ELi integreeritud kord poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (IPCR)

 

KOKKUVÕTE:

rakendusotsus (EL) 2018/1993 ELi integreeritud poliitilise kriisidele reageerimise korra kohta

MIS ON OTSUSE EESMÄRK?

Sellega sätestatakse Euroopa Liidu (EL) integreeritud kord poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (IPCR). See tugevdab ELi suutlikkust teha kiireid poliitilisi otsuseid ELi piires või väljaspool seda aset leidvate ulatusliku mõju ning poliitilise tähtsusega sise- või väliskriiside* korral. Kriisid, mille korral on IPCRi rakendatud, on reeglina valdkondadevahelise iseloomuga.

PÕHIPUNKTID

IPCR

• toetab suurte ja keeruliste kriiside korral kiiret ja koordineeritud otsuste tegemist ELi poliitilisel tasandil;
• on välja töötatud nii, et see oleks paindlik ja kohandatav, võimaldades Euroopa Liidu Nõukogul otsustada ELi reageerimise üle;
• on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi poliitilise ja strateegilise kontrolli all;
• omab kahte aktiveerimisrežiimi sõltuvalt kriisi tõsidusest:
  • teabevahetuse režiim, mis aitab luua selge, integreeritud pildi olukorrast ja valmistuda võimalikuks täielikuks aktiveerimiseks;
  • täieliku aktiveerimise režiim üldise strateegilise koordineerimise toetuseks reageerimismeetmete ettevalmistamisega.
• võib tegutseda ka järelevalverežiimis tekkiva või vaibuva kriisi korral, kui IPCRi ei aktiveerita, et oleks võimalik vahetada teavet ja olemasolevaid aruandeid;
• toetab informeeritud otsustamist nõukogus ja tõhusat ELi poliitilist kooskõlastamist, kasutades järgmisi toetavaid elemente:
  • mitteametlikud ümarlaua arutelud asjaomaste osalejatega vastavalt eesistujariigi otsusele, mille eesmärk on anda teavet poliitiliste otsuste tegemiseks;
  • integreeritud olukorrateadlikkuse ja analüüsi (ISAA) aruanded, et anda IPCRi ümarlaudade aruteludeks teavet ja anda otsustajatele selge ühine ülevaade olukorrast, mille on koostanud Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus;
  • spetsiaalne IPCRi veebiplatvorm asjaomaste sidusrühmade vahel teabe vahetamiseks ja kogumiseks, mis piirdub üksnes nende sidusrühmadega;
  • keskne ööpäevaringne kontaktpunkt komisjoni hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuses, et tagada ööpäevaringne koostöö peamiste osalejatega;
• tagab, et toetavad elemendid
  • on kohandatud poliitiliste otsuste tegijate vajadustele;
  • hõlmavad kõiki peamisi kriisist mõjutatud sektoreid;
  • ühendavad kriisi erinevaid mõõtmeid sidusal viisil;
  • on vajaliku nõutava detailsuse astmega.

Otsus IPCR aktiveerida või deaktiveerida on eesistujariigi eesõigus, välja arvatud teatavad erandid. Kui ELi liikmesriik rakendab solidaarsusklauslit (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 222), aktiveeritakse IPCR automaatselt täies mahus. Otsuse IPCRi teabevahetusrežiimis aktiveerimise kohta võivad vastu võtta ka nõukogu peasekretariaat, komisjon ja Euroopa välisteenistus, konsulteerides eesistujariigiga.

Eesistujariik

• omab eesõigust IPCR aktiveerida, deaktiveerida, ühest režiimist teise ja tagasi lülitada;
• konsulteerib ja saab vastavalt vajadusele nõu liikmesriikidelt, nõukogu sekretariaadilt, komisjonilt, Euroopa välisteenistuselt, ELi ametitelt ning asjaomastelt sidusrühmadelt ja organisatsioonidelt;
• arendab ja ajakohastab olemasolevat IPCRi standardset töökorda;
• teavitab viivitamata nõukogu ja Euroopa Parlamendi peasekretariaati IPCRi aktiveerimise otsusest. Seejärel teavitab nõukogu sekretariaat komisjoni ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat.

Lõppsätetes nõutakse

• valmisolekupoliitika väljatöötamist koos kaasnevate meetmete ja kommunikatsioonistrateegia raamistikuga;
• kord vaadatakse läbi selle deaktiveerimisele järgneva 12 kuu jooksul, et saadud õppetunnid kindlaks teha ja neid käsitleda.

MIS AJAST OTSUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 18. detsembrist 2018.

TAUST

Pärast 11. septembril 2001 toimunud terrorirünnakuid World Trade Centeri vastu mõistis EL, et on vaja raamistikku suurtele kriisidele reageerimise koordineerimiseks. Nõukogu tegi seda IPCRi korra vastuvõtmisega 25. juunil 2013.

IPCR on praegu täielikult aktiveeritud seoses Lähis-Ida olukorra, Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu ja rändeküsimustega. Alates 2. maist 2023 on COVID-19 ning Türgi ja Süüria maavärinate tõttu aktiveeritud IPCRid deaktiveeritud ja läinud üle järelevalverežiimile.

Lisateave

• Kriisidele poliitilist reageerimist käsitlev ELi integreeritud kord (IPCR) (Euroopa Liidu Nõukogu)
• Kriisiohje ja reageerimine (Euroopa Liidu välisteenistus)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 11. detsembri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1993, mis käsitleb ELi integreeritud korda poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (ELT L 320, 17.12.2018, lk 28–34)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – III jaotis – Sätted institutsioonide kohta – Artikkel 16 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 24)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Viies osa – Liidu välistegevus – VII jaotis – Solidaarsusklausel – Artikkel 222 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 148)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Seitsmes osa – Üld- ja lõppsätted – Artikkel 346 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 296) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 194)

Nõukogu 24. juuni 2014. aasta otsus 2014/415/EL solidaarsusklausli liidupoolse rakendamise korra kohta (ELT L 192, 1.7.2014, lk 53–58)

Otsuse 2014/415/EL hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1–50)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 15.03.2024