Euroopa keskkonnamajanduslik arvepidamine

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Käesoleva määruse eesmärk on lihtsustada keskkonnamajandusliku arvepidamise võrdlemist ELi liikmesriikide lõikes, nõudes keskkonnaga seotud andmeid, mis oleksid arusaadavad ja kättesaadavad.

PÕHIPUNKTID

• Määrusega (EL) nr 691/2011 kehtestati Euroopa Liidus (EL) ühine õigusraamistik ühtlustatud keskkonnamajanduslikuks arvepidamiseks Euroopas.
• See sisaldas mooduleid õhuheitmete arvepidamise, keskkonnamaksude ning materjalivoogude arvepidamise (tooraine, mineraalainete, biomassi jms panus majandusse) riikliku statistika kohta.
• 2014. aasta muutmismäärus (määrus (EL) nr 538/2014) arendab edasi algset 2011. aasta määrust Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta, tuues sisse kolm lisamoodulit:
  • keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine (keskkonnakaitseks eraldatavad majandusressursid);
  • keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamine (riigi tootmistegevus, mille tulemuseks on keskkonnakaubad ja -teenused);
  • energia arvepidamine (aruanded füüsikalise energiavoo kohta majandusharude sees, majandusse suubuva füüsikalise energiavoo kohta (nt elektrienergia, mida väljendatakse teradžaulides) ja muudesse majandussüsteemidesse või keskkonda suunatava väljundi kohta).
• Need kolm uut moodulit aitavad otseselt edendada ELi loodussäästliku majanduskasvu ja ressursitõhususe poliitilisi prioriteete. Täpsemalt saab tänu neile olulist teavet järgmiste näitajate kohta:
  • turutoodang ja töökohad keskkonnakaupade ja -teenuste valdkonnas;
  • liikmesriikide keskkonnakaitsekulutused;
  • energia kasutamise üksikasjalik kokkuvõte standardiseeritud kategooriate lõikes.
• Määruses märgitakse, et ELi liikmesriikidele ei lisandu uute moodulite rakendamisel uute andmete kogumise kohustust.
• Uued moodulid on täielikult kooskõlas läbivaadatud Euroopa strateegiaga keskkonnaalase arvepidamise kohta (ESEA 2008), milles analüüsiti keskkonnaalase arvepidamise poliitika vajadusi ja statistilisi võimalusi ning soovitati arendamist vajavaid valdkondi, ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemiga (SEEA).

Delegeeritud õigusaktid

• Selleks, et võtta arvesse tehnika ja teaduse arengut ning käsitleda energiaga seotud arvepidamist, volitatakse Euroopa Komisjoni käesoleva määrusega võtma vastu õigusaktid (delegeeritud õigusaktid) kolme liiki energiatoodete kohta. Nendeks on
  • looduslikud sisendid (füüsilised vood keskkonnast majandusse, nt taastumatu ja taastuv energia);
  • tooted (toodetavad kaubad ja teenused);
  • jääkained (keskkonda suunatavate tahkes, vedelas või gaasilises olekus materjalide ja energia vood).
• Enne selliste õigusaktide vastuvõtmist peab komisjon pidama nõu teistega.
• Tõhusa arvepidamise tagamiseks keskkonnakaupade ja -teenuste valdkonnas peab komisjon kasutama muid õigusakte (rakendusakte), millega kehtestatakse suunav kokkuvõte
  • keskkonnakaupadest ja -teenustest;
  • majandustegevusest mitmes keskkonnakategoorias.
• Keskkonnaalase arvepidamise abil on võimalik näha nii positiivseid kui ka negatiivseid keskkonna ja majanduse vahelisi seoseid. Need on statistika ja analüüsi integreeritud raamistikuks, millest saab lähtuda Euroopa ressursitõhususe, säästva arengu ja loodussäästliku majanduskasvu poliitikas.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 11. augustist 2011.

TAUST

Vt ka:

• Keskkonnaalane arvepidamine – keskkonna ja majanduse vaheliste seoste väljaselgitamine (Eurostati veebileht)
• Keskkonnamajanduslik arvepidamine (ÜRO veebileht)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määrus (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (ELT L 192, 22.7.2011, lk 1–16)

Määruse (EÜ) nr 691/2011 järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 07.11.2016