Bonni leping – naftast ja muudest kahjulikest ainetest, kaasa arvatud laevade tekitatud õhusaastest, tuleneva Põhjamere reostuse vastu võitlemine

 

KOKKUVÕTE:

naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Põhjamere reostuse vastu võitlemist käsitlev koostööleping (Bonni leping)

otsus 84/358/EMÜ – Bonni lepingu sõlmimine

otsus (EL) 2021/176 – Bonni lepingu muudatuste sõlmimine seoses selle kohaldamisala laiendamise ja Hispaania lepinguga ühinemisega

MIS ON LEPINGU JA OTSUSTE EESMÄRK?

• Lepinguga luuakse lepinguosaliste vahel koostöösüsteem naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Põhjamere reostuse vastu võitlemiseks.
• Otsusega 84/358/EMÜ sõlmitakse kokkulepe Euroopa Majandusühenduse (praeguse ELi) nimel.
• 2019. aastal leppisid lepinguosalised kokku Hispaania ühinemises ja lepingu kohaldamisala laiendamises laevade põhjustatud merereostusele, mida reguleeritakse Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOLi konventsiooni) VI lisas. Otsus (EL) 2021/176 märgib ELi järeldusi seoses lepingu kohaldamisala laiendamise ja Hispaania ühinemisega.

PÕHIPUNKTID

Lepinguosalised

Bonni lepingu (mida viimati muudeti 2021. aastal) lepinguosalisteks on Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Madalmaade, Norra, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriigi valitsused ning Euroopa Liit.

Lepinguga hõlmatud merepiirkonnad

Leping käsitleb Põhjamerd ja selle suuremaid lähenemisteid – üks hõivatumaid merepiirkondi maailmas. Alates Hispaania ühinemisest lepinguga katab see järgmisi piirkondi:

• Põhjameri, mis asub 61°0'00.00" põhjalaiusest lõuna pool;
• Skagerrak, mille lõunapiir kulgeb Grenenist ida poole piki 57°44'43.00" põhjalaiust;
• Biskaia laht, mida lõunas ja läänes piiritleb käesoleva lepingu lisa I osas määratletud joon;
• muud veealad, mis hõlmavad Iiri merd, Keldi merd, Malini merd, Great Minchi väina, Little Minchi väina, osa Norra merest ja Atlandi ookeani kirdeosa, mida piiritleb läänes ja põhjas käesoleva lepingu lisa II osas määratletud joon.

Reguleerimisala

Toetudes varasemale 1969. aastal allkirjastatud lepingule, mis hõlmas toornafta lekkeid, hõlmas 1984. aasta Bonni leping ka teisi kahjulikke aineid, mis reostavad või ähvardavad reostada merd Põhjamere piirkonnas.

2019. aastal otsustasid lepingu osapooled lepingut muuta, et hõlmata järelevalvealast koostööd seoses MARPOLi konventsiooni VI lisa nõuetega. VI lisas kehtestatakse karmimad väävlisisalduse piirmäärad laeva kütteõli vääveloksiidi heitkoguste kontrollpiirkondades (sealhulgas Põhjameri). Direktiiviga (EL) 2016/802 teatavate vedelkütuste väävlisisalduse vähendamise kohta inkorporeeritakse laevade põhjustatud õhureostuse vältimist käsitleva rahvusvahelise õiguse peamised muudatused ELi õigusesse (vt kokkuvõte).

Töövaldkonnad

Lepinguosalised lepivad kokku järgmises:

• teha omavahel aktiivselt koostööd;
• töötada ühiselt välja ja kehtestada suunised ühistegevuse praktiliste, töökorralduslike ja tehniliste aspektide kohta;
• jagada teavet seoses järgmisega:
  • siseriiklik organisatsioon, kelle pädevusse kuulub võitlus lepingus osutatud reostuse vastu;
  • pädev asutus, kes vastutab reostust käsitlevate aruannete vastuvõtmise ja saatmise eest ning tegeleb lepinguosaliste vastastikuse abistamise küsimustega;
  • oma siseriiklikud vahendid reostuse vältimiseks või selle vastu võitlemiseks, mis võiksid olla kättesaadavad rahvusvahelise abi andmisel;
  • uued viisid reostuse vältimiseks ja uued tõhusad meetmed selle vastu võitlemisel;
  • suuremad sama tüüpi reostusjuhtumid, mille vastu on asutud võitlema.

Juhtumitest teatamine ja vastastikune abistamine

• Lepinguosalised lepivad kokku, et teavitavad üksteist kõigist Põhjameres juhtunud õnnetustest või nafta või muude kahjulike ainete olemasolust, mis võivad tõenäoliselt kujutada tõsist ohtu rannikule või mõne muu lepinguosalise seotud huvidele. Üheskoos on nad välja töötanud reostusjuhtumitest teavitamise standardvormi.
• Reostusjuhtumiga silmitsi seisev pool võib paluda teistelt lepinguosalistelt abi. Üldjuhul hüvitab abi palunud lepinguosaline appi tulnud lepinguosalistele nende poolt võetud meetmetega seotud kulud.

Rakendamine

Lepinguosalised rakendavad lepingut järgmiselt:

• korraldavad oma vastutusalasse kuuluvates piirkondades järelevalvet, et teha kindlaks merereostusega seotud ohte, muu hulgas koordineerivad õhu- ja satelliitseiret;
• teavitavad üksteist mis tahes ohtudest;
• võtavad ühiseid meetmeid, et üksteisele toetuda ning tagada reostuse ennetamise ja kõrvaldamisega seoses vajalike standardite järgimine;
• aitavad üksteist (kui neilt seda palutakse) reostuse tõrjel;
• jagavad üksteisega teadus- ja arendustegevuse tulemusi;
• korraldavad ühisõppusi.

Eelarve ja sekretariaat

Iga lepinguosaline maksab 2,5% iga-aastastest lepinguga seotud kuludest ja kulude jääk jagatakse lepingupoolte vahel (välja arvatud EL) proportsionaalselt nende rahvamajanduse kogutoodanguga.

Lepingu sekretariaat asub Londonis.

JÕUSTUMISE KUUPÄEV

1984. aasta Bonni leping jõustus 28. juunil 1984.

TAUST

Lisateave:

• Bonni lepingu teave (Bonni lepingu veebisait)

PÕHIDOKUMENDID

Naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Põhjamere reostuse vastu võitlemist käsitlev koostööleping (Bonni leping) (EÜT L 188, 16.7.1984, lk 9–16)

Nõukogu 28. juuni 1984. aasta otsus 84/358/EMÜ naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Põhjamere reostuse vastu võitlemist käsitleva koostöölepingu sõlmimise kohta (EÜT L 188, 16.7.1984, lk 7–8)

Nõukogu 5. veebruari 2021. aasta otsus (EL) 2021/176, millega sõlmitakse naftast ja muudest kahjulikest ainetest tuleneva Põhjamere reostuse vastu võitlemist käsitleva koostöölepingu (Bonni leping) muudatused seoses lepingu kohaldamisala laiendamise ja Hispaania Kuningriigi lepinguga ühinemisega (ETL 54, 16.2.2021, lk 1–2)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/802, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes (ELT L 132, 21.5.2016, lk 58–78)

Viimati muudetud: 26.04.2021