Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

ELi suunised inimõigusi käsitleva dialoogi kohta kolmandate riikidega

ELi suunised inimõigusi käsitleva dialoogi kohta kolmandate riikidega

KOKKUVÕTE:

Inimõigusi käsitlev dialoog kolmandate riikidega – suunised

KOKKUVÕTE

MIS ON SUUNISTE EESMÄRK?

Suunistes nähakse ette ELi lähenemisviis inimõigusi käsitleva dialoogi algatamiseks ja pidamiseks kolmandate riikidega. Sellise dialoogi eesmärk on inimõigustega seotud küsimuste arvessevõtmine kõigis ELi välispoliitika valdkondades.

PÕHIPUNKTID

  • EL peab inimõigusi käsitlevat dialoogi rohkem kui 40 kolmanda riigiga. Mõned dialoogid on üldist laadi ning põhinevad lepingutel, kokkulepetel ja konventsioonidel, samal ajal kui teised keskenduvad struktureeritult eranditult inimõigustele. Samuti peetakse ad hoc dialooge, mille raames käsitletakse ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud teemasid, ning laialdaselt ühtivatel vaadetel põhinevaid dialooge erisuhete kontekstis.
  • Selliste dialoogide eesmärgid määratletakse igal üksikul juhul eraldi. Eesmärkideks võib olla inimõigustega seotud küsimuste arutamine ja koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, või inimõigustega seotud küsimuste kohta teabe kogumine ja mure väljendamine.
  • Inimõigustealastes dialoogides käsitletavad prioriteetsed küsimused on järgmised: inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste meetmete rakendamine; surmanuhtluse, piinamise ja muu julma kohtlemise ning kõigi diskrimineerimise vormide vastu võitlemine; laste õigused (eelkõige relvastatud konfliktide korral); naiste õigused; sõnavabadus; kodanikuühiskonna roll ja inimõiguslaste kaitse; rahvusvaheline õigusalane koostöö (eelkõige koostöö Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga); demokratiseerimise ja hea valitsemistava edendamine; konfliktide ennetamine ja õigusriik.
  • Kolmanda riigiga inimõigustele keskenduva dialoogi algatamise kohta teeb otsuse nõukogu ning seejuures on keskne roll ka inimõiguste töörühmal (COHOM). Otsus nõuab esmalt aruannetele tuginedes inimõiguste olukorra hindamist asjaomases riigis. Hindamisel võetakse arvesse mitut tegurit (nt asjaomase riigi valitsuse suhtumist inimõigustesse ja kodanikuühiskonda).
  • Dialoogi läbiviimise koht ja sagedus ning nõutav esindatuse tase määratakse kindlaks igal üksikul juhul eraldi. Üldjuhul peaks dialoog toimuma asjaomases riigis (või Brüsselis, kui peamine eesmärk on arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi või tugevdada koostööd) ning kestma vähemalt ühe päeva.
  • Dialoogi käigus võib EL esitada konkreetsete juhtumite puhul kolmandale riigile pöördumise, nõudes vastust ja kinnipeetud isikute vabastamist. Dialoogi lõpus võib EL sõltumatult või koos asjaomase kolmanda riigiga avaldada pressiteate.
  • Kõiki inimõigustealaseid dialooge kolmandate riikidega tuleb iga kahe aasta tagant hinnata, võttes arvesse, kui hästi on õnnestunud eesmärke saavutada. Samuti tuleb vaadelda dialoogi prioriteetsetes valdkondades tehtud edusamme ja ELi tegevuse panust nende saavutamisse. Olenevalt hindamisest, mille viib läbi ELi eesistujariik inimõiguste töörühma kaasabil, dialoogi kas jätkatakse või see lõpetatakse.

TAUST

ELi inimõigustealased dialoogid

ÕIGUSAKT

ELi suunised kolmandate riikidega peetavate inimõigustealaste dialoogide kohta – ajakohastamine

Viimati muudetud: 20.10.2015

Top