Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Avamerel asuvate kasutamata nafta- ja gaasiplatvormide eemaldamine ja kõrvaldamine

Avamerel asuvate kasutamata nafta- ja gaasiplatvormide eemaldamine ja kõrvaldamine

 

KOKKUVÕTE:

teatis (KOM(98) 49 (lõplik)) – avamerel asuvate kasutamata nafta- ja gaasiplatvormide eemaldamine ja kõrvaldamine

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

Euroopa Komisjoni eesmärk on kaitsta keskkonda, vähendades avamerel asuvate kasutamata nafta- ja gaasiplatvormide põhjustatud reostust.

PÕHIPUNKTID

  • Seoses Brent Spari afääriga algas 1995. aastal uuesti arutelu avamerel asuvate kasutamata nafta- ja gaasiplatvormide kõrvaldamise küsimuses. Shell oli otsustanud Ühendkuningriigi valitsuse loal uputada oma naftaplatvormi Brent Spar Põhjamere ookeanisügavustesse.
  • See otsus sai üldsuse terava kriitika osaliseks seoses kahjuliku mõjuga merekeskkonnale. Ministrite deklaratsioonis, mis võeti vastu pärast samal ajal toimunud Põhjamere konverentsi, kus oli kohal enamik ministreid, välja arvatud Ühendkuningriigi ja Norra ministrid, kutsuti üles täielikult keelustama selliste rajatiste mahajätmist merele.
  • Pärast seda, kui tarbijad boikoteerisid mitmes ELi riigis Shelli tooteid, loobus firma lõpuks oma plaanist ning otsustas rajatise osadeks võtta ja kasutada konstruktsiooni detaile kai laiendamiseks Norras. See ühekordne lahendus ei ole aga andnud üldist vastust veel 600 sama tüüpi rajatise kohta Euroopas, millest enamik asub Briti ja Norra vetes.
  • Kasutamata rajatiste eemaldamist on uuritud Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni (OSPAR: laevadelt ja õhusõidukitelt tuleneva kaadamise põhjustatud merereostuse vältimise konventsioon, allkirjastatud Oslos 15. veebruaril 1972, millele järgnes Pariisis 9. septembril 1992 allkirjastatud Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon) raames, millega seotud otsus võeti vastu 1998. aastal.
  • 1996. aasta novembris tellis komisjon kõnealuste rajatiste eemaldamise ja kõrvaldamise tehniliste, keskkonnaalaste ja majanduslike aspektide uuringu, mille tulemusena jõuti järgmistele järeldustele.
  • Seoses suurte betoonrajatistega:
    • puudulikud teadmised nende kõrvaldamisega seotud tehniliste aspektide kohta;
    • keskkonna seisukohast puudub vajadus need täielikult kõrvaldada;
    • nende kõrvaldamise maksumust ei ole võimalik hinnata.
  • Seoses ülejäänud rajatistega, mis sisaldavad teraskonstruktsioone:
    • täielik kõrvaldamine on tehniliselt tehtav;
    • see on majanduslikult põhjendatud;
    • seda saab teha täiesti ohutult;
    • mürgiste või ohtlike ainete jääke on võimalik vähendada;
    • terase saab ringlusse võtta maismaal.
  • Eemaldamise ja kõrvaldamise kulud tasuvad rajatiste omanikud ehk nafta- ja gaasiettevõtted. Osa kulusid on maksuvabad. Selleks, et kõik platvormid ümbertöötlemiseks kaldale pukseerida, kuluks 25 aasta jooksul kokku hinnanguliselt kaks miljardit eurot ehk keskmiselt 80 miljonit eurot aastas. Sellise otsuse mõju nafta ja gaasi tootmise üldkuludele oleks kokkuvõttes tühine.
  • Avamere nafta- ja gaasirajatiste kohta on palju rahvusvahelisi tekste, sealhulgas

Selles valdkonnas ei ole siiski konkreetset ühist õigusraamistikku. Pealegi käsitlevad need konventsioonid ainult miinimumnõudeid. Riigid võivad ise kehtestada rangemaid tingimusi.

  • Selles valdkonnas ühtsete rahvusvaheliste õigusaktide vastuvõtmisel on järgmised eelised:
    • ELi riikide õigusaktide erinevustest tuleneva konkurentsiohu kõrvaldamine;
    • rajatistelt saasteainete merreheitmise piiramine;
    • merekeskkonna reostuse vähendamine;
    • meresõiduohutuse suurendamine.

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Avamerel asuvate kasutamata nafta- ja gaasiplatvormide eemaldamine ja kõrvaldamine (KOM(98) 49 (lõplik), 18.2.1998)

Viimati muudetud: 23.02.2017

Top