Üleandmismenetlus ELi liikmesriikide ning Islandi ja Norra vahel

 

KOKKUVÕTE:

ELi liikmesriikide ning Islandi ja Norra vahelist üleandmismenetlust käsitlev ELi ning Islandi ja Norra vaheline leping

otsus 2006/697/EÜ ELi liikmesriikide ning Islandi ja Norra vahelist üleandmismenetlust käsitleva ELi ning Islandi ja Norra vahelise lepingu allakirjutamise kohta

otsus 2014/835/EL Euroopa Liidu liikmesriikide ning Islandi ja Norra vahelist üleandmismenetlust käsitleva Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu sõlmimise kohta

MIS ON LEPINGU JA OTSUSTE EESMÄRK?

• Lepingu eesmärk on parandada kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd ELi liikmesriikide ning Islandi ja Norra vahel. Sellega kehtestatakse üleandmismenetlus* kahtlustatavate ja süüdimõistetud isikute üleandmise kiirendamiseks ning piisava kontrolli tagamiseks Euroopa vahistamismääruste täitmiseks.
• Lepinguosalised kohustuvad austama põhiõigusi, kaitsema isikuandmeid ja keelduma isiku üleandmisest mis tahes diskrimineerivatel põhjustel. Nad väljendavad ka vastastikust usaldust lepinguosaliste kohtusüsteemide suhtes ja nende võime suhtes tagada õiglane kohtumõistmine.
• Otsusega 2006/697/EÜ kiidetakse heaks lepingu allakirjutamine ELi poolt tingimusel, et nimetatud leping sõlmitakse.
• Otsusega 2014/835/EL kinnitatakse liikmesriikide ning Islandi ja Norra vahelist üleandmismenetlust käsitlev leping.

PÕHIPUNKTID

Vahistamismäärus

• Vahistamismääruse võib teha süütegude kohta, mida karistatakse vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille pikkus on vähemalt 12 kuud, või kui karistuse kohta on otsus tehtud, peab see olema vähemalt nelja kuu pikkune.
• Vahistamismäärus, mis sisaldab tagaotsitava isiku andmeid ning teavet selle teinud õigusasutuse, karistuse ja süüteo toimepaneku olude kohta, edastatakse kohe, kui tagaotsitav leitakse, ning see edastatakse Schengeni infosüsteemi (SIS) või, kui see ei ole võimalik, siis Interpolile.
• Kui isik nõustub üleandmisega, tuleb lõplik otsus vahistamismääruse täitmise kohta teha kümne päeva jooksul pärast nõusoleku andmist. Muudel juhtudel tuleks lõplik otsus vahistamismääruse täitmise kohta teha 60 päeva jooksul pärast tagaotsitava vahistamist. Mõnel juhul võib seda tähtaega veel 30 päeva võrra pikendada.

Kahepoolne karistatavus

Süütegude korral, mis on karistatavad vähemalt kolme aasta pikkuse vabadusekaotusliku karistusega, võivad pooled teha avalduse, mille kohaselt nad ei nõua kahepoolse karistatavuse* tingimuse kohaldamist seoses 32 kuriteo kategooriaga, kui nende eest on ette nähtud vähemalt kolmeaastane karistus.

Need kuriteod on:

• kuritegelikus ühenduses osalemine;
• terrorism;
• inimkaubandus;
• laste seksuaalne ekspluateerimine ja lapsporno,
• narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu,
• ebaseaduslik relvade, laskemoona ja lõhkeainetega kauplemine,
• korruptsioon,
• pettus, sealhulgas pettus, mis mõjutab ELi finantshuve,
• kuritegelikul teel saadud tulu rahapesu,
• rahavõltsimine, sealhulgas eurode võltsimine,
• arvutikuriteod,
• keskkonnakuriteod, sealhulgas ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortidega ebaseaduslik kauplemine,
• kaasaaitamine ebaseaduslikule sissesõidule ja riigisviibimisele,
• tahtlik tapmine, raske kehavigastuse tekitamine,
• ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega,
• inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine,
• rassism ja ksenofoobia,
• organiseeritud või relvastatud röövimine,
• kultuuriväärtuste, sealhulgas antiik- ja kunstiesemete salakaubavedu,
• kelmus,
• väljapressimine ja raha väljapressimine,
• toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine,
• haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine,
• maksevahendi võltsimine,
• ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega,
• tuumamaterjalide ja radioaktiivsete ainete salakaubavedu,
• varastatud sõidukitega kauplemine,
• vägistamine,
• süütamine,
• Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtualluvusse kuuluvad kuriteod,
• õhusõiduki või laeva kaaperdamine,
• sabotaaž.

Vahistamismääruse täitmata jätmise alused

Kohustuslikud keeldumispõhjused

Õigusasutused keelduvad vahistamismääruse täitmisest, kui

• kuriteo eest nähakse ette amnestia;
• isiku suhtes on juba sama kuriteo eest kohut mõistetud ja ta on oma karistuse ära kandnud või kannab seda;
• kõnealust isikut ei saa võtta kriminaalvastutusele tema vanuse tõttu.

