Euroopa lähenemiskeeld – kuriteoohvrite kaitsmine kogu ELis

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2011/99/EL – Euroopa lähenemiskeeld

KOKKUVÕTE

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Direktiiviga tagatakse vägivallaohvritele (esmajoones koduvägivalla ja jälitamise ohvrid) teise ELi riiki siirdudes jätkuv kaitse õigusrikkuja eest.
• Selles sätestatakse eeskirjad, mis võimaldavad ühe ELi riigi kohtunikul või samaväärsel võimuorganil anda välja Euroopa lähenemiskeelu, kui kaitstav isik siirdub teise ELi riiki.
• Direktiivi kohaldatakse koos määrusega (EL) nr 606/2013, millega kehtestatud lihtne sertifitseerimismenetlus võimaldab ühes ELi riigis välja antud keeldu kiiresti ja hõlpsalt tunnustada teises ELi riigis.

PÕHIPUNKTID

Euroopa lähenemiskeelu väljaandmiseks peab otsuse teinud riigis olema vastu võetud kaitsemeede, millega kehtestatakse kaitstavat isikut ohustava isiku suhtes üks või mitu järgmist keeldu või piirangut:

• keeld siseneda teatavatesse paikadesse või kindlaksmääratud piirkondadesse, kus kaitstav isik elab või mida ta külastab;
• keeld otsida kaitstava isikuga mis tahes kontakti, sealhulgas telefoni, elektrooniliste vahendite, kirja, faksi või mis tahes muude vahendite teel, või selliste kontaktide piiramine; või
• keeld läheneda kaitstavale isikule lähemale kui ettenähtud kaugusele või sellise lähenemise piiramine.

Keelu väljaandmine

Kehtivad mitu tingimust, sealhulgas järgmised:

• kaitstav isik peab elama või viibima või otsustama elama asuda või viibida teises ELi riigis;
• kaitstav isik peab keeldu ise taotlema;
• ohustaval isikul peab olema õigus esitada oma seisukohti ja kaitsemeede vaidlustada, kui tal polnud neid õigusi enne algse kaitsemeetme kehtestamist.

Keeldu võib taotleda ELi riigis, kus kaitstav isik hetkel elab või viibib (täidesaatev riik) või ELi riigis, kus keeld välja antakse (otsuse teinud riik).

Keelu mittetunnustamine

Täidesaatev riik võib keelduda keelu tunnustamisest mitmel põhjusel, sealhulgas kui

• keeld ei ole täielik või seda ei ole täiendatud täidesaatva riigi määratud tähtaja jooksul;
• kaitsemeede on seotud teoga, mis ei ole täidesaatvas riigis kuritegu;
• kaitsemeetmega ei kehtestata üht või mitut eespool sätestatud keeldu või piirangut.

Kui täidesaatev riik keeldub keelu tunnustamisest, peab ta

• teavitama kaitstavat isikut ja otsuse teinud riiki viivitamata, et keeldu ei tunnustatud, ja esitama põhjused;
• teavitama kaitstavat isikut oma siseriiklikus õiguses ettenähtud võimalusest taotleda kaitsemeetme võtmist;
• teavitama kaitstavat isikut kõikidest võimalustest, mida saab vastavalt siseriiklikule õigusele otsuse vaidlustamiseks kasutada.

Keelu jõustamine

Täidesaatev riik on kohustatud võtma ja jõustama keelu täitmiseks vajalikud meetmed. Keelu rikkumise korral võib ta

• määrata kriminaalkaristusi ja võtta mis tahes muid meetmeid, kui rikkumist loetakse kõnealuse riigi õiguse alusel kuriteoks;
• teha rikkumise kohta muid otsuseid, mis ei ole kriminaalõiguslikud;
• võtta mis tahes kiireloomulisi ja ajutisi meetmeid rikkumise lõpetamiseks kuni otsuse teinud riigi poolt vastava otsuse tegemiseni.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiiv jõustus 10. jaanuaril 2012. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 11. jaanuariks 2015.

TAUST

Vt Ohvrid Euroopa Komisjoni veebilehe jaotises Õigusküsimused.

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/99/EL Euroopa lähenemiskeelu kohta (ELT L 338, 21.12.2011, lk 2–18)

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 606/2013 tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta (ELT L 181, 29.6.2013, lk 4–12)

Viimati muudetud: 25.01.2016