Kohtuasi T-354/99

Kuwait Petroleum (Nederland) BV

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

„Riigiabi — Komisjoni teatis vähese tähtsusega abi kohta — Kütuse aktsiisimaksu tõstmine — Tanklatele antav abi — Kütuseettevõtjad — Abi kumuleerumise oht — Hinnahaldussüsteemi klausel — Hea halduse põhimõte”

Esimese Astme Kohtu otsus (teine koda laiendatud koosseisus), 31. mai 2006   II-1480

Kohtuotsuse kokkuvõte

1. Tühistamishagi – Menetluse algatamise huvi

   (EÜ artikkel 230, neljas lõik)

2. Tühistamishagi – Menetluse peatamine Esimese Astme Kohtus kuni Euroopa Kohus lahendab kohtuasja, milles vaidlustatakse ühe ja sama akti kehtivus

   (Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 54, kolmas lõik)

3. Riigiabi – Mõiste

   (EÜ artikkel 87, lõige 1)

4. Riigiabi – Komisjoni otsus, millega tunnistatakse abikava ühisturuga kokkusobimatuks

   (EÜ artikkel 82, lõige 2)

5. Riigiabi – Komisjoni otsus, millega tunnistatakse abikava ühisturuga kokkusobimatuks – Täitmisel esinevad raskused

6. Riigiabi – Komisjonipoolne läbivaatamine – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustus paluda huvitatud isikutel esitada oma märkused

   (EÜ artikkel 88, lõige 2)

1.  Füüsilise või juriidilise isiku poolt esitatud tühistamishagi on vastuvõetav vaid juhul, kui hagejal on vaidlustatud akti tühistamiseks põhjendatud huvi. Selleks, et hageja saaks esitada hagi otsuse tühistamiseks, peab tal olema säilinud isiklik huvi vaidlustatud otsuse tühistamiseks.

   Nii ei ole see ettevõtja puhul, kes taotleb komisjoni otsuse tühistamist, millega tunnistatakse talle antud riigiabi ühisturuga kokkusobimatuks ja nõutakse makstud summade tagastamist, kuna lähtuvalt komisjoni ja asjaomase liikmesriigi vahelisest kokkuleppest, mis on sõlmitud nende koostöö tulemusena nimetatud otsuse täitmisest tulenevate probleemide lahendamiseks, ei ole sellel ettevõtjal enam tagastamise kohustust.

   (vt punktid 33-35)

2.  Kui Euroopa Kohus ja Esimese Astme Kohus menetlevad kohtuasju, milles vaidlustatakse ühe ja sama otsuse kehtivus ja kui Esimese Astme Kohus on pidanud vajalikuks menetluse kuni Euroopa Kohtu otsuse kuulutamiseni peatada, ei saa Esimese Astme Kohus Euroopa Kohtu poolt juba tagasilükatud väiteid ja argumente vastuvõetamatuse tõttu automaatselt tagasi lükata ja seda kahel põhjusel. Esiteks ei too Euroopa Kohtu põhikirja artikli 54 kolmanda lõigu alusel Esimese Astme Kohtu menetluse peatamine kuni Euroopa Kohus lahendab kohtuasja, milles vaidlustatakse ühe ja sama akti kehtivus, kaasa seda, et Esimene Astme Kohus ei ole enam pädev menetluses olevat kohtuasja lahendama — Esimese Astme Kohus on peatamise lõppemise aluseks oleva sündmuse asetleidmisel selleks uuesti täielikult ainupädev. Teiseks on kaitseõiguste tagamise põhimõtte kohaselt keelatud kohtule nõuetekohaselt esitatud hagiavalduses sisalduvate väidete ja argumentide tagasilükkamine teise kohtu poolt, kuhu hagi esitajal ei ole olnud võimalik ilmuda ega oma argumente esitada.

   Kuigi hea halduse põhimõtte alusel, millele pooled oma käitumisega kaasa aitavad, võivad pooled olla sunnitud piirduma oma hagis ja vastuses küsimustega, mis erinevad oluliselt Euroopa Kohtus käsitletutest, ei ole Esimese Astme Kohus pädev kõnealuste poolte asemel nende hagi ja vastuste sisu sel moel piirama, lükates Euroopa Kohtule juba esitatud teatavad väited vastuvõetamatuse tõttu tagasi. Siiski võib ühe poole ebakonstruktiivne käitumine põhjustada asja lahendamisel mittevajalikke kulutusi ja seda võib kohtukulude jaotamisel arvesse võtta.

   Samas, kuigi Esimese Astme Kohus on otsustanud, et peatamine on vajalik seetõttu, et üks ja sama akt on vaidlustatud nii Euroopa Kohtus kui Esimese Astme Kohtus, ja kuigi on enesestmõistetav, et Euroopa Kohtu antud vastust tuleb järgida, on siiski Esimese Astme Kohtu kui asja lahendava kohtu ülesanne kontrollida, kas Euroopa Kohtu lahend on võimalikke faktilisi ja õiguslikke erinevusi arvestades antud asjas kohaldatav. Erinevuste esinemisel peab ta leidma vastuse küsimusele, kas need erinevused toovad kaasa Euroopa Kohtu lahendist erineva lahendi. Kui selliseid erinevusi ei ole ja üks pooltest soovib toetuda väidetele, mis on identsed Euroopa Kohtus juba tagasilükatud väidetega, võib Esimese Astme Kohus olla sunnitud need väited põhistatud määrusega ilmse põhjendamatuse tõttu tagasi lükkama.

