolus olevateks, vastuvõtmine ja vaidlusaluse banaaniimpordi korra eeldatav kooskõlla viimata jätmine kuuluvad üksnes nõukogu ja komisjoni pädevusse.

(vt punktid 69, 70, 73–75)

2. Ühenduse lepinguväliselt vastutusele võtmise selle organite õigusvastase tegevuse eest EÜ artikli 288 teise lõigu tähenduses eelduseks on see, et samal ajal esinevad teatavad tingimused, st institutsioonidele etteheidetava tegevuse õigusvastasus, kahju tekkimine ja põhjuslik seos selle tegevuse ja viidatud kahju vahel. Kui kasvõi üks nendest tingimustest ei ole täidetud, tuleb hagi jätta täies ulatuses läbi vaatamata ilma, et oleks vajalik uurida teisi tingimusi.

Mis puudutab esimest tingimust, siis peab ühenduse institutsioonile etteheidetav õigusvastane tegevus seisnema üksikisikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selges rikkumises. Otsustav kriteerium, mis võimaldab tuvastada, et see nõue on täidetud, on see, kui asjaomane ühenduse institutsioon on ilmselgelt ja raskelt eiranud oma kaalutlusõiguse piire. Kui institutsiooni kaalutlusõiguse ulatus on väga väike või olematu, võib piisavalt raskeks rikkumiseks pidada lihtsalt ühenduse õiguse rikkumist.

(vt punktid 95–99)

3. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingud ei kuulu oma iseloomu ja ülesehituse tõttu põhimõtteliselt nende normide hulka, mille suhtes Euroopa Kohus kontrollib ühenduse institutsioonide tegevuse õiguspärasust.

Seega ei too WTO lepingute võimalik rikkumine institutsioonide poolt põhimõtteliselt kaasa ühenduse lepinguvälist vastutust.

Üksnes eeldusel, et ühendus on soovinud rakendada WTO raames võetud erikohustust, või olukorras, kus ühenduse õigusakt viitab selgelt WTO lepingute konkreetsetele sätetele, lasub ühenduse kohtul kohustus kontrollida institutsioonide tegevuse õiguspärasust WTO eeskirjade suhtes.

Isegi WTO vaidluste lahendamise organi otsuse puhul, millega tuvastatakse määrusega nr 404/93 banaanituru ühise korralduse kohta, mida on muudetud määrustega nr 1637/98 ja nr 2362/98, kehtestatud ühenduse banaaniimpordi korra vastuolu WTO eeskirjadega, ei leia kumbki nendest kahest erandist selliselt kohaldamist, mis võimaldaks ühenduse kohtul kontrollida ühenduse asjaomaste õigusnormide seaduslikkust WTO eeskirjade suhtes.

Seda ei mõjuta ei vastuolus olevaks kuulutatud meetme WTO lepingutega kooskõlla viimiseks WTO poolt ühendusele määratud ajavahemiku möödumine ega kahjustatud liikmele WTO poolt antud luba võtta ühenduse suhtes kompensatsioonimeetmeid või peatada kontsessioone.

(vt punktid 127, 130–132, 142)

4. Eeldades, et kahju on tekitatud ühenduse institutsioonide tegevusega, mille õigusvastasus ei ole tõendatud, võib ühenduse lepinguvälist vastutust kohaldada siis, kui täidetud on kõik kohustuslikud tingimused: kahju tekkimine, põhjuslik seos kahju tekkimise ja ühenduse institutsioonide tegevuse vahel ning asjaomase kahju ebatavaline ja eriline iseloom.

(vt punkt 174)

5. Liikmesriikide seaduste ühised printsiibid, millele viitab EÜ artikli 288 teine lõik, ei saa olla alus väitele, et ühendus on kohustatud heastama kõik oma organite tegevuse ja selle tegevusega kaudses seoses olevad kahjulikud tagajärjed. Selles sättes nõutud põhjusliku seose tingimus eeldab piisavalt otsest põhjuslikku seost ühenduse institutsioonide tegevuse ja tekkinud kahju vahel.

Antud juhul esineb selline otsene seos ühelt poolt Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingutega vastuolus oleva banaaniimpordi korra nõukogu ja komisjoni poolt jõusse jätmise ja teiselt poolt ettevõtja kantud kahju vahel, mis tekkis Ameerika täiendavast imporditollimaksust, millega tema kaupu maksustati. Ameerika Ühendriikide ühepoolne otsus kehtestada see täiendav tollimaks ei anna alust väita, et mainitud põhjuslik seos puudub. Asjaomaste institutsioonide tegevus tõi tingimata kaasa vastuabinõu kehtestamise Ameerika administratsiooni poolt vastavalt ühenduse poolt heaks kiidetud WTO vaidluste lahendamise korrale, mistõttu tuleb seda tegevust vaadelda kui kantud kahju otsustavat põhjust.

(vt punktid 192, 193, 198–200, 204)

6. Mis puudutab kahju, mida ettevõtjad ühenduse institutsioonide tegevuse tõttu võivad kanda, siis on kahju esiteks ebatavaline siis, kui see ületab asjaomase sektori tegevusala juurde kuuluvate majandusriskide piire, ja teiseks eriline, kui see mõjutab ühte liiki ettevõtjaid ebaproportsionaalselt, võrreldes teiste ettevõtjatega.

Ei ole leidnud tõendamist, et ettevõtja, kelle tegevus seisneb kokkuvolditavate papist kastide turustamises Ameerika turul, kannatas ühenduse banaaniimpordi korra vastuolu tõttu Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingutega, mis tõi kaasa ühenduse suhtes tariifikontsessioonide peatamise Ameerika administratsiooni poolt, kahju, mis ületab tema ekspordialase tegevuse juurde kuuluvate riskide piire. WTO lepingutega ettenähtud võimalus peatada tariifikontsessioonid on üks käesoleva aja rahvusvahelise kaubandussüsteemi juurde kuuluv paratamatus. Seega peab seda paratamatust taluma iga ettevõtja, kes otsustab oma toodangut turustada ühe WTO liikme turul.

Sellest järeldub, et kuna mainitud ettevõtja kantud kahju ei saa pidada ebatavaliseks, tuleb tema kahju hüvitamise nõue, mis põhineb ühenduse lepinguvälise vastutuse regulatsioonil tema organite õigusvastase tegevuse puudumisel, jätta rahuldamata.

(vt punktid 208, 209, 211, 215, 217)