Koostöö tugevdamine Šveitsi, Norra ja Islandiga: Lugano konventsioon

 

KOKKUVÕTE:

tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ja neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon

nõukogu otsus 2009/430/EÜ – tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ja neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni sõlmimine

MIS ON KONVENTSIOONI JA OTSUSE EESMÄRK?

Konventsiooni eesmärk on jõuda kohtuotsuste samal tasemel ringluseni ELi riikide ning Šveitsi, Norra ja Islandi vahel. Nn uue Lugano konventsiooniga asendatakse 1988. aasta Lugano konventsioon.

Otsusega kinnitatakse konventsiooni sõlmimist Euroopa Ühenduse (praeguse ELi) nimel. Samuti sätestatakse selles (otsuse lisas) ratifitseerimiskirja hoiule andmise ajal esitatavad deklaratsioonid.

PÕHIPUNKTID

Taotlemine

Konventsiooni kohaldatakse kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.

See ei hõlma järgmist:

• maksu-, tolli- ja haldusasjad;
• füüsiliste isikute õiguslik seisund ja õigusvõime;
• abielusuhtest tulenevad varalised õigused;
• testamendid ja pärimisasjad;
• pankrot või kokkulepe võlausaldajatega;
• sotsiaalkindlustus või vahekohus.

Kohtuotsuste ringluse kõrge taseme saavutamine

Euroopa Ühenduse ning Islandi, Norra, Šveitsi ja Taani allkirjastatud konventsioon pidi jõustuma pärast seda, kui allakirjutanud on selle ratifitseerinud. Taani oli käesoleva konventsiooni eraldi osaline, kuna ta oli loobunud toonasest Brüsseli I määrusest (nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001), mis hiljem asendati määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.

Konventsiooniosalised annavad oma ratifitseerimiskirjad hoiule Šveitsi Liidunõukogule, kes on konventsiooni hoiulevõtja. Konventsioon avatakse pärast jõustumist järgmistele riikidele:

• Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni tulevased liikmed;
• ELi riigid, kes esindavad teatavaid Euroopast väljaspool asuvaid alasid, mis on nende territooriumi osad (näiteks Prantsusmaa ülemereterritooriumid, nagu Nouméa) või mille välissuhete eest nad vastutavad;
• mistahes muu riik, kõigi lepinguosaliste ühehäälsel nõusolekul.

Lähtutakse ELi riikide vahel kehtivatest eeskirjadest

Konventsioon järgib ELis kehtivaid kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise eeskirju ELi riikide vahelistes tsiviil- ja kaubandusasjades. See tähendab, et eeskirjad on sarnased nii ELis kui ka Šveitsis, Norras ja Islandil. Konventsioon hõlbustab ka nende riikide kohtute otsuste vastastikust tunnustamist ja täitmist.

Konventsiooni kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on mõnes konventsiooniga seotud riigis, hoolimata nende kodakondsusest kõnealuse riigi kohtusse. Siiski sätestatakse selles ka erieeskirjad kohtualluvuse kohta teatavates küsimustes, nagu:

• lepingud: pädevad on selle riigi kohtud, kus kohustus on jõustatud;
• ülalpidamiskohustus: pädevad on selle paiga kohtud, kus on ülalpeetava (isik, kellel on õigus saada kohtuotsusega määratud väljamakseid) alaline või peamine elukoht;
• kahju õigusvastane tekitamine (õigusvastane tegu või õiguserikkumine, mille tagajärjel tekib kahju; õigusvastane tegu, mille korral kannatanul on õigus rakendada tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid; hooletus või tegevusetus, mis põhjustab teisele isikule või tema varale kahju, millega kaasneb tsiviilõiguslikes jurisdiktsioonides isikule tsiviilõiguslik vastutus): pädevad on selle paiga kohtud, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda.

Konventsiooniga nähakse ette ka eripädevus järgmistes küsimustes:

• kindlustus;
• tarbijalepingud ja
• individuaalsed töölepingud.

Rendi- (maa või kinnisvara valdamine üürnikuna) ja kinnisvaraõiguse küsimustes on pädevad üksnes selle riigi kohtud, kus kinnisvara asub.

Konventsioonile on lisatud mitu protokolli, muu hulgas selleks, et tagada konventsiooni võimalikult ühtne tõlgendamine.

MIS AJAST OTSUST JA KONVENTSIOONI KOHALDATAKSE?

Otsust kohaldatakse alates 27. novembrist 2009. Konventsioon jõustus ELi ja Norra vahel 1. jaanuaril 2010, ELi ja Šveitsi vahel 1. jaanuaril 2011 ning ELi ja Islandi vahel 1. mail 2011 vastavalt konventsiooni artikli 69 lõikele 5.

TAUST

Konventsiooni allkirjastamine tähistas olulist institutsioonilist arengut. Oma arvamuses 1/03 kinnitas Euroopa Kohus, et Euroopa Ühendus oli ainupädev sõlmima uut Lugano konventsiooni. 30. oktoobril 2007 allkirjastatud konventsioon on ELi õiguse oluline osa ja selle kehtivusaeg on määramata.

PÕHIDOKUMENDID

Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon (ELT L 147, 10.6.2009, lk 5–43)

Lepingu hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Nõukogu 27. novembri 2008. aasta otsus 2009/430/EÜ tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ja neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni sõlmimise kohta (ELT L 147, 10.6.2009, lk 1–4)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon, alla kirjutatud 30. oktoobril 2007 Luganos,seletuskiri, prof. Fausto Pocar (Milano ülikooli rahvusvahelise õiguse õppetooli hoidja) (ELT C 319, 23.12.2009, lk 1–56)

Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni parandusprotokoll (ELT L 18, 21.1.2014, lk 70–71)

30. oktoobril 2007. aastal Luganos alla kirjutatud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni parandusprotokoll (ELT L 147, 10.6.2009, lk 44)

Viimati muudetud: 31.07.2018