Määrusega (EÜ) nr 169/2009 kehtestatakse ELi konkurentsieeskirjade rakendamiskord raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis.
Koos määrusega (EL) nr 546/2014 sätestatakse määruses (EÜ) nr 718/1999 eeskirjad ELi laevastiku mahutavuse poliitika kohta.
Direktiivis 96/75/EÜ on esitatud sammud, et saavutada ELis vabalt kaubeldavad prahtimislepingud ja hinnad.
Määruse (EÜ) nr 1356/96 eesmärk on tagada, et siseveeteedel kaupu või reisijaid vedavad veoettevõtjad saaksid neid teenuseid ELi riikide vahel vabalt osutada.
Määruses (EMÜ) nr 3921/91 on sätestatud tingimused, mille alusel võivad ELi-välised ettevõtjad osutada ELis siseveetranspordi teenuseid.
Direktiivi 87/540/EMÜ eesmärk on kehtestada ühtsed tingimused veeteekaubaveo-ettevõtja tegevusalale juurdepääsuks, hõlbustades diplomite ja muude kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist.
Määrusega (EMÜ) nr 2919/85 nähakse ette tingimused juurdepääsuks Reini laevaliikluse muudetud konventsioonil põhinevale Reini navigatsiooni kuuluvate laevadega seotud korrale.
EMÜ nõukogu määruse nr 11 eesmärk on kaotada diskrimineerimine veohindade ja -tingimuste osas.

PÕHIPUNKTID

ELi siseveetranspordi õigusraamistik sisaldab õigusakte, mille ühine eesmärk on siseveetranspordi turu liberaliseerimine järgmiselt:

siseveetranspordi ettevõtjate vaba juurdepääsu tagamine kõigile Euroopa siseveeteedele;
diskrimineerivate ja ebaõiglaste turutavade kaotamine, eeskätt hindade ja tariifide osas ning
õiglaste konkurentsitingimuste loomine ühiste eeskirjade kaudu, sealhulgas juurdepääsu tagamine veeteekaubaveo-ettevõtja tegevusalale.

Määruse (EÜ) nr 169/2009 eesmärk on ühtlustada ELi konkurentsieeskirjad maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi valdkonnas, määratledes erandid kitsendavate kokkulepete, otsuste või kooskõlastatud tegevuse keelust, mille eesmärk on tehnikaalase arengu ja koostöö saavutamine järgmiste vahenditega:

standardite kehtestamine seadmetele;
töötajate, seadmete, sõidukite või püsiseadmete vahetamine ning ühine kasutamine;
summaarhindade ja summaartingimuste, kaasa arvatud konkurentsihindade määramine ja kehtestamine järjestikuste, lisa-, asendus- või kombineeritud veoteenuste osutajatele;
kõige otstarbekohasemate liinide kasutamine;
sõiduplaanide kooskõlastamine sidusliinidel;
üksikkaubasaadetiste ühendamine;
veohindade ühiste eeskirjade kindlaksmääramine, kui selliste eeskirjadega ei kehtestata veohindu ega -tingimusi.

Määrusega antakse erand teatavatele väikestele või keskmise suurusega ettevõtetele.

Määruse (EÜ) nr 718/1999 eesmärk on kehtestada ELi siseveetranspordi ühenduse laevastikupoliitika.

See hõlmab laevu, mis transpordivad kaupu äriliselt teatud eranditega, muu hulgas laevade suhtes, mis sõidavad eranditult Doonaul või laevade suhtes, mida kasutataks eranditult kaupade ladustamiseks või süvendamiseks.
Sellega nõutakse, et iga ELi riik, mille siseveeteed on ühenduses mõne teise ELi riigi siseveeteedega ja mille laevastiku tonnaaž on üle 100 000 tonni, asutab siseveeteede fondi. Igal fondil on reservfond kolme eraldi kontoga: üks kuivlastilaevadele*, üks tankeritele* ja üks tõukurpuksiiridele*. Fonde haldavad riikide ametiasutused.
Reservfonde kasutatakse:
- siseveetranspordi tõsise turuhäire korral (direktiivi 96/75/EÜ tähenduses, vt allpool) ELi riigi taotlusel või
- kui seda taotlevad ühehäälselt kõik siseveetransporti esindavad organisatsioonid.

Määruses (EL) nr 181/2008 sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad ELi laevastiku mahutavuse poliitika rakendamiseks, sealhulgas fondi osamaksude määr.

