Miinimumpalgad ELis

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv (EL) 2022/2041, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Selle eesmärk on parandada töö- ja elamistingimusi Euroopa Liidus (EL), kehtestades järgmisi käsitleva raamistiku:

• seadusjärgse miinimumpalga* piisavus;
• palgakujundust käsitlevate kollektiivläbirääkimiste* edendamine;
• töötajate tegeliku juurdepääsu suurendamine miinimumpalga* kaitsele, kui see on sätestatud siseriiklikes õigusaktides ja/või kollektiivlepingutes.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi töötajate suhtes ELis, kellel on tööleping või muu töösuhe vastavalt seadusele, kollektiivlepingule või igas ELi liikmesriigis kehtivatele tavadele, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat.

Palgakujundust käsitlevate kollektiivläbirääkimiste tõhustamiseks peavad liikmesriigid tööturu osapooli kaasates tegema järgmist:

• edendama ja tugevdama tööturu osapoolte suutlikkust pidada eelkõige sektori või sektoriülesel tasandil kollektiivläbirääkimisi;
• julgustama tööturu osapoolte vahel konstruktiivseid, sisulisi ja teabepõhiseid läbirääkimisi palkade üle;
• võtma meetmeid, et tagada kollektiivläbirääkimiste õigust ning kaitsta töötajaid ja ametiühingute esindajaid diskrimineerimise eest seoses nende tööga;
• võtma meetmeid, et kaitsta töötajaid ja ametiühingute esindajaid ning ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone üksteise või oma esindajate või liikmete vastastikuse sekkumise eest nende asutamisse, toimimisse või haldamisse;
• kehtestama seal, kus kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse määr on väiksem kui 80 %, raamistiku neid soodustavate tingimuste loomiseks kas seadusega või pärast tööturu osapooltega konsulteerimist ning töötama välja tegevuskava hõlmatuse määra suurendamiseks.

Liikmesriigid, kus on kehtestatud seadusjärgne miinimumpalk, võtavad kasutusele vajalikud menetlused selle piisavuse tagamiseks, eesmärgiga

• saavutada inimväärne elatustase;
• vähendada palgavaesust;
• edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist;
• vähendada soolist palgalõhet.

Liikmesriigid

• kasutavad kriteeriume, mis hõlmavad vähemalt järgmist:
  • seadusjärgse miinimumpalga ostujõud, võttes arvesse elukallidust,
  • palkade üldine tase ja nende jaotus,
  • pikaajaline riiklik tootlikkuse tase ja selle areng;
• kasutavad seadusjärgse miinimumpalga piisavuse hindamisel soovituslikke võrdlusväärtusi – liikmesriigid võivad kasutada automaatset indekseerimist, tingimusel et see ei too kaasa seadusjärgse miinimumpalga vähenemist;
• ajakohastavad seadusjärgset miinimumpalka vähemalt iga kahe aasta järel või, nende liikmesriikide puhul, kes kasutavad automaatset indekseerimismehhanismi, vähemalt iga nelja aasta järel;
• nimetavad nõustamiseks ühe või mitu nõuandvat organit;
• kaasavad tööturu osapooli seadusjärgse miinimumpalga kujundamisse ja ajakohastamisse;
• tagavad tööturu osapooli kaasates, et töötajatel oleks tegelik juurdepääs seadusjärgse miinimumpalga kaitsele, tagades
  • mõjusad, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad kontrollid ja kohapealsed kontrollid;
  • täitevasutustele piisavad ressursid, koolituse ja juhendamise, et tegeleda nõuetele mittevastavate tööandjatega ja nad vastutusele võtta.

Täiendavate eeskirjade kohaselt peavad liikmesriigid

• koguma täpseid andmeid miinimumpalga kaitse seireks;
• tegema üldsusele kättesaadavaks kogu asjakohase teabe seadusjärgse miinimumpalga kohta ning teavitama töötajaid ja tööandjaid meetmetest;
• tagama töötajate juurdepääsu vaidluste tõhusale, õigeaegsele ja erapooletule lahendamisele ning õigusele õiguskaitsele;
• kaitsma töötajaid ja nende esindajaid ebasoodsa kohtlemise eest tööandja poolt;
• kohaldama direktiiviga sätestatud kohustuse rikkumise korral karistusi.

Direktiiv

• ei riku tööturu osapoolte autonoomiat või nende õigust pidada läbirääkimisi ja sõlmida kollektiivlepinguid;
• ei kohusta liikmesriike
  • kehtestama kohustuslikku miinimumpalka;
  • muutma mingit kollektiivlepingut üldiselt kohaldatavaks;
• ei mõjuta liikmesriikide õigust
  • otsustada seadusjärgse miinimumpalga kehtestamise, selle taseme ja selle kaitsele juurdepääsu üle;
  • kehtestada töötajate suhtes soodsamaid meetmeid või kollektiivlepinguid;
• ei anna alust töötajatele juba ette nähtud kaitse üldise taseme alandamiseks, eelkõige miinimumpalga alandamise või kaotamisega.

MIS AJAST EESKIRJU KOHALDATAKSE?

Direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 15. november 2024. Neid eeskirju kohaldatakse alates 15. novembrist 2024.

TAUST

Miinimumpalgad on ELis väga erinevad, jättes paljud töötajad kaitseta. See on riikide pädevusse kuuluv valdkond, kus ELil on toetav ja täiendav roll. Direktiivi eesmärk ei ole ühtlustada miinimumpalga taset kogu ELis ega kehtestada ühtset meetodit selle kindlaksmääramiseks.

Direktiiv põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktil b, milles käsitletakse konkreetselt töötingimusi.

Lisateave

• Piisav miinimumpalk kogu ELis (Euroopa Komisjon)
• Piisav miinimumpalk ELis (Euroopa Liidu Nõukogu)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2041, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus (ELT L 275, 25.10.2022, lk 33–47)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kolmas osa – Liidu sisepoliitika ja -meetmed – X jaotis – Sotsiaalpoliitika – Artikkel 153 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 137) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 114–116)

Viimati muudetud: 06.02.2023