Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) (2007−2013)

Et ühtlustada Euroopa regioonide arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, määratakse käesoleva määrusega kindlaks meetmete liigid, mida võib rahastada Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF). Määrusega kehtestatakse samuti ERFi ülesanded ja ERFist antava abi ulatus ajavahemikuks 2007−2013 muudetud ühtekuuluvuspoliitika lähenemise, piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alusel.

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1080/2006, 5. juuli 2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (vt muutmisakt(id)).

KOKKUVÕTE

Käesoleva määrusega kehtestatakse ja määratakse kindlaks ka ERFi ülesanded ja ERFist antava abi ulatus. ERFist antava abi kohaldamisala on sätestatud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitlevate üldsätetega määratletud lähenemise, piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kontekstis.

Eesmärk

ERFi eesmärk on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele, vähendades piirkondlikke erinevusi. See kaasaaitamine põhineb arengu ja piirkondade majandusliku arengu struktuurilise kohandamise − sealhulgas taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkorraldamise − toetamisel.

Kohaldamisala

ERF koondab oma toetuse mitmetele valdkondlikele prioriteetidele, mis peegeldavad lähenemise, piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärke. Tegemist on eelkõige järgmiste rahastamisvaldkondadega:

• investeeringud, mis aitavad kaasa püsivate töökohtade loomisele;
• investeeringud infrastruktuuri;
• toetusmeetmed piirkondlikule ja ja kohalikule arengule, mis hõlmab toetust ja teenuseid ettevõtetele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele);
• tehniline abi.

Lähenemine

Lähenemise eesmärgi raames koondab ERF abi ühtse jätkusuutliku majanduse toetamisele ja ka püsivate töökohtade loomisele. Liikmesriikide tegevusprogrammide eesmärk on ajakohastada piirkondlikke majandusstruktuure, muu hulgas järgmistes valdkondades:

• teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine (TTA), innovatsioon ja ettevõtlus;
• infoühiskond;
• keskkond;
• riskide ennetamine;
• turism;
• kultuuriinvesteeringud;
• investeeringud transporti;
• energia;
• investeeringud hariduse toetuseks;
• investeeringud tervise ja sotsiaalsesse infrastruktuuri;
• otsetoetused investeeringutele väikese ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd).

Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive

Seoses piirkondliku koostöö ja tööhõive eesmärgiga jagunevad prioriteedid kolme keskse valdkonna ümber:

• innovatsioon ja teadmistepõhine majandus, eriti teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse ning innovatsiooni alase piirkondliku suutlikkuse suurendamise ning ettevõtluse ja ettevõtete jaoks uute rahaliste vahendite loomise valdkonnas;
• keskkond ja riskide ennetamine, mis hõlmab saastatud alade tervendamist, energiakasutuse tõhususe stimuleerimist, keskkonnasäästliku ühiskondliku linnatranspordi edendamist ning tegevusalade väljatöötamist looduslike ja tehnoloogiliste ohtude ärahoidmiseks;
• juurdepääs üldist majanduslikku huvi pakkuvatele transpordi- ja telekommunikatsiooniteenustele, eelkõige teiseste võrkude tugevdamine ning VKEde juurdepääsu toetamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele (IKT).

Euroopa territoriaalne koostöö

Seoses Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgiga koondab ERF oma abi kolmele teljele:

• piiriülese majandus- ja sotsiaalvaldkonna tegevuse arendamine säästva territoriaalse arengu ühisstrateegiate abil. See seisneb näiteks ettevõtluse, loodus- ja kultuurivarade ühise kaitse ja haldamise ning ka koostöö-, suutlikkuse ja ühiskasutuse võimaluste toetamises;
• riikidevahelise koostöö loomine ja arendamine, sealhulgas meresõidupiirkondade vaheline kahepoolne koostöö. Prioriteedid on seotud innovatsiooni, keskkonna, juurdepääsu parandamise ja linnade jätkusuutliku arenguga;
• regionaalpoliitika tugevdamine ja tõhusus. See seisneb võrgustike loomise ja kogemuste vahetamise edendamises piirkondlike ja kohalike asutuste vahel.

Liikmesriikide taotluse korral võib komisjon teha ettepanekuid eeskirjade kehtestamiseks teatavate kulutuste kategooriate jaoks riigisiseste eeskirjade asemel.

Liikmesriikide määrata jääb üks korraldusasutus, üks sertifitseerimisasutus ja üks auditeerimisasutus.

