Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse

 

KOKKUVÕTE:

Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe

otsus 2006/871/EÜ Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt

MIS ON KOKKULEPPE JA OTSUSE EESMÄRK?

Kokkulepe kohustab allakirjutanud valitsusi:

• võtma kooskõlastatud meetmeid Aafrika ja Euraasia rändveelindude soodsa kaitsestaatuse säilitamiseks või selle taastamiseks;
• pöörama erilist tähelepanu nii ohustatud kui ka ebasoodsas kaitsestaatuses olevatele liikidele.

Nõukogu otsusega:

• kiidetakse heaks Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe;
• volitatakse Euroopa Komisjoni kiitma Euroopa Liidu (EL) nimel heaks kokkuleppe lisade muudatused, mis on kooskõlas ELi õigusaktidega.

PÕHIPUNKTID

• I lisas määratletakse kokkuleppe geograafiline ulatus (kokkuleppe ala). See ulatub Norrast Lõuna-Aafrikani ja Islandilt Usbekistanini.
• Kokkuleppeosalised:
  • rakendavad ranget ohustatud veelinnu rändliikide kaitset (II lisas on loetletud 255 asjaomast liiki);
  • tagavad, et igasugune rändveelindude kasutamine põhineb parimatel kättesaadavatel teadmistel nende ökoloogia kohta ja on jätkusuutlik;
  • teevad kindlaks ja soodustavad alade ja elupaikade kaitset, hooldamist, seisukorra parandamist ja taastamist;
  • kooskõlastavad oma tegevust sobivate elupaikade võrgustiku säilimise tagamiseks või taastamiseks;
  • uurivad inimtegevusest tingitud probleeme ja võtavad olukorra parandamiseks meetmeid;
  • teevad koostööd rahvusvaheliselt kooskõlastatud tegevust nõudvates eriolukordades;
  • keelavad veelindude võõrliikide tahtliku loodusesse sissetoomise ja üritavad ära hoida selliste liikide tahtmatu lahtipäästmise;
  • algatavad või toetavad rändveelindude bioloogia ja ökoloogia teadusuuringuid, sealhulgas seireprogrammide loomist;
  • analüüsivad koolitusvajadusi rändveelindude uurimise, seire, rõngastamise ja märgalade hooldamise alal;
  • töötavad välja ja korraldavad programme, mis tõstavad inimeste teadlikkust ja arusaamist rändveelindude kaitsest;
  • vahetavad teadusuuringute teavet ja tulemusi;
  • teevad kokkuleppe rakendamisel koostööd.
• III lisas on esitatud rändveelindude populatsioonide staatuse tabel, üksikasjalik tegevuskava ja kaitsesuunised, mis hõlmavad järgmist:
  • liikide kaitse, sealhulgas õiguslikud meetmed vastavalt liigi staatusele;
  • elupaikade kaitse;
  • inimtegevuse korraldamine;
  • teadusuuringud ja seire;
  • haridus- ja teavitustöö;
  • rakendamine.
• Kokkuleppeosalised:
  • määravad kokkulepet rakendava asutuse ja teabeüksuse;
  • valmistuvad kokkuleppe korralisteks istungiteks;
  • teevad makseid eelarvesse;
  • võivad teha vabatahtlikke makseid kaitsefondi;
  • võiksid pakkuda teistele kokkuleppeosalistele koolitusabi ning tehnilist ja rahalist toetust.
• Kokkuleppega nähakse ette:
  • otsuste tegemise kord;
  • tehnilise komitee koosseis ja roll;
  • sekretariaadi ülesanded;
  • suhted olemasolevate rahvusvaheliste organisatsioonidega;
  • vaidluste lahendamise mehhanism;
  • tekst neljas ametlikus keeles (araabia, inglise, prantsuse ja vene keeles).

JÕUSTUMISE KUUPÄEV

Kokkulepe jõustus 1. novembril 1999.

TAUST

• EL on 1979. aasta metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni osaline. Kõnealune konventsioon, mida tuntakse kui Bonni konventsiooni (vt kokkuvõte), soodustab rahvusvahelist koostööd oma eesmärkide saavutamiseks.
• Rändveelinnud on eriti haavatavad. Nad läbivad pikki vahemaid ja sõltuvad märgaladest, mis vähenevad ja halvenevad jätkusuutmatu inimtegevuse tõttu.
• Kokkulepe hõlmab 82 kokkuleppeosalist – 44 Euraasiast, sealhulgas EList, ja 38 Aafrikast.

PÕHIDOKUMENDID

Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe (ELT L 345, 8.12.2006, lk 26–72)

Nõukogu 18. juuli 2005. aasta otsus 2006/871/EÜ Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt (ELT L 345, 8.12.2006, lk 24–25)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Metsloomade rändliikide kaitse konventsioon (EÜT L 210, 19.7.1982, lk 11–22)

Nõukogu 24. juuni 1982. aasta otsus 82/461/EMÜ metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 210, 19.7.1982, lk 10)

Viimati muudetud: 29.09.2021