Muutmismäärusega (EL) nr 546/2014 laiendatakse määrusega (EÜ) nr 718/1999 ettenähtud meetmete ulatust.

Direktiiv 96/75/EÜ sisaldab kahte poliitikameetmete kogumit, et:

saavutada ELis vabalt kokku lepitud prahtimislepingud ja hinnakujundus, minnes üle varasemalt veoettevõtjate prahtimise rotatsioonisüsteemilt (eelnevalt kindlaksmääratud hinnaga sellises järjekorras, nagu laevad lossimisjärgselt vabanevad);
võimaldada Euroopa Komisjonil võtta meetmeid siseveetranspordituru tõsise häire korral, sealhulgas eelkõige meetmeid, mis on kavandatud, vältimaks veojõudluse mis tahes uut suurenemist

Määruse (EÜ) nr 1356/96 eesmärk on tagada, et kaupade ja reisijate siseveetranspordiga tegelevatel veoettevõtjatel lubatakse teha vedusid ELi riikide vahel ja läbi nende territooriumi ilma kodakondsusest ja registrisse kantud asukohast tulenevate piiranguteta, tingimusel et:

veoettevõtja on registreeritud mõnes ELi riigis ja omab kõnealuses ELi riigis rahvusvahelise kaupade ja reisijate siseveetranspordi õigust ning kasutab sellisteks vedudeks ELi riigis registreeritud laevu;
veoettevõtja vastab määruse (EMÜ) nr 3921/91 tingimustele.

Kolmandate riikide veoettevõtjate õigusi käsitlevad erieeskirjad kehtivad Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni (Mannheimi konventsioon) ja Doonau laevasõidukonventsiooni (Belgradi konventsioon) alusel või võivad tuleneda muudest rahvusvahelistest kokkulepetest või lepingutest, mille osaline EL on.

Määrus (EMÜ) nr 3921/91 tugineb võrdse kohtlemise ja teenuste osutamise vabaduse üldpõhimõtetel, mille kohaselt mitteresidendist vedajatel peaks olema lubatud osutada ELi siseveeteedel veoteenuseid („kabotaaž“). Selles sätestatakse järgmised tingimused:

vedajad võivad ajutiselt osutada kabotaažiteenuseid, rajamata registrijärgset asukohta, tingimusel, et nad on asutatud mõnes ELi riigis vastavalt selle seadustele ja neil on õigus rahvusvahelisele kaupade või reisijateveole siseveeteedel;
vedaja võib kasutada üksnes laevu, mille omanikud on:
- füüsilised isikud, kelle alaline elukoht on mõnes ELi riigis ja kes on ELi riigi kodanikud või
- juriidilised isikud, mille registrijärgne tegutsemiskoht on mõnes ELi riigis ja mis kuuluvad suuremas osas ELi riikide kodanikele.

Direktiiviga 87/540/EMÜ nõutakse, et üksikisikutel ja ettevõtjatel oleks pädevus, mille on tunnustanud ELi riigi nimetatud asutus või organ järgmistes valdkondades:

õigus;
ettevõtte äri- ja finantsjuhtimine;
juurdepääs turule;
tehnilised standardid ja tegutsemise tehnilised aspektid;
ohutus ning
rahvusvaheliste vedudega seonduvad operatiivsed küsimused.

Asutus väljastab tegevusloa diplomi, kursusel osalemise või tõestatud praktilise kogemuse alusel. Kui veoettevõtja ei vasta enam tingimustele, võib tegevusloa tühistada.

Määrus (EMÜ) nr 2919/85: Reini laevaliikluse muudetud konventsiooniga (muudetud lisaprotokolliga nr 2) nähakse ette, et Reini jõel on lubatud sõita üksnes Reini navigatsiooni kuuluvatel laevadel.

Laevu peetakse Reini navigatsiooni kuuluvaks, kui neil on Reini-äärse riigi (Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland ja Šveits) pädeva asutuse poolt väljaantud dokument. Määrusega laiendatakse konventsiooni kohaldamist kõigile ELi riikidele, tagades seeläbi kogu EList pärit laevade võrdse kohtlemise.