Vastavalt üldsätetele võivad liikmesriigid kasutada õiguslikku koostöövahendit − Euroopa territoriaalse koostöö rühmitust −, et delegeerida talle korraldusasutuse ja ühise tehnilise sekretariaadi volitused.

Et projekt välja valitaks, peab see hõlmama abisaajaid vähemalt kahest riigist, kes peavad tegutsema ühiselt vähemalt kahes järgmisest neljast valdkonnast: arendustegevus, rakendustegevus, meeskonnatöö ja rahastamine. Riikidevahelise koostöö raames tohib programmi ellu viia ühes liikmesriigis tingimusel, et selle esitasid vähemalt kaks riiki. Kui tegemist on koostöövõrgustiku ja kogemuste vahetamisega, peab projekt hõlmama vähemalt kolme abisaajat vähemalt kahe liikmesriigi kolmest piirkonnast, kes peavad tegutsema ühiselt neljas eespool nimetatud valdkonnas.

Tegevusprogramm peab sisaldama eelkõige järgmist teavet:

• koostööpiirkonna tugevate ja nõrkade külgede analüüs;
• valitud prioriteetide põhjendus;
• teave prioriteetsete suundade ja nende konkreetsete eesmärkide kohta;
• sekkumisvaldkondade jaotus kategooriate kaupa;
• rahastamiskava;
• rakendussätted;
• suurprojektide soovituslik loetelu.

Rahastamisvaldkonnas esineb asukohaga seotud eripärasid. Kaasrahastamine võib ulatuda:

• 20 protsendini riikidevahelise koostöö puhul NUTS III tasandi piirkondades, mis külgnevad liidu piirialadega;
• 20 protsendini riikidevahelise koostöö puhul toimingute jaoks, mille hulka kuuluvad asjaomase ala välised partnerlused;
• 10 protsendini piiriülese ja riikidevahelise koostöö puhul kulutuste jaoks tegevuste elluviimiseks liitu mittekuuluvate kolmandate riikide territooriumil tingimusel, et nad ühenduse piirkondadele kasu toovad.

Territoriaalne eripära

ERF pöörab erilist tähelepanu territoriaalsele eripärale. Linnamõõtmega seotud tegevus on integreeritud tegevuskavades, põhinedes algatuse URBAN kogemusel. ERFi tegevuse eesmärk on lahendada linnade majandus-, keskkonna- ja sotsiaalprobleeme.

Seoses maapiirkondade ja kalandusest sõltuvate piirkondadega peab ERFist antav abi keskenduma majanduslikule mitmekesistamisele, eriti:

• infrastruktuuridele, et parandada juurdepääsu;
• telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele maapiirkondades;
• uute majandustegevuste arendamisele;
• linna- ja maapiirkondade vaheliste sidemete tugevdamisele;
• turismi ja planeerimise arendamisele maakeskkonnas.

Seoses looduslikult ebasoodsamate piirkondadega aitab ERF kaasa investeeringute rahastamisele juurdepääsetavuse, kultuuripärandiga seotud majandustegevuse, ressursside säästliku kasutamise ja turismisektori stimuleerimise edendamiseks.

Samuti aitab ERF rahastada äärepoolseimate piirkondade geograafilise asendiga seotud ülekulusid, nt:

• toetust kaubaveoteenustele ja tegevuse alustamiseks veoteenuste puhul;
• toetust, mis on seotud tootmisvahendite ladustamise piirangute, nende hoolduse ning inimkapitali ebapiisavusega kohalikul tööturul.

Lõppsätted

Määrus ei mõjuta enne jõustumist heaks kiidetud toetuste andmist. Määruses (EÜ) nr 1783/99 esitatud nõuded jäävad kehtima, kuid nimetatud määrus tunnistati kehtetuks alates 1. jaanuarist 2007. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007 ja see tuleks uuesti läbi vaadata hiljemalt 31. detsembril 2013.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

ÜLDSÄTTED

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006,11. juuli 2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999.Vt konsolideeritud versioon.

ABIKÕLBLIKUD PIIRKONNAD JA ALAD

Komisjoni otsus 2006/769/EÜ, 31. oktoober 2006, millega koostatakse nende piirkondade ja alade loend, mis on kõlblikud rahastamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi piiriüleste ja riikidevaheliste harude raames ajavahemikus 2007–2013 (ELT L 312, 11.11.2006).Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni otsus 2006/597/EÜ, 4. august 2006, struktuurifondidest ajavahemikul 2007–2013 piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi raames üleminekuperioodil eriviisilise rahastamise tingimustele vastavate piirkondade loetelu koostamise kohta (ELT L 243, 6.9.2006).

