Euroopa rohevõlakirjade standard

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2023/2631 Euroopa rohevõlakirjade ning teabe vabatahtliku avaldamise kohta seoses keskkonnakestlikuna turustatavate ja kestlikkusega seotud võlakirjadega

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määruses

• sätestatakse ühtsed nõuded võlakirjade emitentidele, kes soovivad kasutada nimetust „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“;
• kehtestatakse Euroopa rohevõlakirjade väliste hindajate registreerimise ja järelevalve süsteem;
• nähakse ette avalikustamismallid, eelkõige emiteerimiseelse avalikustamise ja Euroopa rohevõlakirjadega seotud jaotusaruannete jaoks.

PÕHIPUNKTID

Rahastamiskõlblikkus

Euroopa rohevõlakirja ehk EuGB kasutamiseks peavad emitendid

• peavad nendest võlakirjadest saadud tulu investeerima täielikult enne rohevõlakirja tähtaega kestlikku majandustegevusse vastavalt Euroopa Liidu (EL) taksonoomiat* käsitleva õigusakti (määrus (EL) 2020/852, vt kokkuvõte) nõuetele. Need hõlmavad põhivara, kapitali ja tegevuskulusid ning kodumajapidamiste varasid ja kulusid (nn järkjärguline lähenemisviis);
• võivad teise võimalusena paigutada nendest võlakirjadest saadud tulu põhivarast või finantsvarast koosnevasse portfelli vastavalt taksonoomianõuetele (portfellipõhine lähenemisviis);
• võivad vastavalt paindlikkuseeeskirjadele paigutada kuni 15 % majandustegevusse, mis vastab taksonoomianõuetele, kuid ei ole neis ametlikult hõlmatud.

Läbipaistvus

Rohevõlakirjade emitendid peavad

• enne võlakirja emiteerimist täitma Euroopa rohevõlakirja teabelehe (I lisa) ja tagama, et väline kontrollija on selle heaks kiitnud (emiteerimiseelne hindamine);
• esitama kuni tulude täieliku investeerimiseni iga 12 kuu tagant jaotusaruande (II lisa) selle kohta, kuhu vahendid suunatakse;
• laskma välisel hindajal teha emiteerimisjärgse hindamise<
• koostama ja avalikustama vahendite kasutamise kohta keskkonnamõju aruande (III lisa) vähemalt korra nende võlakirjade kehtivusaja jooksul;
• avaldama prospekti kooskõlas määrusega (EL) 2017/1129 (vt kokkuvõte), kasutades nimetust „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“ (avaliku sektori emitentide suhtes kohaldatakse erandeid);
• tegema teabelehe, prospekti, mitmesugused ülevaated ja muu teabe oma veebisaidil tasuta kättesaadavaks, kuni on möödunud vähemalt aasta kõnealuste võlakirjade lõpptähtajast.

Väärtpaberistamise* võlakirjad

Kehtivad järgmised eeskirjad:

• sünteetilise väärtpaberistamise* eesmärgil emiteeritud võlakirju ei saa nimetada Euroopa roheliseks võlakirjaks ega EuGB-ks;
• väärtpaberistatud riskipositsioone
  • ei kasutata fossiilkütuste uurimise, kaevandamise, tootmise, töötlemise, ladustamise, rafineerimise, turustamise või transpordi rahastamiseks;
  • ei kasutata fossiilkütustest elektri või soojuse/jahutuse ja elektri koostootmiseks või elektri tootmise rahastamiseks, kui see vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“;
• nimetusega „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“ tähistatud väärtpaberistamisvõlakirja väärtpaberistamise tehingu algatajad
  • peavad märkima oma prospektis võlakirja olemuse;
  • kinnitavad, et vastutavad tulu kasutamise eest;
  • annavad lisateavet toetust saavate majandustegevuste kohta.

Vabatahtlikud avalikustamismallid

Euroopa Komisjon avaldab hiljemalt 21. detsembriks 2024 keskkonnakestlikena* turustatavate ja kestlikkusega seotud võlakirjade* vabatahtliku emiteerimiseelse ja -järgse avalikustamise mallid.