   (vt punktid 36-39)

3.  Komisjonil on õigus, kui ta järeldab, et andes tanklahaldajatele abi kergõli aktsiisi tõstmisega põhjustatud tulude vähenemise hüvitamiseks, võtab liikmesriik tegelikult osaliselt või tervikuna enda kanda asjaomaseid tanklaid varustava kütuseettevõtja kohustused, mis tulenevad ainuõiguslikust ostulepingust, mis sisaldab hinnahaldussüsteemi klauslit, nähes ette, et asjaomane ettevõtja peab võtma tanklahaldajate kohaldatud hinnaalandusega kaasnenud kulud osaliselt enda kanda juhul, kui selliste hinnaalanduste ajutine või pikaajaline kohandamine on sise- ja/või välisturu tingimustes soovitav või vajalik. Seega, kui abi on ühisturuga kokkusobimatu, tuleb see asjaomaselt kütuseettevõtjalt tagasi nõuda.

   Kütuseettevõtjalt abi tagasinõudmine on õigustatud sellele vaatamata, et hinna-haldussüsteemi klausel ei ole olemuslikult kohustuslik ja/või automaatne seetõttu, et ettevõtja on jätnud endale õiguse seda klauslit mitte kasutada, kuna kõnealuse klausli kohaldamine on ette nähtud ja kuna ettevõtja on seda komisjoni määratud tingimustel tegelikult kohaldanud.

   (vt punktid 53-55, 60-62)

4.  Kui komisjon peab tegelema abikava küsimusega, ei ole ta üldjuhul võimeline ega kohustatudki igale üksikule abisaajale makstud summat täpselt kindlaks määrama.

   (vt punkt 67)

5.  Kui liikmesriik on osutanud raskustele seoses abi käsitleva komisjoni otsuse täitmisega ja on ületanud need raskused komisjoniga tehtava lojaalse koostöö käigus, siis jäävad liikmesriigi poolt lõpuks võetud rakendusmeetmed siseriikliku kohtu hinnata. See on nii isegi juhul, kui komisjon on andnud oma nõusoleku asjassepuutuva liikmesriigi poolt otsuse täitmiseks kavandanud meetmetele. Antud nõusolekuga väljendab komisjon üksnes oma arvamust, kas selline täitmine on ühenduse vaatenurgast vastuvõetav, võttes arvesse asjasse-puutuval liikmesriigil täitmisel tekkinud raskusi, kuid see ei mõjuta selle liikmesriigi vastutust seoses esinenud raskuste tuvastamise ja nende lahendamise võimaluste suhtes. Kui pärast nimetatud nõusolekut tekib vaidlus seoses abi tagasinõudmisega, eelkõige pidades silmas vaidlustatud otsuses sisalduvaid faktilisi asjaolusid või tagastamisele kuuluva reaalse kasu täpset suurust, siis peab need täitmisel esinevad püsivad raskused lahendama siseriiklik kohus oma siseriiklike reeglite kohaselt, võttes arvesse nii vaidlustatud otsust kui ka vajalikus ulatuses jätkuvaid raskusi ja lähtudes komisjoni nõusolekust. Kahtluse korral on siseriiklikul kohtul alati võimalus esitada lojaalse koostöö põhimõtte alusel komisjonile küsimusi või esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimus.

   (vt punktid 67, 69)

6.  Haldusmenetlus riigiabi asjades algatatakse ainult asjassepuutuva liikmesriigi vastu. Ainult ettevõtjad, kes abi saavad, loetakse selles menetluses asjassepuutuvateks isikuteks. Sellest järeldub, et abisaaja ettevõtja, kellel ei ole kaugeltki selliseid õigusi nagu isikutel, kelle vastu menetlus on algatatud, omab ainult õigust olla haldusmenetlusse kaasatud niivõrd, kuivõrd see on antud juhul esinevaid asjaolusid arvestades asjakohane.

   EÜ artikli 88 lõike 2 alusel peab komisjon küsima ametliku uurimise staadiumis asjassepuutuvatelt isikutelt selgitusi. Selle kohustusega seonduvalt peetakse teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas piisavaks vahendiks kõikide asjassepuutuvate isikute informeerimiseks menetluse algatamisest ja sellise teavitamise ainus eesmärk on saada asjaomastelt isikutelt igasugust teavet, mida komisjon oma edaspidise tegevuse kavandamiseks vajab. Järelikult ei saa abisaaja ettevõtja viidata hea halduse põhimõtte rikkumisele põhjusel, et komisjon ei küsinud uurimismenetlusega seoses spetsiaalselt tema käest selgitusi. Seevastu on komisjoni kohustuseks teha asjassepuutuvatele isikutele võimalikuks esitada oma selgitused ametliku uurimismenetluse käigus. Ehkki see kohustus ei eelda, et komisjon peab tõsiste kahtluste korral asjaomase finantsmeetme ühisturuga kokkusobivuse suhtes esitama nimetatud menetluse algatamise teatises lõpliku analüüsi kõnealuse abi kohta, on siiski vajalik, et komisjon määratleks piisavalt oma uurimise raamistiku, et mitte muuta sisutühjaks asjassepuutuvate isikute õigust esitada oma selgitusi.

   (vt punktid 80-83, 85)