Komisjoni otsus 2006/595/EÜ, 4. august 2006, struktuurifondidest ajavahemikul 2007–2013 lähenemiseesmärgi raames rahastamiseks abikõlblike piirkondade loetelu koostamise kohta (ELT L 243, 6.9.2006).Vt konsolideeritud versioon.

LIIKMESRIIKIDE SUUNAVAD JAOTUSED

Komisjoni otsus 2006/609/EÜ, 4. august 2006, millega määratakse liikmesriikide kaupa kindlaks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi jaoks ette nähtud kulukohustuste assigneeringute suunav jaotus ajavahemikuks 2007–2013 (ELT L 247, 9.9.2006).Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni otsus 2006/594/EÜ, 4. august 2006, millega määratakse liikmesriikide kaupa kindlaks lähenemiseesmärgi jaoks ettenähtud kulukohustuste assigneeringute soovituslik jaotus ajavahemikuks 2007–2013 (ELT L 243, 6.9.2006).Muudetud järgmise aktiga:Otsus 2010/475/EÜ (ELT L 232, 2.9.2010).

Komisjoni otsus 2006/593/EÜ, 4. august 2006, millega määratakse liikmesriikide kaupa kindlaks piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi jaoks ette nähtud kulukohustuste assigneeringute soovituslik jaotus ajavahemikuks 2007–2013 (ELT L 243, 6.9.2006).Muudetud järgmise aktiga:Otsus 2010/476/EÜ (ELT L 232, 2.9.2010).

ÜHENDUSE STRATEEGILISED SUUNISED

Nõukogu otsus 2006/702/EÜ, 6. oktoober 2006, ühenduse ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste kohta (ELT L 291, 21.10.2006). Nõukogu võttis majandusliku, ühtekuuluvuse, majanduskasvu ja tööhõive strateegiliste suuniste eelnõu vastu 6. oktoobril 2006. Nimetatud strateegilised suunised moodustavad soovitusliku raamistiku ühtekuuluvuspoliitika ja fondide toetuse kehtestamiseks ajavahemikuks 2007−2013.

Komisjoni 5. juuli 2005. aasta teatis "Ühtekuuluvuspoliitika toetus majanduskasvule ja töökohtade loomisele: ühenduse strateegilised suunised 2007–2013" (KOM(2005) 299 (lõplik) – Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

MAJANDUSE ELAVDAMINE

Komisjoni 16. detsembri 2008. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Ühtekuuluvuspoliitika: investeerimine reaalmajandusse” (KOM(2008) 876 (lõplik) − Euroopa Liidu Teatajas avaldamata). Ühtekuuluvuspoliitika on ühenduse reaalmajanduse rahastamise peamine allikas. Komisjon esitab terve rea prioriteete, mis on seotud inimeste, ettevõtete, taristute ja energia ning ka teadusuuringute ja innovatsiooniga, et aidata kaasa Euroopa majanduse elavdamisele ja sotsiaalsetele edusammudele. Ta näeb ette avaliku sektori investeeringute suurendamise ajavahemikuks 2007−2013.

Euroopa Komisjoni teatis − Euroopa majanduse elavdamise kava (KOM(2008) 800 (lõplik)− Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

ENERGIA – ELAMUEHITUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 397/2009, 6. mai 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi, seoses eluasemete energiatõhususe ja taastuvenergia alaste investeeringute abikõlblikkusega. Euroopa majanduse elavdamise kava toetab meetmeid ehitiste energiatõhususe edendamiseks. Käesoleva määrusega antakse raamistik kõnealuses valdkonnas ette nähtud avaliku sektori investeeringutele. Riiklikud investeerimiskavad tuleb töötada välja võimalikult asjakohasel territoriaalsel tasandil (riiklik, piirkondlik või kohalik tasand). Ühtekuuluvuspoliitika rahastamine võimaldab toetada kõige nõrgemate leibkondade võetavaid meetmeid.

Seoses leibkondade kulutustega, mis on seotud energiatõhususe ja taastuvate energiaallikatega, laieneb ERFi toetus kõigile liikmesriikidele. Teised elamuehitusega seotud kulutused peavad piirduma riikidega, kes ühinesid pärast 1. maid 2004. Määruse (EÜ) nr 1080/2006 artiklit 7, milles reguleeritakse nende kulutuste abikõlblikkust, on vastavalt muudetud.

Viimati muudetud: 17.09.2010