Terrorismivastane strateegia

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 83

ELi terrorismivastane strateegia

MIS ON ELI TERRORISMIVASTASE STRATEEGIA EESMÄRK?

• 2005. aastal võttis nõukogu vastu Euroopa Liidu terrorismivastase strateegia, et võidelda terrorismiga maailmas ja muuta Euroopa turvalisemaks.
• Kuna jätkuvad inimeste surmaga lõppevad terrorirünnakud nii Euroopas kui ka mujal, on terrorismivastane võitlus ELi, ELi riikide ja ELi partnerite tähtsaim prioriteet.

ELi toimimise lepingu artikkel 83 annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule pädevuse võtta vastu miinimumeeskirjad eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuritegude (nt terrorismi) määratlemiseks.

PÕHIPUNKTID

Eesmärgid

Et terrorismiga tõhusalt võidelda, keskendub strateegia neljale prioriteedile (sambale):

• ennetamine,
• kaitse,
• jälitamine ja
• reageerimine.

Kõigi nende sammaste puhul tähtsustatakse strateegias koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Ennetamine

Radikaliseerumise ja terroristide värbamise põhjustega tegelemine on ELi jaoks tähtis prioriteet. „Ennetamise“ eesmärk on võidelda radikaliseerumise ja terroristide värbamisega, määrates kindlaks terroristide kasutatavad meetodid, propaganda ja vahendid. EL aitab koordineerida riiklikke meetmeid, määrata kindlaks head tavad ja jagada teavet.

2014. aastal strateegiat muudeti. Radikaliseerumise ja terroristide värbamise vastase muudetud Euroopa Liidu strateegia eesmärk on võidelda radikaliseerumise ja terroristide värbamisega, pidades silmas uusi suundumusi, nagu üksi tegutsevad terroristid, välisvõitlejad ja sotsiaalmeedia kasutamine terroristide poolt. Seda on uuesti muudetud mitmete nõukogu järeldustega ELi pinnal toimuvatele terrorirünnakutele reageerimise kohta.

• Vägivaldse radikaliseerumise vastu võitlemise valdkonnas tehtavaks tööks on näiteks:
  • radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik,
  • kõrgetasemelise radikaliseerumise vastu võitlemise eksperdirühma järelmeetmed.
• Näiteks käimasoleva töö kohta radikaliseerumise vastu võitlemisel internetis on
  • ELi internetifoorumi tehtud edusammud, mida toetab soovitus ebaseadusliku veebisisuga võitlemiseks, keskendudes eriti terroristlikule sisule.

Kaitse

Kodanike ja taristu kaitsmine ning rünnakukaitsetuse vähendamine on teine ELi terrorismivastase strateegia prioriteet. See hõlmab:

• välispiiride kindlustamist,
• transpordi turvalisuse parandamist,
• strateegiliste sihtmärkide kaitset ja
• elutähtsate taristute turvariskide vähendamist.

Näideteks käimasoleva töö kohta on:

• avaliku ruumi kaitse toetamise tegevuskava, et suurendada toetust ELi riikide jõupingutustele avaliku ruumi kaitsmisel ja turvariskide vähendamisel;
• nn KBRT-julgeoleku tegevuskava valmisoleku parandamiseks keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumajulgeolekuriskide (KBRT) korral;
• ettepanek: määrus lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta.

Jälitamine

Kolmanda samba eesmärk on jälitada terroriste piiriüleselt, austades samal ajal inimõigusi ja järgides rahvusvahelist õigust. Nende eesmärkide saavutamiseks on EL koondanud tähelepanu järgmisele:

• politsei- ja õigusasutuste vahelise koostöö ja teabevahetuse parandamine;
• terroristide ilmajätmine nende toetus- ja suhtlemisvahenditest ning
• terrorismi rahastamise tõkestamine.

Näiteks käimasoleva töö kohta on 2016. aasta tegevuskava rakendamine, et tugevdada terrorismi rahastamise vastu võitlemist.

Reageerimine

ELi terrorismivastase strateegia neljas eesmärk on olla valmis terrorirünnakuga toimetulemiseks, seda ohjelda ja minimeerida selle tagajärgi. Selleks suurendatakse võimekust, et tegeleda:

• rünnaku tagajärgedega,
• kooskõlastatud reageerimisega ja
• ohvriabi andmisega.

