Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Tarbijakrediidilepingud (2023)

Tarbijakrediidilepingud (2023)

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv (EL) 2023/2225, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/48/EÜ

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Sellega sätestatakse Euroopa Liidu (EL) eeskirjad tarbijate* krediidilepingute* kohta.

PÕHIPUNKTID

Direktiivi

  • kohaldatakse krediidilepingutele, millega tarbijad laenavad raha kaupade ja teenuste ostmiseks;
  • ei kohaldata teatavat liiki kokkulepete suhtes, eelkõige
    • krediidilepingutele, mis on tagatud hüpoteegiga või muu võrreldava kinnisasjale seatava tagatisega;
    • krediidilepingutele üle 100 000 euro;
    • krediidilepingutele, mille puhul tööandja annab oma töötajatele krediiti intressivabalt või madala intressimääraga;
    • tasumise edasilükkamisele teatud tingimustel;
    • rendi- või liisingulepingutele, mille puhul ei kehtestata kohustust ega võimalust lepingu ese välja osta;
  • alusel lubatakse ELi liikmesriikidel teatavatel tingimustel ELi eeskirjadest vabastada teatud lepingud, näiteks määratud tagasimaksega deebetkaartide vormis krediidilepingud;
  • alusel nõutakse ELi eeskirjade kohaselt tarbijatele edastatava teabe tasuta esitamist;
  • alusel sätestatakse, et krediidiandjad ei tohi diskrimineerida ELis seaduslikult elavaid tarbijaid kodakondsuse ega elukoha tõttu ega muul Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 osutatud alusel, nagu soo, rassi ega nahavärvuse alusel.

Enne kokkuleppe sõlmimist kehtivad teavitamisnõuded

Reklaam ja turundus

  • Kõik teated peavad olema õiglased ja selged ega tohi olla eksitavad.
  • Reklaam peab sisaldama hoiatust „Hoiatus! Laenuvõtmine maksab raha.“ või mõnda muud samaväärse sõnastusega teadet.
  • Direktiiviga keelatakse eksitav reklaam, millega
    • antakse mõista, et krediit parandaks tarbijate finantsolukorda;
    • märgitakse, et kehtivate krediidilepingute või andmebaasides registreeritud krediidi mõju krediiditaotluse hindamisele on väike või olematu;
    • antakse eksitavalt mõista, et krediit toob kaasa rahaliste vahendite suurenemise, asendab säästmist või võib tõsta tarbija elatustaset.

Liikmesriigid võivad keelata muu hulgas reklaami, milles

  • rõhutatakse krediidi saamise lihtsust või kiirust;
  • märgitakse, et allahindluse tingimuseks on krediidi võtmine;
  • pakutakse krediidi osamaksete tasumiseks rohkem kui kolmekuulist ajapikendust.

Reklaamis sisalduv standardne teave peab

  • olema kergesti loetav või selgelt kuuldav;
  • osutama selgel, kokkuvõtlikul ja selgelt eristuval viisil järgmisele:
    • laenuintress koos üksikasjadega kõikide tasude kohta;
    • krediidi kogusumma;
    • krediidi kulukuse aastamäär (III lisas on sätestatud selle arvutamise viis);
    • kohaldataval juhul krediidilepingu kestus;
    • asjakohasel juhul tarbija makstav kogusumma ja osamaksete summa;
  • sisaldama eri tingimusi tüüpilise näitena.

Üldteave peab

  • olema selge ja arusaadav ning kättesaadav paberil või tarbija valitud muul püsival andmekandjal;
  • sisaldama vähemalt järgmist teavet:
    • teabe väljaandja nimi ja kontaktandmed;
    • otstarve, milleks krediiti võib kasutada, krediidilepingu võimalik kestus ja võimalikud lisakulud;
    • pakutavad laenuintressi liigid ja näide, mis kajastab krediidi kogukulu tarbijale;
    • erinevad võimalused tagasimaksmiseks, ennetähtaegse tagasimaksmisega otseselt seotud tingimused ja taganemisõiguse kirjeldus;
    • märge kõrvalteenuste kohta, mis on vajalikud, et saada krediiti;
    • üldine hoiatus krediidilepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise võimalike tagajärgede kohta.

Lepingueelne teave peab

  • olema tarbijale esitatud aegsasti ja sisaldama piisavaid selgitusi, et tarbija saaks erinevaid pakkumisi võrrelda ja teha teadliku otsuse enne seda, kui krediidileping või -pakkumine muutub tarbija suhtes siduvaks;
  • sisaldama kõiki Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe elemente, mis on sätestatud I lisas, sealhulgas põhilisi üksikasju esimesel leheküljel;
  • kasutama II lisas esitatud Euroopa tarbijakrediidi teabevormi seoses krediidilepingutega, mille on sõlminud nende liikmete huvides vastastikuse kasu eesmärgil tegutsevad organisatsioonid;
  • teavitama tarbijaid selle kohta, et hinda on isikupõhiselt kohandatud isikuandmete automatiseeritud töötlemise alusel.

Direktiiviga

  • on keelatud seosmüük, välja arvatud juhul, kui krediidileping ei ole kättesaadav eraldi teistest pakutavatest finantstoodetest või -teenustest;
  • lubatakse komplektina müüki, kui krediidileping on eraldi kättesaadav, kuid mitte tingimata samadel tingimustel nagu muude pakutavate toodete või teenustega komplektina müügi korral;
  • lubatakse krediidiandjatel nõuda, et tarbija avaks või säilitaks makse- või säästukonto kapitali kogumiseks või krediidi teenindamiseks või omaks asjakohast kindlustuslepingut;
  • keelatakse tarbija onkoloogiliste haiguste diagnoosiga seotud isikuandmete kasutamine kindlustuslepingu eesmärgil 15 aasta jooksul ravi lõppemisest;
  • kohustatakse krediidiandjaid sõnaselgelt teavitama tarbijaid sellest, kas neile osutatakse või võidakse osutada kõrvalteenuseid; tarbija nõusolekut ei eeldata mis tahes krediidilepingu sõlmimisel või vaikevalikute kaudu esitletavate kõrvalteenuste ostmisel (näiteks eelnevalt märgistatud lahtritega);
  • sätestatakse selged eeskirjad nõustamisteenuste osutamise kohta;
  • keelatakse mis tahes krediidi andmine ilma tarbija eelneva taotluse ja selge nõusolekuta.

