Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument (2007–2013)

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument (ENPI) on Euroopa naabruspoliitika (ENP) finantsinstrument. See hõlmab ENP partnerriike ja Venemaad ning pakub juhtimise ja arengu tõhustamise protsessi kaasrahastamist. Samuti toetab ENPI piiriülest ja piirkondadevahelist koostööd ning toetust saavate riikide järkjärgulist majanduslikku integreerimist Euroopa Liitu (EL). Käesolev määrus kehtestab peamised põhimõtted, mis juhivad ENPId, selle reguleerimisala ja abi kavandamist.

AKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1638/2006, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta.

KOKKUVÕTE

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument (ENPI) toetab Euroopa naabruspoliitika (ENP (EN) (FR)) eesmärkide saavutamist heaolu ning ENP partnerriikide ja Venemaa vaheliste heanaaberlike suhete piirkonna loomiseks. ENPI on täiendav abi, millega kaasrahastatakse partnerriikide tegevusi komisjoniga sõlmitud partnerluslepingute alusel.

ENPI reguleerimisala

ENPI toetab eeskätt järgmisi valdkondi:

• poliitilised reformid: institutsiooniline ja haldussuutlikkus, hea valitsemistava, õigusriik, inimõiguste austamine, kodanikuühiskonna osalus, kultuuridevaheline dialoog, samuti pettuse-, korruptsiooni-, organiseeritud kuritegevuse ja terrorismivastane võitlus;
• majandusreformid: majanduse areng, turumajandus, regulatiivse ELiga ühtlustamise intensiivistamine ühist huvi pakkuvates valdkondades, eesmärgiks järkjärguline majanduslik integratsioon siseturule;
• sotsiaalsed reformid: integratsioon, tööhõive, mittediskrimineerimine, vaesuse vähendamine;
• valdkondlik koostöö eelkõige ühist huvi pakkuvates valdkondades: keskkond, säästlik areng, energia, transport, telekommunikatsioon, tervishoid, toiduohutus, haridus ja koolitus, teadustegevus ja innovatsioon;
• piirkondlik ja kohalik areng, samuti piirkondlik (Euroopa-Vahemere ja Ida-Euroopa piirkonnad) ja allpiirkondlik integratsioon;
• osalemine ühenduse programmides ja asutustes.

Lisaks võib ENPI toetada valimiste jälgimise missioone ja suurõnnetusteks valmisoleku tagamist ning aidata kriisijärgses olukorras.

Haldamine ja elluviimine

Praktilisel tasandil elluviidavad programmid vastavad täpsele planeerimisele. Prioriteedid ja soovituslikud summad on algselt näidatud mitmeaastastes üht ja mitut riiki hõlmavates ning piiriülestes strateegiadokumentides (kogu perioodiks) ning mitmeaastastes (üldjuhul kolmeaastastes) näidisprogrammides. Sel alusel võetakse vastu iga-aastased, enamasti aastased ühised tegevusprogrammid piiriülese koostöö kohta, milles on näidatud üksikasjad, kord, summad ja ajakava. Viimased on aluseks järgmistele praktiliselt tasandil elluviidavatele programmidele:

• üht või mitut riiki hõlmavad programmid, mis käsitlevad iga partnerriiki ning piirkondlikku ja piirkonnasisest koostööd. Nende olemuse määravad riigi või piirkonna olud, partnerluse ambitsioonikus ja saavutatud edu;
• piiriülese koostöö programmid koostööks ühiste maismaa- või merepiiridega partnerite ja liikmesriikide vahel. Partnerriigid pakuvad ühistes rakenduskavades piiriülese koostöö alaseid tegevusi ning seejärel võtab komisjon need vastu ja neid hakkab juhtima põhimõtteliselt ühes liikmesriigis loodud ühine juhtorgan.

Mitut riiki hõlmavad programmid aga võivad ette näha ka liikmesriikide ja partnerriikide piirkondadevahelist koostööd ühishuvide küsimustes ilma geograafiliste piiranguteta. Lisaks võivad kolmandad riigid ja territooriumid, kes saavad toetust teisest välisabivahendist, osaleda ülemaailmsetes, piirkondlikes või piiriülestes programmides.