Järelevalve

Välised hindajad peavad

• olema registreeritud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves (ESMA);
• vastama praktilistele ja tööalastele nõuetele;
• kasutama töö tegemiseks asjakohaseid süsteeme, vahendeid ja menetlusi;
• tagama, et nende analüütikutel, töötajate ja teistel isikutel on vajalikud teadmised, kogemused ja väljaõpe;
• tagama alalise, sõltumatu ja tõhusa nõuetele vastavuse süsteemi;
• rakendama sisemise hoolsuskohustuse põhimõtteid ja menetlusi, et vältida huvide konflikti;
• tagama, et nende hindamised põhinevad kogu kättesaadava ja asjakohase teabe põhjalikul analüüsil;
• parandama kõik metoodilised vead ning teatama neist viivitamata ESMA-le ja asjaomaste Euroopa rohevõlakirjade emiteerijatele;
• tagama, et kolmandast isikust teenuseosutajad, kellelt nad võivad hankida osa, kuid mitte kogu oma hindamistegevuse, suudavad läbi viia usaldusväärseid ja professionaalseid hindamisi, mille eest jäävad vastutavaks välised hindajad;
• säilitama asjakohaseid andmeid;
• tegema kindlaks, kõrvaldama, ohjama ja avalikustama kõik tegelikud või võimalikud huvide konfliktid.

Hindamised

• Välised hindajad
  • ei tohi anda mõista, et ESMA või mõni pädev asutus on nende aruande heaks kiitnud;
  • avaldavad ja teevad oma veebisaidil tasuta kättesaadavaks emiteerimiseelse ja -järgse hindamise aruanded ning mõjuaruande hindamise aruanded kuni võlakirja lõpptähtajani.
• Kolmandate riikide välised hindajad võivad käesoleva määruse alusel osutada oma teenuseid, kui komisjon on võtnud vastu samaväärsust kinnitava otsuse ja nad on registreeritud ESMA-s, kes võib mõjuvatel põhjustel selle heakskiitmise kehtetuks tunnistada.

Järelevalve

Riiklikud pädevad asutused

• teevad järelevalvet Euroopa rohevõlakirjade emitentide ja nende poolt ühiste mallide kasutamise üle;.
• omavad ulatuslikke järelevalve- ja uurimisvolitusi;
• tegema omavahel koostööd seoses uurimise, järelevalve, täitmise tagamise ja teabevahetusega;
• edastavad korrapäraselt ESMA-le asjakohast teavet.

ESMA

• võib nõuda välistelt hindajatelt kogu vajalikku teavet;
• omab õigust korraldada kohapeal kontrolle, uurida dokumente, andmeid, menetlusi ja muid materjale ning küsitleda uurimiste käigus isikuid;
• võivad ajutiselt või alaliselt tühistada välise kontrollija õigused ja määrata trahve vahemikus 20 000 kuni 200 000 eurot, kaasa arvatud sunniraha;
• küsib välistelt hindajatelt tasu nende registreerimise, tunnustamise ja järelevalvega seotud kulude ja muude ESMA-l tekkida võivate kulude katteks;
• peab oma veebisaidil väliste hindajate avalikku registrit;
• koostab määruse rakendamiseks vajalikud regulatiivsed tehnilised standardid.

Komisjon

• võib võtta vastu delegeeritud õigusakte;
• avaldab 21. detsembriks 2026 aruande selle kohta, kas kestlikkusega seotud võlakirju on vaja reguleerida;
• esitab 21. detsembriks 2028 ja seejärel iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 21. detsembrist 2024.

TAUST

Rohevõlakirjad on üks peamisi võimalusi rahastada investeeringuid keskkonnahoidlikusse tehnoloogiasse, energia- ja ressursitõhususesse ning kestlikku transpordi- ja teadustaristusse. Need aitavad rakendada ELi üleminekut kliimaneutraalsele ja ressursitõhusale majandusele.

Määrusega edendatakse järjepidevust ja võrreldavust rohevõlakirjade turul ning vähendatakse rohepesu ohtu, mis on kasulik nii emitentidele kui ka investoritele.

Lisateave

• Euroopa rohevõlakirjade standard – ülemineku toetamine (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. novembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2631 Euroopa rohevõlakirjade ning teabe vabatahtliku avaldamise kohta seoses keskkonnakestlikuna turustatavate ja kestlikkusega seotud võlakirjadega (ELT L, 2023/2631, 30.11.2023)

Määruse (EL) 2023/2631 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12–82)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 04.03.2024