Mittekohustuslikud keeldumispõhjused

Riigid võivad keelduda vahistamismääruse täitmisest, kui

• teod ei ole süüteod riigis, millel palutakse vahistamismäärus täita, see tähendab täidesaatvas riigis (välja arvatud maksud, tollimaksud, toll ja vahetus);
• kõnealune isik on täitvas riigis võetud sama süüteo eest vastutusele;
• selle isiku suhtes on täitvas riigis seoses samade süütegudega langetatud lõplik kohtuotsus, mis ei võimalda menetlust jätkata;
• täitva riigi õigusasutused on otsustanud isikut vastutusele mitte võtta või menetluse lõpetada;
• täitva riigi õiguse alusel ei või tagaotsitavale süüdistust esitada või teda karistada;
• kõnealune isik on täitva riigi kodanik või omab seal elukohta ning see riik kohustub karistust täitma;
• kuriteod pandi toime väljaspool vahistamismääruse väljastanud riiki või selle riigi õigusaktid ei võimalda esitada süüdistust nende kuritegude eest.

Põhiõigused

Lepingus on kirjas, et sellega austatakse põhiõigusi ning õiguse üldpõhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste konventsioonis või Euroopa Liidu lepingu artiklis 6.

Samuti märgitakse, et seda ei tohiks tõlgendada nii, et see keelaks isiku üleandmisest keeldumise:

• kui vahistamismäärus võidi välja anda soo, rassi, religiooni, etnilise päritolu, rahvuse, keele, poliitiliste arvamuste või seksuaalse sättumuse tõttu;
• kui see võib halvendada selle isiku olukorda mis tahes eeltoodud põhjustel.

Poliitilise kuriteo erand

Täidesaatev riik ei või keelduda vahistamismääruse täitmisest põhjusel, et ta peab kuritegu poliitiliseks. Pooled võivad siiski otsustada, et seda võimalust piiratakse süütegudega, mis on hõlmatud direktiiviga (EL) 2017/541 terrorismi vastu võitlemise kohta ning 1977. aasta terrorismi tõkestamise Euroopa konventsiooni artiklitega 1 ja 2.

Üleandmismenetlus

• Isiku vahistamisel tuleb teda teavitada vahistamismääruse sisust, võimalusest nõustuda üleandmisega vahistamismääruse teinud õigusasutusele ning tema õigusest õigusalasele nõustamisele ja tõlgi abile.
• Isik võib jääda vahi alla või teda võib ajutiselt vabastada, kui võetakse meetmed, et vältida isiku põgenemist.
• Isik kuulatakse üle vastavalt täitva riigi seadustele ning vastastikku kokkulepitud tingimustel.
• Isik võib üleandmisega vabatahtlikult nõustuda, kui ta on selle tagajärgedest täielikult teadlik.
• Isik antakse võimaluse korral üle kümne päeva jooksul alates vahistamismääruse täitmise otsusest või alates ametivõimude vahel kokku lepitud üleandmiskuupäevast.
• Vahistamismäärust täitev õigusasutus arestib ja annab üle vara, mida vajatakse asitõendina või mille tagaotsitav on süüteo tulemusel omandanud.
• Lepinguosalised lubavad üleantava tagaotsitava isiku viia läbi oma territooriumi, eeldusel et neile on esitatud täielik teave vahistamismääruse kohta.

Kulud

Kõik kulud kannab vahistamismääruse väljastanud riik, välja arvatud need kulud, mis tekivad vahistamismäärust täitva riigi territooriumil seoses vahistamismääruse täitmisega.

Vaidlused ja läbivaatamine

Vaidlused edastatakse lepinguosaliste valitsuste esindajate koosolekule ja lahendatakse kuue kuu jooksul.

Lepinguosalised jälgivad pidevalt Euroopa Ühenduste Kohtu kohtupraktikat ning samuti Islandi ja Norra pädevate kohtute kohtupraktikat ning vaatavad lepingu läbi hiljemalt viie aasta möödumisel selle jõustumisest.

JÕUSTUMISE KUUPÄEV

Leping jõustus 1. novembril 2019.

TAUST

Lisateave:

• Euroopa vahistamismäärus (Euroopa e-õiguskeskkond)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENDID

Otsus Euroopa Liidu liikmesriikide ning Islandi ja Norra vahelist üleandmismenetlust käsitleva Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu sõlmimise kohta (ELT L 292, 21.10.2006, lk 2–19)

Nõukogu 27. juuni 2006. aasta otsus 2006/697/EÜ Euroopa Liidu liikmesriikide ning Islandi ja Norra vahelist üleandmismenetlust käsitleva Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu allakirjutamise kohta (ELT L 292, 21.10.2006, lk 1)

Nõukogu 27. novembri 2014. aasta otsus 2014/835/EL Euroopa Liidu liikmesriikide ning Islandi ja Norra vahelist üleandmismenetlust käsitleva Euroopa Liidu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu sõlmimise kohta (ELT L 343, 28.11.2014, lk 1–2)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Teade Euroopa Liidu, Islandi ja Norra vahelise üleandmislepingu jõustumise kohta (ELT L 230, 6.9.2019, lk 1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6–21)

Viimati muudetud: 06.05.2021