Euroopa Komisjoni kodukord

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Komisjon – kodukord

MIS ON KODUKORRA EESMÄRK?

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 249 on sätestatud, et Euroopa Komisjon võtab vastu oma kodukorra, et tagada iseenese ja oma talituste töö.

PÕHIPUNKTID

Kodukorras on sätteid komisjoni töö korralduse (I peatükk), talituste tegevuse ja nende koostööviiside (II peatükk) ning asendamise ja talitluspidevuse (III peatükk) kohta.

Komisjoni ülesehitus

• KollegiaalsusKomisjon on kollegiaalne organ. Ta tegutseb kollektiivselt. Komisjoni liikmetel on otsuste tegemisel võrdne sõnaõigus ja neil lasub kollektiivne vastutus kõigi komisjoni tehtud otsuste eest.
• Komisjoni presidentKomisjoni president määrab komisjonile poliitilised juhised. President esindab komisjoni, otsustab tema sisemise ülesehituse ja määrab komisjoni liikmete vastutusalad (portfellid). Komisjoni 5-aastase mandaadi jooksul võivad vastutusalad muutuda. Komisjoni peasekretär aitab presidendil täita komisjoni püstitatud eesmärke.
• President määrab kõik asepresidendid, välja arvatud liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, ja võib samuti luua volinikest töörühmad, millel on erivolitused.

Nelja liiki otsustamismenetlused

• Suuline menetlus: komisjon võtab otsuseid (enamasti suure poliitilise või majandusliku tähtsusega) vastu oma korralistel või erakorralistel koosolekutel.
• Kirjalik menetlus: otsused võetakse vastu, kui komisjoni liikmed ei ole ettenähtud tähtajaks reservatsioone esitanud ega nende käsutusse antud eelnõus muudatusi soovinud.
• Volitamise teel menetlus: komisjon volitab ühte või mitut volinikku võtma korraldus- või haldusmeetmeid komisjoni nimel.
• Delegeerimise teel menetlus: komisjon delegeerib peadirektoritele või talituste juhatajatele volituse võtta korraldus- või haldusmeetmeid komisjoni nimel.

Komisjoni talitused

• Komisjoni peadirektoraadid ja vastavad talitused valmistavad ette komisjoni ülesandeid ja täidavad neid. Nad rakendavad komisjoni poliitilisi prioriteete ja komisjoni presidendi poliitilisi juhiseid. Peadirektoraadid ja vastavad talitused jagatakse põhimõtteliselt direktoraatideks ning direktoraadid üksusteks.
• Komisjoni tegevuse tulemuslikkuse tagamiseks teevad peadirektoraadid ja vastavad talitused tihedat koostööd ning tegutsevad kooskõlastatult. Komisjoni algatuse ettevalmistamise eest vastutav talitus konsulteerib teiste talitustega, mille vastutusalasse kavandatud algatus kuulub.

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni töökord (EÜT L 308, 8.12.2000, lk 26–34)

Töökorra hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – III jaotis: Sätted institutsioonide kohta – Artikkel 17 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 25–26)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Institutsioonilised sätted – 1. peatükk – Institutsioonid – 4. jagu – Komisjon – Artikkel 248 (endise EÜ asutamislepingu artikli 217 lõige 2) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 157)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa: Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis: Institutsioonilised sätted – 1. peatükk: Institutsioonid – 4. jagu: Komisjon – Artikkel 249 (endise EÜ asutamislepingu artikli 218 lõige 2 ja artikkel 212) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 157)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa: Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis: Institutsioonilised sätted – 1. peatükk: Institutsioonid – 4. jagu – Komisjon – Artikkel 250 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 219) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 157)

Euroopa Ülemkogu 22. mai 2013. aasta otsus 2013/272/EL Euroopa Komisjoni liikmete arvu kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 98)

Nõukogu 29. veebruari 2016. aasta määrus (EL) 2016/300, millega määratakse kindlaks ELi kõrgete ametnike rahalised tasud (ELT L 58, 4.3.2016, lk 1–12)

Viimati muudetud: 03.06.2020