Krediidivõimelisuse hindamine, andmebaasid ja lepingud

Krediidiandjad peavad põhjalikult hindama ja kontrollima tarbija krediidivõimelisust ning uurima asjakohast ja täpset teavet tema tulude ja kulude ning muude finants- ja majandustingimuste kohta.

Liikmesriigid peavad piiriülese krediidi korral tagama teiste liikmesriikide krediidiandjatele juurdepääsu asjaomases liikmesriigis tarbijate krediidivõimelisuse hindamiseks kasutatavatele andmebaasidele. Sellistele andmebaasidele juurdepääsu tingimused ei tohi olla diskrimineerivad.

Krediidilepingud peavad sisaldama sarnast teavet, mis on esitatud lepingueelses etapis, kuid üksikasjalikumalt.

Krediidiandjad peavad teavitama tarbijaid

  • enne lepingu tingimuste muutmist ja vajaduse korral ka vajadusest tarbija nõusoleku järele või selgitustest õigusnormide alusel* tehtavate muudatuste kohta;
  • laenuintresside muutustest mõistliku aja jooksul enne nende jõustumist;
  • igast arvelduskrediidi vähendamisest või tühistamisest vähemalt 30 päeva enne seda päeva, mil arvelduskrediidi tegelik vähendamine või tühistamine jõustub;
  • finantsteabest lepingus sisalduva arvelduskonto jäägi ületamise* kohta.

Tarbijad

  • saavad krediidilepingust taganeda põhjust esitamata 14 kalendripäeva jooksul;
  • võivad tähtajatu krediidilepingu igal ajal tasuta lõpetada, välja arvatud juhul, kui see sisaldab kokkulepitud etteteatamistähtaega, mis ei tohi olla pikem kui üks kuu;
  • võivad igal ajal krediidi ennetähtaegselt tagasi maksta, kui krediidiandja saab õiglast ja objektiivselt põhjendatud hüvitist.

Liikmesriigid

  • kehtestavad meetmed, et vältida kuritarvitamist ja tagada, et tarbijatele ei ole võimalik kohaldada ülemäära kõrgeid laenuintresse;
  • nõuavad, et krediidiandjad ja krediidivahendajad tegutseksid ausalt, õiglaselt, läbipaistvalt ja professionaalselt ning võtaksid arvesse tarbijate õigusi ja huve;
  • tagavad, et krediidiandjatel ja nende töötajatel oleksid asjakohasel tasemel teadmised ja pädevus;
  • edendavad tarbijate finantsalast harimist vastutustundliku laenuvõtmise ja võla haldamise valdkonnas;
  • nõuavad, et krediidiandjad rakendaksid enne täitemenetluse alustamist asjakohasel juhul mõistlikku makseraskuste tõttu restruktureerimist;
  • tagavad, et tarbijatele, kellel on raskusi oma finantskohustuste täitmisel, tehakse kättesaadavaks sõltumatud võlanõustamisteenused;
  • tagavad, et krediidiandjate ja krediidivahendajate suhtes kohaldatakse tegevusloa andmise menetlust ning registreerimis- ja järelevalvekorda, mille üle teeb järelevalvet sõltumatu pädev asutus;
  • tagavad, et tarbijatele on kättesaadavad asjakohased, kiired ja tõhusad menetlused vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks;
  • määravad asutused direktiivi rakendamiseks ja kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse rikkumiste korral.

Euroopa Komisjon

  • omab volitust delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks;
  • hindab 20 novembriks 2025, kas õigusaktis tuleks kaitsta tarbijaid, kes võtavad laenu ja investeerivad ühisrahastusplatvormide kaudu, kui need platvormid ei tegutse krediidiandja ega -vahendajana, vaid hõlbustavad krediidi andmist tarbijate vahel;
  • hindab käesolevat direktiivi 20. novembriks 2029 ning seejärel iga nelja aasta tagant.

Käesoleva direktiiviga tunnistatakse alates 20. novembrist 2026 kehtetuks direktiiv 2008/48/EÜ tarbijakrediidilepingute kohta.

MIS AJAST EESKIRJU KOHALDATAKSE?

Direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg on 20. november 2025. Neid eeskirju kohaldatakse alates 20. novembrist 2026.

TAUST

Lisateave:

PÕHIMÕISTED

Tarbija. Füüsiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega.
Krediidileping. Leping, millega krediidiandja annab või lubab anda tarbijale krediiti tasumise edasilükkamise, laenu või muu samalaadse finantstehingu vormis.
Õigusnormide alusel. Olukord, kus osapoolel tekib automaatselt õigus (või kohustus), sest see on ette nähtud olemasolevate õigusaktide alusel.
Arvelduskonto jäägi ületamine. Vaikimisi heaks kiidetud arvelduskrediit, millega krediidiandja teeb tarbijale kättesaadavaks vahendid, mis ületavad tarbija arvelduskonto jääki või kokkulepitud arvelduskrediiti.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/2225, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/48/EÜ (ELT L, 2023/2225, 30.10.2023)

Direktiivi 2023/2225 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66–92)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 04.01.2024

Top