EMÜ nõukogu määruse nr 11/1960 eesmärk on rakendada Rooma lepingu artikli 79 lõiget 3 (nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 95). Määrusega

keelatakse vedajate igasuguse diskrimineerimise, mis seisneb ühtede ja samade kaupade vedamisel ühtedel ja samadel ühendusteedel vedaja poolt erinevate veohindade ja erinevate veotingimuste kehtestamises olenevalt kõnealuste kaupade päritolu- või sihtriigist;
hõlmatakse kõigi kaupade vedu olenemata veoliigist, olgu selleks siis raudtee-, maantee- või siseveetransport;
kehtestatakse eeskirjad veodokumentidele esitatavate nõuete kohta;
nõutakse ELi riikidelt kohustuste täitmise kontrollimist.

MIS AJAST ÕIGUSAKTE KOHALDATAKSE?

Määrust (EÜ) nr 169/2009 kohaldatakse alates 25. märtsist 2009.
Määrust (EÜ) nr 718/1999 kohaldatakse alates 29. aprillist 1999.
Direktiivi 96/75/EÜ kohaldatakse alates 30. novembrist 1996 ning see pidi ELi riikides jõustuma hiljemalt 1. jaanuariks 1997.
Määrust (EÜ) nr 1356/96 kohaldatakse alates 2. augustist 1996.
Määrust (EMÜ) nr 3921/91 kohaldatakse alates 5. jaanuarist 1992.
Direktiivi 87/540/EÜ kohaldatakse alates 12. novembrist 1987 ning see pidi ELi riikides jõustuma hiljemalt 30. juuniks 1988.
Määrust (EMÜ) nr 2919/85 kohaldatakse alates 22. oktoobrist 1985.
Määrust (EÜ) nr 11/1960 kohaldatakse alates 5. septembrist 1960.

TAUST

Lisateave:

Siseveeteed (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

Kuivlastilaevad: kuivlasti (nt vilja) vedavad laevad.

Tankerid: vedellasti (nt naftat) vedavad laevad.

Tõukurpuksiirid: laevad, mida kasutatakse teiste laevade (nt praamide) tõukamiseks, kuid mitte lasti veoks.

PÕHIDOKUMENDID

Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 169/2009 konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kohta raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis (kodifitseeritud versioon) (ELT L 61, 5.3.2009, lk 1–5)

Nõukogu 29. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 718/1999, mis käsitleb ühenduse laevastiku mahutavuse poliitikat siseveetranspordi edendamiseks (EÜT L 90, 2.4.1999, lk 1–5)

Määruse (EÜ) nr 718/1999 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Nõukogu 19. novembri 1996. aasta direktiiv 96/75/EÜ, mis käsitleb riigisiseses ja rahvusvahelises siseveetranspordis prahtimise ja hinnakujunduse süsteeme ühenduses (EÜT L 304, 27.11.1996, lk 12–14)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 8. juuli 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1356/96 liikmesriikidevahelise kaupade ja reisijate siseveetranspordi suhtes kohaldatavate ühiste eeskirjade kohta selliste veoteenuste osutamise vabaduse kehtestamiseks (EÜT L 175, 13.7.1996, lk 7–8)

Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3921/91, millega nähakse ette tingimused, mille alusel mitteresidendist vedajad võivad vedada liikmesriigi siseveeteedel kaupu või reisijaid (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 1–3)

Nõukogu 9. novembri 1987. aasta direktiiv 87/540/EMÜ juurdepääsu kohta veeteekaubaveo-ettevõtja tegevusalale siseriiklikus ja rahvusvahelises veonduses ning selle tegevusala diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 322, 12.11.1987, lk 20–24)

Nõukogu 17. oktoobri 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 2919/85, millega nähakse ette tingimused juurdepääsuks Reini laevaliikluse muudetud konventsioonil põhinevale Reini navigatsiooni kuuluvate laevadega seotud korrale (EÜT L 280, 22.10.1985, lk 4–7)

EMÜ nõukogu: määrus nr 11 veohindade ja veotingimustega seotud diskrimineerimise kaotamise kohta Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 79 lõike 3 rakendamisel (EÜT 52, 16.8.1960, lk 1121–1126)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kolmas osa – Liidu sisepoliitika ja -meetmed – VI jaotis – Transport – Artikkel 95 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 75) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 86)

Komisjoni 28. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 181/2008, millega kehtestatakse teatavad meetmed nõukogu määruse (EÜ) nr 718/1999 (mis käsitleb ühenduse laevastiku mahutavuse poliitikat siseveetranspordi edendamiseks) rakendamiseks (kodifitseeritud versioon) (ELT L 56, 29.2.2008, lk 8–12)

Viimati muudetud: 22.12.2020

Top