Selle valdkonna prioriteedid on:

• ELi kriiside koordineerimise korra täiustamine,
• riskihindamisvahendite arendamine,
• terrorismiohvrite abistamise heade tavade jagamine.

Näiteks käimasoleva töö kohta on ELi terrorismiohvrite keskuse loomine (Euroopa Parlamendi katseprojekt).

Koostöö rahvusvaheliste partneritega

ELi julgeolek on tihedalt seotud muude, eriti liidu naabruses olevate riikide olukorraga.

2014. aasta juunis nõudis Euroopa Ülemkogu tulemuslikku terrorismivastast poliitikat, mis sisaldaks nii sise- kui ka välisaspekte. 9. veebruaril 2015. aastal pärast Charlie Hebdo rünnakuid rõhutasid ELi juhid, et EL peab julgeoleku ja terrorismivastase võitluse vallas tegema rohkem koostööd kolmandate riikidega.

Oma 19. juuni 2017. aasta järeldustes ELi terrorismivastase välistegevuse kohta rõhutas nõukogu vajadust:

• sise- ja välismeetmete suurema sidususe järele julgeolekuvaldkonnas ning
• tugevdada kolmandate riikide puhul justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste rolli.

Nõukogu märkis ka, et ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidel ja operatsioonidel peab olema suurem roll terrorismi vastu võitlemisel.

Terrorismivastane võitlus on põimitud ELi ja kolmandate riikide vahelistesse suhetesse mitmel viisil, sealhulgas:

• kõrgetasemelised poliitilised dialoogid;
• koostöö klauslite ja -lepingute vastuvõtmine ning konkreetsed abiprojektid;
• suutlikkuse suurendamise projektid strateegiliste riikidega.

EL teeb terrorismivastase võitluse alal koostööd riikidega:

• Lääne-Balkanil;
• Aafrikas (Sahel, Põhja-Aafrika, Aafrika Sarv);
• Lähis-Idas;
• Põhja-Ameerikas;
• Aasias.

Koostöö USAga on üks ELi strateegia põhikomponente. Viimastel aastatel on saavutatud koostöökokkulepped sellistes valdkondades nagu terrorismi rahastamine, transport ja piirid, vastastikune õigusabi ja väljaandmine. USA ametivõimud teevad üha tihedamat koostööd Europoli ja Eurojustiga.

EL teeb ka tihedat koostööd teiste rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega ning foorumitega rahvusvahelise konsensuse saavutamiseks ja terrorismivastase võitluse rahvusvaheliste standardite edendamiseks.

TAUST

• ELi terrorismivastane strateegia (nõukogu veebisait)
• kriisid ja terrorism (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – kolmas osa – liidu sisepoliitika ja -meetmed – V jaotis – vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – 4. peatükk – õigusalane koostöö kriminaalasjades – artikkel 83 (endine ELi lepingu artikkel 31) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 80–81)

Euroopa Liidu Nõukogu, 30. november 2005: Euroopa Liidu terrorismivastane strateegia

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tegevuskava valmisoleku parandamiseks keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumajulgeolekuriskide korral“ (COM(2017) 610 final, 18.10.2017)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Avaliku ruumi kaitse toetamise tegevuskava“ (COM(2017) 612 final, 18.10.2017)

Nõukogu järeldused ELi terrorismivastase välistegevuse kohta (19. juuni 2017)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (ELT L 137, 24.5.2017, lk 22–39)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53–114)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava kohta (COM(2016) 50 final, 2.2.2016)

Nõukogu 17. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/457, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi „Turvalisus ja vabaduste kaitse“ raames eriprogramm „Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine“ (ELT L 76, 20.3.2015, lk 1–2)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa julgeoleku tegevuskava“ (COM(2015) 185 final, 28.4.2015)

Radikaliseerumise ja terroristide värbamise vastane muudetud ELi strateegia (19. mai 2014)

Nõukogu 13. juuli 2010. aasta otsus 2010/412/EL Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise lepingu (mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja edastamist Euroopa Liidust Ameerika Ühendriikidesse terroristide rahastamise jälgimise programmi raames) sõlmimise kohta (ELT L 195, 27.7.2010, lk 3–4)

Otsuse 2010/412/EL järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline leping, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete töötlemist ja edastamist Euroopa Liidust Ameerika Ühendriikidesse terroristide rahastamise jälgimise programmi raames (ELT L 195, 27.7.2010, lk 5–14)

Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 70–75)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 23.07.2018