Perioodil 2007–2013 ulatub ENPI eelarve 11 181 miljoni euroni, millest 95 % eraldatakse üht või mitut riiki hõlmavatele programmidele ja 5 % piiriülese koostöö programmidele.

ENPIst toetust saavad meetmed käsitlevad peamiselt programmide ja projektide teostamist, tehnilist abi ja halduskoostööd, näiteks ekspertide lähetamist. Need meetmed võivad olla määruse rakendamise tugimeetmed.

ENPI võib hõlmata ka investeeringuid ja väga väikeseid projekte. See võib toetada läbipaistvalt, usaldusväärselt ja efektiivselt hallatud eelarveid ning valdkondlikku ja makromajanduspoliitikat. See võib toetada partnerriikide panustamist rahvusvaheliste finantseerimisasutuste või piirkondlike arengupankade kapitali. Maksumeetmed jäävad määruse reguleerimisalast välja.

See võib ka rahastada ühenduse, liikmesriikide ja finantsvahendajate, näiteks Euroopa Investeerimispanga (EIP (EN) (FR)), rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ning teiste rahastajate käsutusse antud fonde.

Meetmeid võivad kaasrahastada EL ja teised rahastajad, kuna neid võib rahastada EL ja rakendada mingi rahvusvaheline organisatsioon.

Nõukogu aga võib abi peatada, kui ei austata ELi ning tema partnerlussuhete põhiväärtusi.

Abikõlblikud on partnerriikide ja -piirkondade institutsioonid ja detsentraliseeritud organid, ühisorganid, rahvusvahelised ja piirkondlikud organisatsioonid, rahvusvahelised finantseerimisasutused, teatud määral Euroopa institutsioonid ja asutused, samuti mitteriiklikud osapooled.

Samuti on kindlaks määratud eeskirjad osalemiseks riigihangetes või toetuslepingutes, mis on vaba füüsilistele ja juriidilistele isikutele mingis partnerriigis või liikmesriigis, samuti Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA) toetust saavas riigis, kellel on traditsioonilised sidemed partnerriikidega või vastastikune juurdepääs välisabile. Neis võivad osaleda ka rahvusvahelised organisatsioonid.

ENPI rakendamine peab tagama abi tõhususe, sidususe ja ühtesobivuse poliitikate ja ELi välisabiga, seatud eesmärkide ja rahvusvaheliste kohustustega. Samuti peab see kaitsma ühenduse finantshuve, mida kontrollivad komisjon ja kontrollikoda.

Haldamise tagab üldjuhul komisjon, keda abistab komitee, kuid see võib olla ka detsentraliseeritud. Komisjon hindab korrapäraselt selle rakendamist. Eelkõige peab ta enne 31. detsembrit 2010 esitama aruande määruse esimese kolme rakendusaasta kohta ja tegema vajalikud muudatusettepanekud.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

ENPI rakendamine

Komisjoni määrus (EÜ) nr 951/2007, 9. august 2007, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta) raames rahastatavate piiriüleste koostööprogrammide rakenduseeskirjad (ELT L 210, 10.8.2007).

Riiklikud, piirkondlikud ja piiriülesed (EN) (FR) programmidokumendid.

Euroopa naabruspoliitika

Komisjoni 4. detsembri 2006. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa naabruspoliitika tugevdamise kohta (KOM(2006) 726 lõplik - ei avaldata Euroopa Liidu Teatajas). Selles teatises komisjon mitte ainult ei anna hinnangut ENP kohta, vaid ka pakub välja selle tugevdamise viise. Selles osas on ENP-l potentsiaali, mis väärib edaspidist kasutamist. Rahastamise aspektist peaks abi tõhususe eesmärki aitama saavutada nn valitsemisvahendi loomine, millega edendatakse tegevusplaanidel põhinevat reformiprotsessi, ja Naaberriikide Investeerimisfondi loomine, millega toetatakse rahvusvaheliste finantseerimisasutuste laenude andmist partnerriikides.

Komisjoni 4. detsembri 2006. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, milles käsitletakse üldist lähenemisviisi Euroopa naabruspoliitika partnerriikide ühenduse ametite tegevuses ja ühenduse programmides osalemise võimaldamisele (KOM(2006) 724 lõplik. Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

Viimati muudetud: 08.10.2007