Artikkel 263 võimaldab Euroopa Liidu (EL) õigusaktide seaduslikkuse vaidlustamiseks esitada Euroopa Liidu Kohtule (edaspidi „kohus“) hagi.
Artiklis 264 sätestatakse, et kui hagi on põhjendatud, tunnistab kohus õigusakti tühiseks või kui ta seda vajalikuks peab, märgib ta milliseid tühiseks tunnistatud õigusakti tagajärgi loetakse kehtivaks.
Artiklis 266 nõutakse, et poolelt, kelle õigusakt on tunnistatud tühiseks, nõutakse kohtu otsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmist.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

ELTLi artiklis 263 sätestatakse, et kohus võib kontrollida järgmiste õigusaktide seaduslikkust:
- seadusandlikud aktid;
- nõukogu, komisjoni ja Euroopa Keskpanga (EKP) muud aktid peale soovituste ja arvamuste, ning
- Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu aktid, mille eesmärk on saavutada õiguslikke tagajärgi kolmandate isikute suhtes.
Samuti võib kohus kontrollida ELi asutuste, talituste või ametite aktide seaduslikkust, mille eesmärk on saavutada õiguslikke tagajärgi kolmandate isikute suhtes.
Kohus on leidnud, et lisaks aktidele, nagu määrused, otsused ja direktiivid, mis on ELTLi artiklis 288 määratletud siduvatena, on oluline pigem meetme sisu (ja eesmärk) kui vorm (kohtuasjas C-316/91 Euroopa Parlament vs. nõukogu). Seega võib teist liiki õigusaktide, näiteks nõukogu järelduste seaduslikkus olla vaidlustatav (kohtuasjas C-27/04 komisjon vs. nõukogu).

Kes saab esitada tühistamishagi Euroopa Kohtule?

ELTLi artiklis 263 eristatakse kolme tüüpi hagejaid.
- Eesõigusega hagejad, st ELi riigid, Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon. Nad võivad alati esitada hagi kohtulikuks kontrolliks (lõige 2).
- Pooleesõigusega hagejad, st kontrollikoda, EKP ja regioonide komitee. Nad võivad oma õiguste kaitseks algatada üksnes läbivaatamismenetluse (lõige 3).
- Eesõiguseta hagejad, st juriidilised isikud, nagu ettevõtjad, ja füüsilised isikud, nagu üksikisikud, võivad esitada hagi kohtulikuks kontrolliks, kuid nende suhtes kehtivad rangemad tingimused kaebeõiguse (locus standi) nõude täitmiseks (lõige 4).

Tühistamishagi esitamine

Tühistamishagi tuleb esitada kahe kuu jooksul meetme avaldamisest või teatavakstegemisest hagejale. Vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 51 pikendatakse posti teel esitamise tähtaega seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra (vt kokkuvõte). Kui akti ei avaldata või sellest ei teatata, algab tähtaeg hetkest, mil taotleja sai sellest teada muul viisil.
Eesõiguseta hageja peab tõendama, et ta on akti adressaat või et akt puudutab teda nii otseselt (vt kohtuasi C-486/01 Front national vs. Euroopa Parlament) kui ka isiklikult (vt kohtuasi C-25/62 Plaumann vs. komisjon).

Akti tühistamise alused

ELTLi artiklis 263 (lõige 2) kehtestatakse akti tühistamiseks järgmised põhjused:

pädevuse puudumine;
olulise menetlusnormi rikkumine, näiteks vajadus järgida enne otsuse langetamist institutsioonilisi õigusi, nagu nõue konsulteerida isoglükoosi juhtumis (kohtuasjad C-138/79, SA Roquette Frères vs. nõukogu ja C-139/79, Maizena GmbH vs. nõukogu);
aluslepingute või põhiõiguste harta rikkumine;
aluslepingute kohaldamisega seoses selle mis tahes rakendusnormi rikkumine ja
võimu kuritarvitamine (hageja peab suutma faktide põhjal tõendada, et vaidlustatud akt on vastu võetud keelatud eesmärkidel (kohtuasi C-23/76, Pellegrini vs. komisjon).

Akti tühistamine

ELTLi artikkel 264 on akti tühistamise õiguslik alus.

Kui tühistamishagi on põhjendatud, tunnistab kohus õigusakti tühiseks.
Kohus võib märkida, kui ta seda vajalikuks peab, milliseid tühiseks tunnistatud õigusakti tagajärgi loetakse kehtivaks. Teisisõnu ta võib tunnistada vaidlustatud akti teatud aspektid kehtivaks, kui on vajadus:
- õiguskindluse järele ( vt nt kohtuasi C-21/94, Euroopa Parlament vs. nõukogu) või
- peatada tühistamise tagajärjed seni, kuni pädev asutus võtab vastu tühistatud akti asendamise akti.
Kui kohus otsustab, et akt on tunnistatud kehtetuks, kohaldatakse tühistamise tagajärjed üldiselt kõnealuse akti vastuvõtmise hetkest alates (ex tunc). Tagajärgi võib kohaldada ka alates kohtu otsuse kuupäevast (ex nunc). Lisaks võib kohus säilitada tühistatud akti tagajärjed.
Tühistamine võib olla ka osaline, nagu kohtuasjas C-378/00, komisjon vs. Euroopa Parlament ja nõukogu, kus kohus tühistab õigusakti artikli, kuid tunnistab, et selle akti rakendusmeetmed, mis olid juba vastu võetud, peaksid kehtima.

Kohtu otsuse täitmine

Poolelt, kelle õigusakt on tunnistatud tühiseks, nõutakse kohtu otsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmist (ELTLi artikkel 266).

TAUST

Tühistamishagi on õiguslik vahend, mis võimaldab ELi riikidel, institutsioonidel ja asutustel, samuti teatud tingimustel kodanikel, ettevõtjatel ja huvigruppidel taotleda otseselt Euroopa Liidu Kohtult kohtulikku kontrolli ELi õigusaktide seaduslikkuse kontrollimiseks.

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Sätted institutsioonide kohta – 1. peatükk – Institutsioonid – 5. jagu – Euroopa Liidu Kohus – Artikkel 263 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 230) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 162 ja 163)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Sätted institutsioonide kohta – 1. peatükk – Institutsioonid – 5. jagu – Euroopa Liidu Kohus – Artikkel 264 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 231) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 163)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Sätted institutsioonide kohta – 1. peatükk – Institutsioonid – 5. jagu – Euroopa Liidu Kohus – Artikkel 266 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 233) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 163)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Seitsmes osa – Üld- ja lõppsätted – Artikkel 340 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 288) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 193)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kuues osa – Institutsioonilised ja rahandussätted – I jaotis – Sätted institutsioonide kohta – 2. peatükk – Liidu õigusaktid, õigusaktide vastuvõtmise menetlused ja muud sätted – 1. jagu – Liidu õigusaktid – Artikkel 288 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 249) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 171–172)

Viimati muudetud: 20.01.2021

Top

All