Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Vahemere kalavarude säästev kasutamine

Vahemere kalavarude säästev kasutamine

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) No 1967/2006 – Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmed

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määruse eesmärk on kohaldada ettevaatusprintsiipi, et kaitsta ja säilitada vee-elusressursse (kalad ja koorikloomad) ja mere ökosüsteeme ning neid säästvalt kasutada.

PÕHIPUNKTID

Vahemere kalanduse bioloogilised, sotsiaalsed ja majanduslikud omadused nõuavad ELilt konkreetse majandamisraamistiku kehtestamist. See hõlmab kalapüüki, mida teostavad ELi laevad kas ELi vetes või rahvusvahelistes vetes, kolmandate riikide laevad ELi kalapüügivööndites või ELi kodanikud Vahemerel.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis on esitatud avamere* elusressursside kaitse ja majandamise põhimõtted ja eeskirjad, samas Barcelona konventsioon on Vahemere erikaitsealasid ja bioloogilist mitmekesisust käsitlev protokoll.

Elupaikade kaitsmine

Elupaikade (sealhulgas kõik Natura 2000 alad) kaitsmise eesmärgil on enamikel juhtudel keelatud, mõne erandiga väiksemate laevade puhul, järgmiste püügivahendite kasutamine:

  • traalnoodad*, tragid*, seinnoodad*, paadinoodad*, kaldanoodad* või sarnased noodad mererohu kasvukohtades;
  • traalnoodad, tragid, kaldanoodad või sarnased noodad korallide elupaigas ja maerli (korallilised vetikad, mis kasvavad lahtiselt merepõhjas) kasvukohas.

Kaitsealad

Püügivahendist olenevalt kaitstakse määrusega rannikualasid kalapüügi eest eri tasemel piirangutega, keelates või piirates püügitegevust järgmiselt:

  • veetavate püüniste* kasutamine on üldiselt keelatud rannikust kuni 3 meremiili kaugusel;
  • tragisid lubatakse kasutada kuni 3 meremiili kaugusel kaldast olenemata sügavusest, eeldusel et muude liikide püük peale karploomade ei ületa 10 % kogu püügist;
  • traalnootade kasutamine on keelatud kaldast kuni 1,5 meremiili kaugusel;
  • paaditragide ja hüdrauliliste tragide kasutamine on keelatud kaldast kuni 0,3 meremiili kaugusel;
  • seinnootade kasutamine on keelatud kaldast kuni 300 meetri kaugusel;
  • tragide kasutamine käsnade püügiks on keelatud kaldast kuni 0,5 meremiili kaugusel;
  • veetavaid võrke, haardnootasid, seinnootasid, paaditragisid, mehhaniseeritud tragisid, nakkevõrke*, abaraid* ja põhja kinnitatud kombineeritud võrke on keelatud kasutada harrastuskalapüügil, nagu ka siirdekalade püüdmine õngejadadega.

Kalavarude majandamine

Asjaomased ELi riigid peavad vastu võtma Vahemere konkreetse kalapüügi kavad, mis sisaldavad:

  • püügikoormuse majandamismeetmeid;
  • konkreetseid tehnilisi meetmeid, sealhulgas ajutisi erandeid;
  • laevaseiresüsteeme;
  • ajutisi või alalisi piiranguid vööndite suhtes, mis on reserveeritud teatud püügivahenditele või laevadele;
  • kalapüügilubade väljastamise korda.

Kontrollimeetmed

Määrus sisaldab kontrollimeetmeid järgmise üle:

  • sihtliikide püük;
  • ümberlaadimine*;
  • määratud sadamad;
  • püügi seire;
  • 25-meremiiline majandusvöönd ümber Malta.

Käesoleva määrusega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnitatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 29. jaanuarist 2007.

TAUST

Lisateave:

PÕHIMÕISTED

Avameri: avatud ookean, mis ei kuulu ühegi riigi majandusvööndi, territoriaalmere või sisevete alla (Allikas: 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon).
Traalnoodad: laeva peamootori poolt edasi veetavad võrgud, mis koosnevad tagant suletud koonuse- või püramiidikujulisest kerest ja mille suue laieneb kas traalitiibadeks või on see paigaldatud jäigale raamile. Selliseid võrke võib vedada kas mööda põhja (põhjatraalnoot) või vahemises kihis (pelaagiline traalnoot).
Tragid: püügivahendid, mida veetakse edasi kas laeva peamootori abil (paaditragi) või hiivatakse ankurdatud laevalt motoriseeritud vintsiga (mehhaniseeritud tragi) kahepoolmeliste karploomade, meritigude või käsnade püüdmiseks ning mis koosnevad eri suuruse või kujuga jäigale raamile või ridvale paigaldatud võrk- või metallkotist ning nende alumises osas võib olla kaabits, ning need võivad olla varustatud põiklattide ja sukelduslaudadega.
Seinnoot: haardnoot, mille põhjaosa veetakse kokku kokkuveotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku tõmmata ja sulgeda. Seinnoota võib kasutada väikeste pelaagiliste liikide, suurte pelaagiliste liikide ja põhjalähedaste liikide püügiks.
Paadinoodad: haardnoodad ja veetavad noodad, mida käitatakse ja haalatakse köite ja vintside abil liikuvast või ankrus olevast paadist ja mida ei veeta laeva peamootori abil; need koosnevad kahest külgmisest tiivast ja lusikakujulisest või kotiga päratopist tagumises osas ja neid võib olenevalt sihtliikidest kasutada eri sügavustel merepinnast kuni põhjani.
Kaldanoodad: haardnoodad ja veetavad noodad, mis lastakse laevast vette ja mida juhitakse rannalt.
Veetavad püünised: mis tahes püügivahendid, välja arvatud veoõnged, mida veetakse kas kalalaeva mootori jõul või hiivatakse vintside abil, kui kalalaev on ankrus või liigub aeglaselt, sealhulgas eelkõige veetavad võrgud ja tragid.
Nakkevõrgud: ühest võrgulinast koosnev võrk, mida hoitakse vees vertikaalasendis mere põhja kinnitatud või kinnitamiseks sobivate ujukite ja raskustega, mis hoiavad püügivahendit mere põhjas paigal või ujuvana veesambas (geograafiliselt piiritletud punkti merevee füüsilised (temperatuur, soolasus, valguse läbilaskvus) ja keemilised (pH, lahustunud hapnik, toitesoolad) omadused eri sügavustel).
Abar: kinnitatud võrk, mis koosneb vähemalt kahest ühendatult ja samasuunaliselt ühe selise külge riputatud võrgust ja on mis tahes vahendite abil mere põhja kinnitatud või selliseks kinnitamiseks sobiv.
Ümberlaadimine: püütud saagi laadimine tavaliselt väiksemalt suuremale kalalaevale, millel see lisatakse saatmiseks suuremale partiile.

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11–85)

Määruse (EÜ) nr 1967/2006 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 2019/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105–201)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1–16)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 25.05.2020

Top