Rahaturufondid

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määrusega sätestatakse Euroopa Liidus (EL) kehtivad õigusnormid, millega muudetakse rahaturufondid* vastupidavamaks ja turuvapustuste suhtes vähem haavatavaks. Selleks tagatakse rahaturufondide valitsejatele ühtsed usaldatavusnõuete, valitsemis- ja läbipaistvusnormid.

PÕHIPUNKTID

Kõnealust õigusakti kohaldatakse kõikide ELis valitsetavate ja/või turustatavate rahaturufondide suhtes. Rahaturufonde on kolme liiki:

• muutuva puhasväärtusega rahaturufond, mis on olulisel määral sõltuv turu kõikumisest;
• valitsemissektori võlakohustustesse investeerimiseks mõeldud püsiva puhasväärtusega rahaturufond, mis püüab säilitada iga aktsia jaoks fikseeritud hinda;
• vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufond – uus rahaturufondi kategooria, mis võib pakkuda püsihinda rangetel tingimustel ja kõrgemate likviidsusnõuete juures.

Õigusakti kohaselt peab rahaturufondidel olema piisavalt likviidseid varasid, et tulla toime ootamatu investeeringute väljavõtmisega.

• Vähevolatiilse puhasväärtusega rahaturufondidel ja püsiva puhaskasuväärtusega rahaturufondidel peab olema vähemalt 10 % fondi varadest päevase tähtajaga (st mil emitent peab need tagasi maksma) ja 30 % nädalase tähtajaga.
• Muutuva puhasväärtusega rahaturufondidel peab vähemalt 7,5 % fondi varadest olema päevase tähtajaga ja 15 % nädalase tähtajaga.

Õigusaktiga kehtestatakse portfelli hajutamise ja varade hindamise nõuded. Rahaturufond ei tohi investeerida rohkem kui:

• 5 % oma varast ühe ja sama isiku emiteeritud rahaturuinstrumentidesse;
• 10 % oma varast ühte ja samasse krediidiasutusse paigutatud hoiustesse;
• 17,5 % teistesse rahaturufondidesse, et vältida ringinvesteeringuid.

Määrusega sätestatakse:

• 15 % piirang pöördrepolepingutele* sama vastaspoolega;
• konkreetsed piirangud tagatud võlakirjadele.

See takistab rahaturufondidel finantsabi saamist teistelt asutustelt, eelkõige pankadelt.

Samuti nõutakse selles, et rahaturufondi valitsejad

• kohaldaksid usaldusväärseid kvaliteedihindamise menetlusi võimalike investeeringute osas;
• oleksid teadlikud oma investorite tegevusest;
• annaksid asjaomastele asutustele asjakohast järelevalvealast teavet.

Euroopa Komisjon peab õigusakti läbi vaatama 21. juuliks 2022.

Rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid

• Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/708 sätestatakse tehnilised standardid seoses vormiga, mida rahaturufondi valitsejad peavad kasutama pädevale asutusele määruse (EL) 2017/1131 artikli 37 kohase aruande esitamiseks.
• Delegeeritud määrusega (EL) 2018/990 muudetakse ja täiendatakse määrust (EL) 2017/1131 seoses lihtsate, läbipaistvate ja standardsete väärtpaberistamiste ning varaga tagatud kommertsväärtpaberitega, pöördrepolepingute raames saadud varade puhul kohaldatavate nõuetega ja krediidikvaliteedi hindamise metoodikaga.
• Delegeeritud määrusega (EL) 2021/1383 muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2018/990 seoses nõuetega varadele, mida rahaturufondid saavad pöördrepolepingute raames.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 21. juulist 2018, välja arvatud mõned eeskirjad, mida kohaldatakse alates 20. juulist 2017 (artikli 11 lõige 4, artikli 15 lõige 7, artikkel 22 ja artikli 37 lõige 4). Seda kohaldatakse täielikult fondidele, mis peavad muutma oma eeskirju alates 21. jaanuarist 2019 (artikkel 44).

TAUST

• Rahaturufonde kasutatakse peamiselt pangahoiuste alternatiivina, kuhu paigutada ülemäärane raha lühiajaliseks investeeringuks. Fondid võimaldavad investoritel hajutada oma finantshoiuseid, võimaldades need lühiajalise etteteatamisega tagasi võtta. ELis valitsevad rahaturufondid ligikaudu ühe triljoni euro väärtuses varasid, mida kasutatakse reaalmajanduse rahastamiseks.
• Ent turuvapustused, nagu võis näha 2007.–2008. aasta finantskriisi ajal ja nüüd ka 2020. aasta märtsis, võivad viia fondipaanikani. Kui suured investorite rühmad hakkavad oma raha välja võtma, lähevad sellega tõenäoliselt kaasa teised üle kogu ELi, kahjustades finantssüsteemi.
• ELi õigusaktid järgivad G20 tööstusriikide rühma ja finantsstabiilsuse nõukogu samalaadseid samme, et tugevdada varipangandussüsteemi järelevalvet ja reguleerimist.
• Lisateave
  • Määruse (EL) 2017/1131 seadusandlik ajalugu (Euroopa Komisjon)
  • Infograafik – Rahaturufondid ELis (Euroopa Liidu Nõukogu)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) nr 2017/1131 rahaturufondide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 8–45)

Määruse (EL) 2017/1131 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 17. aprilli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/708, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses vormiga, mida rahaturufondi valitsejad peavad kasutama pädevale asutusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1131 artikli 37 kohase aruande esitamiseks (ELT L 119, 15.5.2018, lk 5–28)

Viimati muudetud: 16.11.2021